Eesti maksebilansi jooksevkonto oli 2026. aasta teises kvartalis 290 miljoni euroga puudujäägis, mis moodustas 2,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem oli jooksevkonto veel 55 miljoni euro ehk 0,5% suuruses ülejäägis. Muutuse taga olid eelkõige kaupade konto puudujäägi kasv ja investeerimistulude suurem netoväljavool. Teenuste konto ülejäägi suurenemine tasakaalustas neid mõjusid osaliselt.
Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 328 miljoni euro võrra. Seda mõjutasid Eesti residentide investeeringud välisriikides asuvasse põhivarasse ning välismaal vahendamiseks ostetud kaupade kulutused, mis ületasid samal perioodil nende müügist saadud tulu. Samuti suurenes elektrimasinate ja -seadmete sissevedu. Kaupade kogukäive kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 9,4%.
Teenuste puhul oli areng soodsam: konto ülejääk suurenes aastaga 141 miljoni euro võrra. Sellele aitasid kaasa muude äriteenuste ekspordi kasv ja veoteenuste impordi vähenemine. Teenuste kogukäive kasvas samal ajal 3,4%.
Investeerimistulude netoväljavool suurenes aastaga 147 miljoni euro võrra. Kõige rohkem, 199 miljoni euro võrra, kasvas ettevõtetega seotud investeerimistulu netoväljavool, peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud kasumi tõttu. See näitaja hõlmab ka reinvesteeritud tulu ega tähenda üksnes raha Eestist välja maksmist.
Kuigi jooksevkonto oli puudujäägis, olid jooksev- ja kapitalikonto kokku teises kvartalis tasakaalus. Euroopa Liidu realiseeritud investeeringutoetused suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 29 miljoni euro võrra.
Finantskonto järgi tehti välismaalt Eestisse investeeringuid 208 miljoni euro võrra rohkem kui Eestist välisriikidesse. Netosissevoolu kujundasid peamiselt riigisektorile tulevaste projektide jaoks laekunud Euroopa Liidu toetused ja ettevõtete võlakirjaemissioonid. Toetuste ettemaksed suurendasid riigisektori ajutisi väliskohustusi 284 miljoni euro võrra ning võlakirjaemissioonid ettevõtete väliskohustusi 346 miljoni euro võrra.
Kvartali jooksul suurenesid nii Eestisse kui ka välismaale tehtud otseinvesteeringud, milles andsid tooni grupisisesed võlad. Suurimad otseinvesteeringute vood olid finants- ja kindlustustegevuses. Riikide võrdluses kasvasid enim Slovakkiast Eestisse tehtud otseinvesteeringud, Eestist suundus kõige rohkem otseinvesteeringuid Saksamaale. Kommertspankade ja Eesti Panga netovälisvarad kasvasid maksebilansi tehingute tulemusena kokku 283 miljoni euro võrra.
Kvartali lõpus olid Eesti välisvarad ja -kohustused peaaegu tasakaalus. Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 512 miljoni euro võrra ehk 1% võrra eelneva nelja kvartali SKPst. Aastaga kasvasid välisnõuded 5,9 miljardi ja väliskohustused 3,1 miljardi euro võrra. Välisnõuete kasvu vedasid eelkõige portfelliinvesteeringud välismaistesse aktsiatesse ja osakutesse. Väliskohustusi suurendasid riigisektori võlakirjaemissioonid ning tulevaste projektide jaoks laekunud Euroopa Liidu toetused.
Üksnes võlanõudeid ja -kohustusi vaadates oli Eesti positsioon positiivne: residentide võlanõuded mitteresidentide vastu ületasid võlakohustusi 2,6 miljardi euro võrra ehk 7% võrra eelneva nelja kvartali SKPst. See vahe siiski vähenes, sest aastaga kasvasid võlanõuded 489 miljoni euro võrra, võlakohustused aga 3,1 miljardi euro võrra.
Kuva ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-eesti-valisvarad-ja-kohustused-olid-teises-kvartalis-peaaegu-tasakaalus-08092026