Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Vana Volga taassünd, 5. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Uste taastamine

Möödunud kuude jooksul on esialgne emotsionaalne kirg veidi raugenud, sest saatusel oli mulle varuks veel üllatusi. Astroloogid saaksid Volgade hankimiseks sobiva tähtede seisu minu kogemuse põhjal välja selgitada, sest ühel päeval sisuliselt järjestikku toimunud kohtumised viisid kahe Volga soetamiseni. Helistasin hiljem küll ainult viisakusest teise auto omanikule, et anda teada juba soetatud autost. Paraku on selliseid pakkumisi, millest pole võimalik loobuda. Tänapäeval tunnemegi seda “Happy houre!” või “Kaks ühe hinnaga!” nime all. Nii saingi “kaksikute” omanikuks, sest nii värv, viimistlusmaterjalid kui ka väljalaskeaasta on ühed. Kere numbrites on ainult 700ne erinevus. Kuna selle “teisiku” endine peremees veedab pensionipõlve Võrtsjärve ääres kala suitsutamisega, siis tema imehea suitsulatikas pani ka mu pere leebemalt suhtuma järjekordsesse Volgasse.

Foto:flickr.com

Tekkinud olukorras olin sunnitud filosoofiliselt enda jaoks läbi seedima restaureerimise ja doonorite kasutamise eetilised aspektid. Puidu restauraatorina on minu jaoks hävitamine võõras tegevus. Esindan tegevusi, mida kutsutakse säästvaks renoveerimiseks ja taaskasutamiseks. Lühidalt – usinalt doonoreid kasutades pole meil varsti nendelt eemaldatud osi millegi külge panna.Kui oma unistustes lootsin leida endale Volgat paksu tolmukorra alt, siis see teine auto oligi seda jõudnud koguda ligi paarkümmend aastat. Loomulikult tekkis tahtmine ka sellele tuli torusse saada, sest ta väideti korras olevat. Kuna nii süütevõti kui ka kõrgepinge ahelad olid vahepeal jalad alla võtnud, siis kulus taastamisele veidi aega. Uudishimu sai rahuldatud siis, kui üks kaua vaikinud Volga mootor jälle vaikselt tuksuma hakkas (jälle roostevaba sumbutaja!) ja proovisõidud tehtud. Jäägu see auto esialgu eeskujuks, mille järgi teist kunagi kokku panna. Või nagu paljud on reetnud – auto, milles käia nädalalõpul istumas ja plaane pidamas..

Foto:flickr.com
Meil MTJ-is on rauda kokku keedetud seni ääsitules või 4st jämetamate elektroodide ja atsetüleeniga. Nüüd lõpuks tuli veeretada kohale ka CO-keevitus. Valik oli juba ammu langenud kodumaisele “kemppile” – Purtse Modulile, kuid keegi polnud seni soostunud seda loovutama. Nüüd lõpuks õnnestus sellise riistapuu osad ühe metallifirma laost üles korjata. Midagi eluliselt tähtsat polnud komplektist puudu ja pisiasju sai hooldusest juurde osta. Lõpuks tuli üleliigne hapnikupudel vahetada CO-ballooni vastu ja 0,8 traadikera aparaadi sisse panna. Giljotiinkäärid ja sikkemasin tulid laohoidjal lasta ainult tolmust puhtaks pühkida ja töölauale kinnitada.

Kevadise luurekäigu ajal Kurtna laadale olin välja peilinud Volga juppe müüvate meeste laagriplatsid ja juba pimedas läks sõit lahti. Aga oh õnnetust! Sattus vale päev olema. Olin suvega nii harjunud laupäeviti laatadel käima, et ei vaevunud isegi kontrollima. Nii sain järgmisel hommikul treileriga sõitu korrata. Olin autot osandades teinud endale nimekirja ja eelarve hädavajalike ostude jaoks. Aovalgel saidki esimesed olulised ostud tehtud. Hiljem sai eelarve jääke kulutatud vähemtähtsatele vidinatele. Koduteel tundsin südametunnistuse piinu, et oma kutsetööga seonduvaid oste olin teinud alles teises järjekorras ja mõnegi olulise asja jätnud sootuks ostmata. Laadal tundsin osturõõmu, kui müüja sai mittevajalikust kaubast lahti ja mina sain endale soetatud puudu oleva vidina. Rõhutan just seda puudu olevat, sest nägin ka selliseid kundesid, kes otsisid soodsat kraami tulusaks edasimüügiks. Kõik on vastavuses liberaalse turumajandusega.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas



Kolumn. Ton Karlos & 1000 kuradit

By

Jep, tõsi ta on. Eestlased on uskmatuim rahvas Euroopa Liidus. Selline fakt ilmneb EU ametlikust statistikast. Kusjuures statistika näol on tegemist on ainult kirjeldusega. Keegi ei kipu lahti seletama, miks nii? Rääkimata prognoosidest, mis saab edasi?

Noh, samamoodi on ju ka nende uuringutega, mis räägivad, et naised saavad siinmail meestega võrreldes vähem palka. Sigadus, tegelikult, kui esimese hooga võtta. Pärast pisikest järelemõtlemist, tuleb meelde igivana aksioom: raamatupidamine, see on suur ja väike vale. Nimetet väärt postulaati võib minumeelest laiendada mistahes statistikale. Kuidas muidu oleks võimalik seletada näiteks parlamendiliikmete palgakasvu olukorras kus töötuid on varsti arvuliselt 50 000?

Minnes mõttekäiguga sammu võrra edasi – miks on reeglina kõrgepalgalisi naisjuhte tänaseks arvuliselt pea 2/3? Vastus äärmiselt lihtne, mehed ei ole viimased poolsajandit siinmail viitsinud ennast kõrgkooliga eriti vaevata. Keskkoolis, mis peaks andma tõuke edasiseks eluks, troonivad aga mingid mummulistes kampsunistes validoolilõhnalised tädikesed. Vägev eeskuju, ah?

Foto: DirtyButton.com

Samamoodi, ei viitsi tesosteroonist kantud kodanikud tungelda eriti perearsti ukse taga. Lihtsam on minna šamaani juurde kui tiirelda päevi kabinettide uste taga, reaalseks tulemiks ainult paber, mis kinnitab, et ja tervisega on jah, tõepoolest midagi viltu. Muide, kui ma ei eksi, siis meesteraste on Eestis jätkuvalt üks. Õhumüüjaid, sekka mõni tõsiseltvõetav sensitiiv, seevastu aga vähemalt paarsada.

Sestap pole ka ime kui ametlikke jumalusi keegi eriti ei usu. Lihtsam on minna oma kehaliste või hingeliste muredega nõia juurde ja võib-olla isegi abi saada. Kui täita miskeid rituaale mille tulemuseks on täidetud rituaal.


Kuidas katta lauda? 4. osa, lauanõud

By

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Liköör, jook nagu…. 4. osa

By

Siiani oleme võtnud kõneks Baileys Irish Cream`i, oleme rääkinud Cointreau`st, samuti sellisest omamoodi aegumatust joogist nagu Chartreuse. Minnes likööride jutuga edasi, tuleks kindlasti pöörata tähelepanu jookidele, mida ehk tänamatult vähe teatakse. Näiteks sobiks siinkohal tuua välja Dooley’s. Dooley’s on koore-iiriseliköör, mida valmistatakse Saksamaal Eckenförde linnas. Dooley’se valmistamisel kasutatakse oluliselt väiksema rasvasisaldusega koort kui enamikes teistes kooreliköörides. Väiksem rasvasisaldus annab Dooley’sele kreemlikööride jaoks tavatult hea segatavuse, võimaldades seda kasutada peaaegu igat tüüpi kokteilides.
Siinkohal sobiks märkida ka Wild Africa nimelist koorelikööri, mis on pärit kuulsast Western Cape´i veinipiirkonnast Lõuna- Aafrikast. Väga puhas vesi, värske mäestikuõhk ja lopsakas toidulaud kindlustavad Jersey lehmadele parimad elutingimused, mis omakorda võimaldab neil anda väga kvaliteetset piima.

Kolmandana likööridest tasuks märkida Limoncè, mida valmistatakse Vahemere äärsetest sidrunitest, mis küpsenud talveperioodil. Talvised tingimused (külmad päevad ja pikemad ööd) teevad sidrunikoore paksemaks ning see aitab omakorda külma taluda. Tulemuseks on ainulaadne liköör millel on täidlane ja intensiivne lõhn, mis tasakaalus õige.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas.

 

Toit. Inglise köök

By

Allikas: Jane Grikson„English Food“

Populaarsemaid inglise toite on kindlasti kala ja friikartulid -fish and chips. Kuid inglise köögist võib leida retsepte, mis pärit keskajast.

Inglise supid on peamiselt valmistatud kas keedetud linnulihast, loomalihast, lambaseljalihast või tallelihast, keedetud vees leebelt tunde, mõnede vürtsidega.

Keskajast on pärit mitmed viise kuidas suppi maitsvaks ja hõrguks muuta. Näiteks, liha suppidele sobivad suurepäraselt brändi ja portveini lisamine, natukene kuiva valget veini muudab mitmed kala supid võrratuks. Supp võib olla lõunaks põhitoiduks või ka hoopiski isutõstja, sissejuhatuseks algavale söömaajale.

Mandli supp

Keskajast pärit maitsevat valget mandli supi on lihtne teha. Supi eeliseks on kasutatavad koostisosad, mis perenaisel kodus olemas nii suvel kui talvel. See on ka põhjuseks miks supi on valmistatud paleedes ja kesklassi inimeste kodudes.

kuuele

50 g jahvatatud mandleid

5 l kana või vasika puljongit

värskelt jahvatatud valget pipart

1 loorberileht

250 ml piima

1 supilusikas maisijahu

150 ml kohvi või vahukoort

1 supilusikas võid

sool

50 g röstitud mandleid garneeringuks

võis praetud saia

Kuumuta 30 min kana või vasika puljongis mandlid valge pipra ja loorberilehega. Eemalda loorberi leht ja lisa piim vedeldamaks suppi, et saada kätte maksimum mandlite maitse. Sega maisijahu kohvi või vahukoorega, et paksendada suppi. Lisades maisijahu ei tohi vedelik keeda sest muidu võivad mandlid eralduda vedelikust ja muutuda sõmerjaks. Sega juurde või. Maitse ja maitsesta täiendavalt. Vala supp läbi peenest sõelast soojendatud supitirinasse puista peale röstitud mandleid ja saiakuubikuid. Kindlasti peavad mandlid ja ka saiakuubikud olema eelnevalt praetud või röstitud.


Liköör, jook nagu …. 3 osa

By

Jätkates eelmistes veebikirjades alustatut, jõuame tahes-tahtmata järgmise rühma juurde, mida olenevat  klassifitseerijast nimetatakse emulsioonliköörideks. Neil on kaks eripära – esiteks neid ei laagerdata, teiseks ei soovitata emulsioonlikööre üle poole aasta säilitada. Põhimõtteliselt jagatakse seda liköörirühma kaheks:  koore- ja munaliköörideks.

Tuntumatest koorelikööridest tuleks esimese hooga hea näitena esile tuua kindlasti Baileys Irish Cream, mis on omasuguste hulgas vaieldamatult üks tuntumaid. Juuakse, nagu paljusid analooge, kas paljalt või serveerituna jääle. Eraldi temaatikaks tuleb lugeda kokteilimaailma ja siin ei saa rääkides koorelikööridest, üle ega ümber paljukirutud või vastupidi, kõrgelthinnatud B52`st.

B 52 retsept:
1 osa Cointreau
1 osa Baileys
1 osa Kahlua
Joogipind süüdatakse ja jook juuakse (põhjast) ühe sõõmuga, kasutades kõrt.

Foto: flickr.com

Minnes sammu edasi – munaliköör pärineb Lõuna Ameerikast. Maitsete mitmekesistamiseks lisatakse maitseaineid, enamasti vaniljet ja erinevaid alkohole.

Lisaks arvukatele kohalikele tootjatele oleks siinkohal sobiv nimetada Advocaat`i nimelist jooki, mida valmistavad lisaks väikestele tootjatele ka suured korporatsioonid, näiteks Bols, Seagrams või Marie Brizard.

Foto: tridens.ee

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

Kuidas katta lauda? 3. osa, lauahõbe

By

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

 

Vana Volga taassünd, 4. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Varuosade hankimine

Varuosade hankimine vanasõidukitele käib ikka läbi nende inimeste, kes ise asjaga tegelevad. Seega tuleb kaasaegseid vahendeid kasutades nendega kontakti otsida. Esimesed sammud saab astuda E-posti teel, sest peaaegu kõigil vanasõidukite klubidel on omad koduleheküljed koos ostu-müügi rubriikidega. Peale selle koraldatakse nii Eestis kui Lätis mitmeid laatasid, kus on võimalik otse suheldes kaupa teha. Igal kevadel ja sügisel toimub traditsiooniline motohuviliste Kurtna (Tagadi) laat. Ja muidugi varuosade kauplused, nagu juba mainitud Volga kauplus.

Foto: volga.nl

Volgade traditsiooniline kokkutulek

Tänavu toimus Volgade traditsiooniline kokkutulek Lääne-Virumaal. See on üks vanatehnika suvistest üritustest, kus meistrid tulevad kokku oma kätetööd näitama, huvilistele nõu andma ja omavahel suhtlema. Seekordne kokkutulek oli juba seitsmes. Näha oli nii prillikivina läikivaid taastatud iludusi kui ka ainult heapermeheliku hooldamisega ja koos peremehega kõrgesse ikka jõudnud töömesilasi. Minu lemmikuks saigi üks selline Tammsalus.

Remondialane kirjandus

Eestikeelset kirjandust Volgade remondi kohta on väga paljudes vanemates käsiraamatutes. Enamasti on neil nimeks “Kolmanda liigi autojuhi õpik”, “Teise liigi autojuhi õpik”, hiljem ka “B-kategooria autod”. Spetsiaalselt sõiduautode remondiks on kirjutatud “Amatöörautojuhi käsiraamat”, “Sõiduautod”, “Sõiduautode remont” ja “Sõiduautode elektriseadmed”.


Toit. Jaapani maiustused

By

On tüüpiline, et jaapanis ei serveerita eine järel magustoitu, pigem värskeid puuvilju. Menüüst puuduvad koogid ja pudingud, mida meil harjumuspäraselt pärast soolase toidu söömist pakutakse.

Traditsioonilised Jaapani maiustused ning koogid süüakse vahepalana, mida serveeritakse pärastlõunal koos magustamata Jaapani rohelise tee, matcha (rohelise tee pulber) või kohviga.
Jaapani valitseja Toyotomi Hideyoshi(1536-1598) oli suur teetseremoonia austaja, kes hakkas teesse lisama suhkrut, et leevendada selle kibedat maitset. Teetseremoonia populaarsus kasvas Edo perioodil(17.-19. saj) ning arvatakse, et esimesed Jaapanis valmistatud maiustused said alguse just sellest ajajärgust.

Esimesed valmistatud maiustused, mida tee kõrvale võeti, olid väikesed värvilised suhkrust kimbud ja pressitud suhkrust maius kampeto.  Dorayaki on traditsiooniline Jaapani kook mis on täidetud asukio-ubadega.

4 kuni 5 Dorayaki kooki:

  • 3 Muna
  • 130 g suhkrut
  • 1/2 tl teelusikatäis küpsetuspulbrit
  • 3 spl vett
  • 125 g läbi sõelutud jahu
  • 340 g magusat asukio-ube magustatud
  • praadimiseks toiduõli

Foto:google.com

Klopi munad ja suhkur kausis hästi läbi. Lahusta küpsetuspulber vees ja lisa klopitud munadele. Seejärel lisa taignale vähehaaval sõelutud jahu. Kuumuta pann vähese õliga. Küpseta 8-10 väikest pannkooki. Jahuta pannkoogid, seejärel tee pannkookidest paarid ning täida asukio-ubadega.


Liköör, jook nagu …. 2 osa

By

Varasemas artiklis oli juttu tsitrus- ning ürdi- ja maitsetaimede likööridest. Viimaste juurde jäimegi, rääkides Chartreus`est. Jätkates siit, tuleb tõdeda, et tegemist on tõepoolest fenomenaalse joogiga, mille taustaks on tänaseks juba 900 aastat tegutsenud mungaklooster. Eraldi väärtus on retsept, mille marssal d’Estrées Chartreuse munkadele andis. Kusjuures retsept on tõepoolest saladus, mida teavadki ainult kaks munka.

Saladuseks ei ole aga see, et liköör ei sisalda kunstlikke värvi- ja säilitusaineid. Serveerida soovitatakse (rohelist) Chartreuse aga võimalikult külmalt, isegi jääl. Muide, üks omapärasemaid Chartreuse põhiseid kokteile The Screamig Lizard (eesti keeles: Kisendav Sisalik ) koosnebki kahest osast rohelisest Chartreus`est ja ühest osast tekiilast ning võimalikult paljust jääst.

Foto: chartreause.com

Siinkohal oleme teinud tänamatu apsu. Nimelt oleme oma senistes tegemistes mööda libisenud ülituntud tsitruslikööridest, näiteks Blue Curacao või Cointreau, andmata mitte ühtegi kokteili või segujoogi retsepti.

Foto: cointreau.com

Parandame selle vea siin ja praegu. Rääkides näiteks Cointreau`st, tuleb selle 150 aasta vana likööri puhul esimesena pähe kokteil nimega Cosmopolitan. Seda roosakat jooki valmistatakse 1-2-3 põhimõttel, mis tähendab, et tootja andmetel võetakse: 5 cl likööri; 3 cl jõhvikamahla; 2 cl sidrunimahla. Kuidas aga Cosmopolitan`i osised kokku panna, seda soovitame jälgida videolt, milleks klõpsake klaasile : )
Blue Curacao puhul peaks aga kõneks võtma Blue Lagoon`i nimelise segu. Koostis: 1 osa vodkat, üks osa Blue Lagoon`i, pikendajaks sidrunimaitseline magus karastusjook ehk limonaad.

Jätkub 10.02.09 veebikirjas.