Aeg-ajalt hakkab internetis levima koltunud diagramm pealkirjaga “Periods When to Make Money”. See lubab näidata, millal majanduses saab raha teenida, millal tasub müüa ja millal osta. Skeem näib üllatavalt konkreetne: seal on aastaarvud, korduvad intervallid ja lihtne loogika. Kuigi seda omistatakse sageli ekslikult Ameerika turugurule W.D. Gannile, on selle tegelik autor 19. sajandi Ohio farmer ja iseõppinud majandusvaatleja Samuel Benner.
Benner avaldas oma tsükliteooria 1875. aastal pärast seda, kui oli kaotanud raha 1873. aasta finantspaanikas. Tema eesmärk ei olnud luua akadeemilist majandusmudelit, vaid leida korduv muster hindade, kriiside ja buumide vahel. Tulemuseks oli lihtne, kuid visuaalselt mõjuv kaart, mis on tänaseni ringluses.
Kolm faasi: paanika, rasked ajad ja head ajad
Benneri tsükkel jagab majanduse kolmeks korduvaks faasiks.
A-perioodid tähistavad paanikat ja kriise – hetki, mil hinnad kukuvad ja kindlustunne kaob.
C-perioodid on rasked ajad, madalad hinnad ja aeg, mil Benneri järgi tasub osta ja koguda.
B-perioodid on head ajad, mil hinnad on kõrged ja varade müümine tundub mõistlik.
Need faasid ei ole juhuslikud, vaid liiguvad Benneri järgi kindlates rütmides: näiteks umbes 8–9–10-aastased tsüklid heade aegade vahel ja 16–18–20-aastased intervallid suuremate kriiside vahel. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole täppisteadusega. Tsükkel ei arvesta sõdu, poliitilisi otsuseid, tehnoloogilisi hüppeid ega globaliseerumise mõju.
Ometi kõnetab see mudel inimesi ka 21. sajandil. Põhjus on lihtne: majandus ei ole ainult arvud, vaid ka inimkäitumine. Hirm ja ahnus korduvad ajas, isegi kui keskkond muutub. Benneri skeem pakub narratiivi, kus kaosel näib olevat rütm.
Miks seda segatakse Ganniga – ja miks see on oluline
Segadus Benneri ja Ganni vahel on levinud. Gann kasutas samuti tsükleid, kuid tema meetodid põhinesid hoopis teistel eeldustel: geomeetrial, nurkadel ja isegi astronoomial. “Periods When to Make Money” A-B-C jaotus ja konkreetsed aastaarvud pärinevad siiski selgelt Bennerilt. Ganni nime lisamine on hilisem tõlgendus – sageli turunduslik, sest salapärane „gurunimi“ tõmbab rohkem tähelepanu.
Ajakirjanduslikult on see tähelepanuväärne nähtus. Vanad tsüklimudelid kipuvad taas esile kerkima just ebastabiilsetel aegadel. Kui tulevik tundub ebaselge, muutub minevik kaardiks. Mitte tingimata selleks, et tulevikku täpselt ennustada, vaid selleks, et leida lohutust mõttest, et ka kriisidel on lõpp.
Benneri tsükkel ei anna investeerimisgarantiid. Küll aga ütleb see midagi püsivamat inimese kohta: me otsime mustreid, sest täielik juhus on raske taluda. Ja vahel piisab juba sellest, et kaardil on jooned – isegi kui need ei vii kindlalt sihile.
Huvi korral lisalugemist:
- Wikipedia: Benner’s Cycle
https://en.wikipedia.org/wiki/Benner%27s_cycle - Benneri originaalteose digikoopia (1875)
https://ia601800.us.archive.org/1/items/bennersprophecie00bennrich/bennersprophecie00bennrich.pdf?utm_source=chatgpt.com
Foto; Wikipedia