Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
Pluss
Üllatavalt leebe talv ja sellele järgnenud päikeseline suvi. Me ei näe tõepoolest vajadust lisada muud head, mis eelmärgitust johtuvad. Küll lugeja teab ise :)
Miinus
Noored suitsetavad noored naised. Kui mitte öelda tütarlapsed. Imelik. Arusaamatu. Veider.
Foto: foter.com
Subjektiivne valik, mitte paremusjärjestus. Kuidagi peab ju elustama kusagil pärast jaanipäeva algavat erakordselt tüütut hapukurgihooaega, või mis !?
La Course à l’échalote
Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/La_Course_%C3%A0_l%27%C3%A9chalote
There’s Something About Mary
Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/There%27s_Something_About_Mary
Naked Gun
Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/The_Naked_Gun
Shaun the Sheep
Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Shaun_the_Sheep
Hail, Caesar!
Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Hail,_Caesar!
Veebikirjana ei tooda me sugugi veebi käsitlevaid uudiseid. Mis ei ole õige ja mida me kohe ka parandama asume. Alustades põhilisest: telefonist. Ning, et Android operatsioonisüsteemi kasutajaid näikse olevat julgesti rohkem kui pool turust
räägime sedakorda turvalisusest. Sest turvalisus on tähtis. Tänapäevane telefon, see on ju väike arvuti. Ja arvutit kaisteta jätta ei ole otstarbekas.
Nimelt on tänasega enam kui 200 miljonit kasutajat leidnud tee taolise tarkvarani: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.qihoo.security&hl=et
Lisaks viirustõrjele oskus optimeerida rakendusi, kõnefilter aga ka … taskulamp. Viimane võib osutuda õige kasulikuks, sest alles ta oli miski taskulambi rakendus küsis tööks kõiki isikuandmeid, sh telefoni kaamera ja mikrofon.
Foto: play.google.com
Neljapäeval, 26. mail kell 18 toimub EBSis magistriõpinguid tutvustav infotund, mille külalisesinejaks on SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Koppel, kes ka ise värskelt EBSis Executive MBA programmi lõpetanud, tõdes, et igal oma ala spetsialistil ja ettevõtjal on lisaks kogemusele vaja ka haridust. „Kui sa tänases muutuvas maailmas iga päev midagi ei õpi, avastad sa peagi, et sinu ärimudel on esimese innovatsioonipuhangu tagajärjel käpuli. Nii lihtne see ongi,“ ütles Koppel.
Üha enam on karjääriredelil edasi liikumise üheks tingimuseks magistrikraadi olemasolu. EBSi prorektori Toomas Dannebergi sõnul annavad magistriõpingud võimaluse mitmekülgseks enesearenguks, suurendavad enesekindlust ja avavad tihti ka hoopis uusi karjäärivõimalusi. „Kui bakalaureusetasemel õpitakse erialast valdkonda tundma ning lähenetakse valdkonnale laiemalt, siis magistriõpe on sihipärane ja fokusseeritud teadmiste omandamise viis, mille diplom kinnitab inimese erialast kompetentsust,“ kinnitas Danneberg.
EBSi magistriõppe peamisteks õppesuundadeks on ärijuhtimine ja ettevõtlus, kuid õppida saab ka näiteks äriinnovatsiooni ning koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga kultuurikorraldust. Õpe toimub olenevalt erialast eesti või inglise keeles. „Meie spetsialiteediks on just äri- ja juhtimisharidus. Erineme teiste ülikoolide magistriõppe programmidest ka õppemeetodite poolest. Õppetöös kasutatakse e-õppel põhinevaid lahendusi ja videotreeninguid, team-teaching ‘ut, paljudes ainetes lahendatakse rahvusvahelisi reaalseid ärikaasusi ning õpet jagavad nii tunnustatud õppejõud kui ka valdkonna tipp-praktikud,“ rääkis Danneberg.
Küsimusele, kas juhiks olemist on üldse võimalik õppida, vastas Peeter Koppel, et kõike on võimalik õppida, ka juhiks. „Arvamus, et ma olen sündinud nii- või teistsuguseks, on puhas laiskus ja ohvrimentaliteet. Küsimus on motivatsioonis. Kõige edukamad ongi tavaliselt kõige suuremad luuserid, kellel on lihtsalt luuser-olemisest villand saanud ning haridus annab neile edukaks saamisel suurema hoo. Haridus lihvib maha ka selliste inimeste nurgad, kellele juhiks olemine on eesmärk omaette ning õpetab oma alluvatesse inimlikult suhtuma,“ arvas Koppel.
EBSi magistriõppe infoõhtu algab neljapäeval kell 18 EBSis, aadressil Lauteri 3. Külalisesineja Peeter Koppel arutleb teemal “Raha hakatakse külvama helikopterilt!” Pärast külalisesineja sõnavõttu jätkub õhtu EBSi õppekavade tutvustusega. Rohkem infot: http://ebs.ee/et/magistriope
Foto: ebs.ee
Selline ütlus. Ei rohkem. Ei vähem. Kes nüüd siit miskit lüürilist otsib, peab paraku mujale vaatama. Sest lüürilist leiab siit suht vähe. Õigemini üldse mitte.
Jäin lihtsalt haridusdebatti jälgima. Ja sedasorti mõte turgatas pähe ühe nooremapoolse koolimehe väga asjalikku arvamuslugu silmates. Sisuks meeste osakaal haridussüstemis. Õigemini selle puudumine. Kirjutis ise lõpeb küll kummastavalt. Nimelt soovitab autor hakata õpetaja ametist positiivsemalt rääkima. Mis iseenesest asjakohane ja õige, kuid nagu soovmõtlemise puhul ikka – ei haaku reaalsusega. Comical Ali näide.
Sesmõttes, et räägitagu mida ja kuidas iganes, Harju keskmise palga eest, mis on vist aastast `98 igijätkuvalt hangunud miski 500 euro juurde netos, eest normaalset meest ei saa. Ei ole kunagi saanud. Ja ei hakka saama. Sest armastus käib kõhu kaudu. Nii lihtne see ongi. Muidugi, heas mõttes fanaatikud teevad tööd ka tasuta, aga palju neid üldse? Ülejäänud seltskonda, räägin siis beetaisastest, tüüpidest, kes müüvad oma tööjõudu 3-5 eurot tunnis, ei laseks ma ka oma koera juurde. Saati siis lastest. Kartes, et rikuvad lemmiklooma moraalse palge. Mida taoline retard aga kasvava isiksusega teha võib – on küsimus psühhiaatrile. Tehes lühidalt: mõtleva inimese, rollimudeli, hind algab miskist paarist-kolmest tuhandest, see on OECD keskmine, lisaks arusaadavalt inflatsioonikoefitsent ja boonused.
Siit edasi on aga paraku ikkagi soovmõtlemise koht, sest midagi peab pikas-, ehk siis strateegilises plaanis juhtuma. Teadagi, kõrvaltvaataja pilk võib olla nii või teistsugune. Aga see on terav. Eriti kui vaataja juhtub olema noorest ja tulemustele suunatud kultuurist…
Isiklikult panustaksin küll alustuseks kõigile kodanikele automaatselt rakenduvale tervisekindlustusele. Sest mikro- ja makromajandus on seotud nagu sukk saabas. Ja õpetajate palgaraha ei tule laest. Pealegi, umbluu teemal kuidas haigekassa kohe katki ja lõhki läheb, ei ole tõsiseltvõetav. Ja kui lähebki mõnekümne miljoniga miinustesse, so what? See tuleb ju teistviisi, ütleme käibemaksu kasvust tagasi. Eeldusel muidugi, et maksumaksjad ei jookse nagu prussakad mööda maailma laiali. Lisaks, karja südamehaigeid riigieelarves pidada on igasuguse mõtlemise järgi tunduvalt kallim kui tegeleda preventatsiooniga. Napakas loogika, mille kohaselt iga osakond peab kuludega nulli saama, võib mingil määral kehtida ogaraks joonud osside ehitusfirma neitsilikus raamatupidamises. Aga ühiskonna kui terviku näitel ei ole tõsiseltvõetav. Ka mitte arvestatavas äris. Jeff Bezos`e näide. Kes ei tea, Kindle`t (räme rahamasin) ei oleks teadupäralt muidu olemaski, kui esimesi aastaid poleks ilmestanud pikk ja rasvane arenduskulude miinus. Lühidalt organisatsiooni, nagu inimestki, tuleb vaadelda tervikuna ja raha teeb raha.
Küll on üldisest tervisekindlustusest palju võita. Kõigil. Lihtsama näitena ajab tervisehäda asjalise kodutalust maakonnakeskuse polikliinikusse. Ja siis kohalikku kaubandusekeskusesse. Ja siis toob koju tagasi. Mitte naaberkülla nõia juurde. Või Soome ehitajaks. Keeruline näide? Võtke ja arvestage, kui palju maksab hooliva ja sõbraliku kogukonna rahvusvaheline kuvand. Hea kui hinnaks saab ainult kuuekohaline number.
Ah ja, kes hariduse tähtsust ei mõista, filmisoovitus:
Foto: placeit.net
Foto, allikas ja palju huvitavaid retsepte: pilleriin.ee
põhjaks:
100g võid (otse külmast)
2,5dl täisterajahu
50g riivjuustu
50ml koort või piima
veidi soola
soovi korral suitsupaprikat ja/või törts tšillipulbrit
valmista ette küpsetusvorm: lahtikäival kata põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga, mittelahtikäiv määri korralikult võiga sisse. jäta ootele :)
vala jahu suuremale lõikelauale, lisa mõneks tükiks lõigatud või ja riivjuust ning soovitud maitseained, haki suure noaga kiirelt peenikeseks. mõni mudib näppude vahel, minul läheb või siis liiga pehmeks. köögikombainis võib ka teha. mulle isiklikult sobib lõikelaud ja suur nuga kõige paremini, kuigi siis on pärast pool kööki jahune. aga ma olen sellega juba harjunud, vist..
igatahes, see segu tuleb üsna kiirest peenikeseks saada, et või ikka veel tükiline oleks.
kui tundub, et on piisavalt peenike, siis lisa vähehaaval koor või piim. mätsi enamvähem ühtlaseks taignaks.
suru kätega natuke lapikumaks ja aseta vormi ning seejärel käte abiga aja laiali, nii et on kaetud põhi ja vormi servad üles ka ca 3cm. aseta vorm koos taignaga külmkappi, kuni teed täidise.
täidiseks:
300g suitsupeekonit
3 suurt(!) sibulat
4 muna (M)
ca 400ml piima või koort
150g riivjuustu
soola, valget pipart, soovi järgi ürte (punet, basiilikut vms)
pealeraputamiseks veel ca 50g riivjuustu
lõigu peekon kuubikuteks, sellisteks, mis piruka sees mõnusad (et ehk mitte väga suured). pane pann tulele ning prae kuubikud läbi. mitte liiga kuumal pannil, pigem keskmise kuumuse peal, et eralduks ka rasva.
vahepeal puhasta ja viiluta sibulad. võid sibulad ca tunnike varem külmkappi panna – aga ka siis on hea, kui saad kiirelt viilutatud, on vähem pisaraid :) mul on selle jaoks mingi siukest tüüpi viilutaja abiks, aga mitte topshop, vaid no name taaskasutusest. tera on aga tõhus ja see on oluline. ja ausalt, ma kasutangi seda peamiselt sibula ja vahel harva kartuli jaoks. vahel tundub, et seega üsna mõttetu vidin, aga ei ole, neil harvadel puhkudel, kui ma seda kasutan, olen ma selle olemasolu eest südamest tänulik.
olgu, jõudsime sibulateni. vahepeal, sibulate puhastamise-hakkimise ajal, sega peekonit pannil ja kui on sellised mõnusad juba, siis tõsta peekonitükid pannilt kuskile kaussi-taldrikule eest ära, aga nii, et rasv jääb pannile. sinna rasva sisse poeta nüüd sibulaviilud, keera kuumus üsna maha ja hauta sibulaid mõnuga ja kaua – sõltuvalt kuumusest 10-20min, täpsemalt ma ei oska öelda. maht peab oluliselt vähenema ja värvilt peavad muutuma pruunikaskollaseks. maitselt magusaks ka muidugi. vajadusel lisa pannile võid, et ikka rasva ka oleks :P
kui sibulad hakkavad sellised mõnnad olema, võib natuke soola ka peale panna.
siis keera tuli alt ära, sega veel korra ja jäta ootele. kui on aega, võib need maha jahutada, aga tingimata ei pea.
vahepeal pane ahi sooja 200 kraadi peale.
nüüd löö kaussi munad ja sega vispli või kahvliga. vahustama ei pea, aga kergelt võib. kalla peale piimaline, sega. lisa riivjuust ja maitseained, sega veel.
võta taignaga vorm kapist, vala põhja sibulad, peale peekonitükid ning vala peale piima-muna-juustusegu. sega kergelt kahvliga läbi, aga nii, et põhi ikka paika jääb.
kata vorm fooliumiga ning aseta ahju.
küpseta ahju alumises osas ca 50 minutit, seejärel vaata fooliumi alla. kui on juba selline tahedam, võta foolium pealt ära, kui veel pole, siis küpseta kümmekond minutit veel ja eemalda siis foolium. küpseta ilma fooliumita veel umbes 10-115 minutit, seejärel raputa peale veel riivjuustu ning et see kenasti sulaks, lase pirukal veel kuni 10 minutit ahjus olla.
välja võttes lase seista mõned minutid, enne kui vormist eemaldad. enne söömahakkamist võiks tegelikult umbes 15 minutit oodata, et sisu veidi jahtuks ja taheneks.
kõrvale sobib hästi värske salat.
Oleme majandusajakiri ja tehnilist laadi tekste, mille teemaks tahvelarvuti, arvutid sh sülearvutid ja mistahes telefonid, tasub ikkagi otsida erilaajakirjade hulgast. Aga just majanduses asubki antud kirjutise põhjus. Sest kui asetate ennast valmistaja kingadesse – siis mis saab olla veel lihtsam kui toode – mis koosneb ekraanist, akust ja ümbrisest, ning isegi mille tarkvara ei pea ise välja töötama? Hea lihtne valmistada ja ei miskit muret mingi mehhaanika pärast. Ning teeb tootmise ja hooldamise odavaks. Antud loogika seletab ka meedias levivat veidravõitu mõttekäiku, milleläbi järjepanu väidetakse, et just nagu oleks nuppudega mobiiltelefonid mõeldud elus allajääjatele. Arvatavalt tuleme antud teema juurde mõnikord tagasi. Põhjuseks toimetuse eriline tüdimus moesuunast millega tänapäevased mobiiltelefonid (õigemini küll nutitelefonid) viimasel viiel aastal hiilgavad.
Õigemini ei hiilga, sest kas siis suur ja isikupäratu ekraan ongi kogu telefon? Kui jätta välja võimalus erinevaid katteid kasutada: kas siis sellega kogu eripära lõpebki!? Kumer ekraaniäär ei saa ometigi olla tõsiseltvõetav eristumise alus, sest ei ole olemuselt huvitav, kasulik, mugav ega ka praktiline. Küll täidaksid antud vajaduse kiirvaliku nupud, mis on kõikidel uutel nutitelefonidel kuhugi kadunud. Väidetavalt pidavat kuni 75% kohalikest elanikest helistama autoga sõites. Ja kuidas nad seda kõike ühe käega teevad, jääb siinkirjutajatele saladuseks. Õigemini, me ei taha teada …
Ühesõnaga: vaatasime ringi ja sattusime riistapuule mille Dresdenis paiknev ettevõte on nimetanud OPIS 60s MOBILE`ks. Olgu öeldud, et tegu suureekraanilise touchscreen`i, millega paistavad silma tänapäevased nutitelefonid, antiteesiga. Vastandiga. Seda sellepärast, et ekraani ei olegi. Lihtsalt ei ole. Nuppe ka mitte! On olemas ürgvanakooli ketas ja tänasega ei oska me öelda, kas sõnumeid saab saata. Tundes saksa põhjalikkust: tõenäoliselt saab, sest tähekoodid on ketta peal kenasti olemas :) Küll ei ole telefon seinasõltuvuses. See tähendab, et koos kõikide kellade ja viledega saab selle millaltahes endaga kaasa võtta.
Me küll ei kujuta vaatepilti ette, aga keskmise keskharidusega hipsteri pilk peaks kadedusest minutiteks klaasistuma, kui sedasorti seade kusagil lounge`s välja võtta.
Ja veel: ainult kettaga telefon sobib tõeliselt vinüülimängija kõrvale (tõlge: jõuka melomaani villasse.) Sest nii on see olnud kuni digitehnika tulekuni rohkem kui pool sajandit. Terves maailmas. Muuhulgas teeb retroseade pea kindlasti südame soojaks vanavanematel, sest nende nooruse kuldajal oli just taoline aparaat ülim. Ühendades omal jõulisel moel kõik funktsioonid, mille praegused nutitelefonid. Ehk vast kalender ja kaamera välja jätta.
Ja oleksime unustanud: kõne lõpetamise/loobumise võimalus on efektne. Tuleb lihtsalt toru otsustavalt hargile lüüa!
Lõpetuseks. Kuigi netipoode leidub palju, leidub palju ka pettureid. Seetõttu lisame igaks juhuks viite juba kakskümmend (20) aastat tegutseva kvaliteetmüüja juurde: OPIS 60s MOBILE
Videokirjeldus:
Foto: amazon.com
OPIS 60s MOBILE: Rotary dial desktop cellphone
Pluss. Koguni mitu.
Esmalt: hübriidbussid leiavad järjest rohkem rakendust. Meenutuseks trollisõpradele, vajadus kontaktvõrgu järele tuleneb asjaolust, et sadakond aastat tagasi ei osatud elektrienergiat eriti hästi pakkida. Täna juba osatakse ; )
Teiseks: võrsuv idee, mille kohaselt peaks ravikindlustus laienema kõikidele kodanikele. Mis on loogiline, sest internet võib olla inimõigus. Üldine arstiabi aga on. Vähemalt Ühendkuningriikides ja Kanadas.
Miinus.
Liiklus. Nii imelik kui see ka ei kõla. Näib, et paljudele tuleb lumi igal aastal esimest korda. Jälle ja jälle. Samuti paistab, et mõnedele ei jää meelde, et suunatulelüliti EI OLE lisavarustus. Või, et telefoni näppimine sõidu ajal on kuratlikult eluohtlik. Sekka tegelased, kes ühendavad autosõidu kaklusega. Erilist imestust pälvib aga Tallinna Loomaaia vastas asuv ühistranspordirada, kus kõik eelnimetatud kodanikud kiiruskatseid korraldavad.
Foto: foter.com
Pluss. ID.ee ehk siis ID-kaardi tehniline tugi. Süsteemne ja pädev, sealhulgas suunatakse hädaline esmalt murest kirjutama. Mis on ainuõige – sest nii imelik kui see ka ei tunduks: sellisel kombel leiab lahenduse kordades tõhusamalt.
Miinus. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli lahkumine koolitusturult. Me ei tea objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid. Aga selle eest, et nö pillid pakib erialakool, mille lõpetanud 19 lendu: eriti pikk miinus.
Foto: foter.com
Me kõik teame, et igaks kandideerimiseks on soovitatav oma CV üle vaadata ja kohandada seda vastavalt tööpakkumisele. Enamik aktiivseid tööotsijaid on loonud profiili mõnes tööportaalis, kus vajadusel saab oma CVd muuta. Samas avaldatakse palju tööpakkumisi läbi muude kanalite, näiteks ettevõtte koduleheküljel või sotsiaalmeedias. Kui ei ole nõutud konkreetset CV vormi, siis võib kasutada seda, mida on endal kõige mugavam koostada.
Europass pakub CV keskkonda, mis on lisaks kõigele muule kättesaadav 27 keeles. Europassi CV koostamise teeb lihtsaks see, et kasutaja saab keskenduda sisule, sest vormistamise teeb keskkond ise ära. Kui kasutada kogu aeg ühte ja sama seadet, siis on võimalik talletada juba sisestatud andmed brauseris (valikud). Igal juhul tasub juba koostatud CV salvestada ka sellisesse kohta, kuhu pääseb ligi igalt poolt. Nii on alati olemas CV, mida tööpakkumisele vastavaks kohandada või täiendada, laadides dokumendi uuesti Europassi keskkonda üles (XML). Europassi CV teeb universaalseks võimalus eemaldada Europassi logo, mille jaoks on valikutes eraldi nupuke.
Nüüd on sarnaselt keeleoskuse enesehindamisele juurde tulnud digipädevuse enesehindamise tööriist, mis on integreeritud Europassi CVsse. Digipädevus on suutlikkus kasutada meid ümbritsevat aina täienevat tehnoloogiat, et ühiskonnas toime tulla. Inimene peab kasutama nii tööl, õppides kui ka eraelus erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, haldama nende funktsioone, aru saama tehnoloogia kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja oskama leida vajalikku informatsiooni.
Europassi CVd võib kasutada kandideerides tööle, õppeprogrammi või projekti. Europassi CV pakub võimalust ka tööandjatele, kes soovivad kandideerimisprotsessi lihtsustada ühise CV formaadiga.
Foto: Kaupo Kikkas