Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas teises kvartalis aastatagusega võrreldes 1,8% ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,3%. Majanduskasvu toetas eelkõige kaubaeksport, mille maht suurenes aastaga 4,2%. Tegevusalade lõikes väljendus ekspordi kasv kõige selgemalt töötleva tööstuse heades tulemustes.
Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes peamiselt euroala riikidesse. Püsivhinnas ehk hinnamuutuste mõju arvestamata eksporditi sinna üle 9% rohkem kui aasta varem. Seevastu vähenes eksport nii Euroopa Liidu välistesse riikidesse kui ka euroalasse mittekuuluvatesse ELi liikmesriikidesse. Samasugune suundumus ilmneb töötleva tööstuse müüginäitajates.
Kodumaiste ettevõtete ja majapidamiste nõudluse panus majanduskasvu jäi oodatust väiksemaks. Peamine põhjus oli ettevõtete investeeringute vähenemine. Samal ajal kasvasid aga nii ehitusmaht kui ka kapitalikaupade import, mis võib viidata investeerimisaktiivsuse tugevnemisele.
Investeeringute mahtu on jooksvate andmete põhjal keeruline täpselt hinnata. Varasematel perioodidel on investeeringute kasvu esialgseid näitajaid uute andmete lisandudes sageli ülespoole korrigeeritud. Seetõttu võib ka teise kvartali hinnang hiljem praegusest soodsamaks osutuda.
Majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele kasvasid teises kvartalis aeglasemalt kui esimeses kvartalis. Osaliselt pidurdas tarbimist hinnakasvu kiirenemine, millele aitas kaasa kütuste kallinemine.
SKP ja tarbijahinnaindeksi hinnamuutused võivad seejuures erineda, sest nende arvutamisel kasutatakse erinevaid tarbimiskaale. SKP hinnamuutuste puhul lähtutakse jooksva perioodi kaupade ja teenuste tarbimisest, tarbijahinnaindeksi puhul aga eelmise aasta keskmisest tarbimisest.
Tegevusalade võrdlusest paistab silma mitme siseturule keskendunud valdkonna oodatust nõrgem areng. Seda võis mõjutada kiire hinnakasv, eriti kütuste kallinemine. Näiteks vähenes kaubandussektori lisandväärtus püsivhinnas aastaga 3%, kuigi jooksevhindades suurenes see ligi 11%.
Kuigi teise kvartali majanduskasv jäi esimese kvartali omast aeglasemaks, on ettevõtete hinnangud majanduse olukorrale muutunud optimistlikumaks. Need viitavad majanduskasvu jätkumisele ka aasta teisel poolel. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 22. septembril.
Foto ja allikas: Eesti Pank