Eesti Pangas peetud rahvusvahelisel kõrgtasemel konverentsil keskenduti küsimusele, kuidas kavandatav digieuro võiks juba lähiaastatel tagada Euroopa majandusele strateegiliselt oluliste maksete toimimise. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub järjest tähtsamaks — sularaha kasutus väheneb kiiresti ning globaalne ebastabiilsus rõhutab vajadust vähendada sõltuvust välismaistest teenusepakkujatest. Konverentsil tõdeti, et Euroopa maksekeskkond on digitaalse seadusliku maksevahendi kasutuselevõtuks küps.
Avaettekannetes tõid nii Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis kui ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone esile, et inimeste makseharjumused on viimastel aastatel kiiresti muutunud. Sularahaga maksmine on 2019.–2024. aastani langenud müügikohtades 72 protsendilt 52 protsendini. See on suurendanud sõltuvust Euroopa-välistest makselahendustest, sest ühtset euroalaülest digitaalset maksevahendit pole seni suudetud luua ning erasektori algatused on jäänud regionaalseks. „Sularaha kasutuse langusest tekkinud ruumi on täitnud peamiselt mitte-Euroopa päritolu makselahendused,“ nentis Dombrovskis.
Kokku 13 euroala riigis, sealhulgas kõigis Balti riikides, puudub igapäevastel kaardimaksetel praegu alternatiiv Euroopa-välistele teenusepakkujatele. Kasvavate geopoliitiliste pingete taustal muutub aga järjest ilmsemaks, kui riskantne on siduda majanduse toimimiseks kriitiline makseinfrastruktuur vaid väliste osapoolte otsuste ja äriloogikaga. Sõltuvus pärsib konkurentsi ning tõstab kulusid nii kaupmeestele kui tarbijatele. „Digitaalne euro aitab neid riske vähendada ja tagab, et euroala säilitab kontrolli oma finants- ja makseinfrastruktuuri üle,“ ütles Dombrovskis, rõhutades samas, et digieuro ei asenda sularaha, vaid täiendab seda.
Digieuro on sisuliselt sularaha digitaalses vormis. „Kui maksed muutuvad aina digitaalsemaks, peab sellega sammu pidama ka keskpanga raha,“ selgitas Cipollone. „Digieuro annab meile sama usaldusväärse maksevahendi digitaalsel kujul.“ Seejuures on tegemist Euroopa enda lahendusega, mis töötab Euroopa infrastruktuuril, tugevdades majanduslikku autonoomiat. Digieuro on kavandatud ka äärmiselt töökindlaks: see peab toimima ka küberrünnakute, tehniliste tõrgete või interneti puudumisel, pakkudes varumehhanisme olukordadeks, kus pankade makseteenused ei tööta.
Paneeldiskussioonides arutlesid turuosalised ja poliitikakujundajad põhjalikumalt digieuro võimalike hüvede ja riskide üle. Oluliseks peeti maksete vastupidavust, mis võimaldaks tehingutel jätkuda ka pankade teenuste katkemisel. Samuti toodi esile innovatsioonivõimalused, mida digieuro infrastruktuur annaks Euroopa finantssektori ettevõtetele.
Digieuro kasutuselevõtu üle pole siiski veel otsustatud. Selle eelduseks on õigusraamistik, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praegu arutavad. Arutelude lõppemiseni võib minna järgmise aasta lõpuni, pärast mida saab Euroopa Keskpanga nõukogu otsustada, kas ja millal digieuro ringlusesse jõuab.
Foto ja refereeritud allikas: https://www.eestipank.ee/press/loomisel-olev-digitaalne-euro-tugevdab-euroopas-maksete-kriisivalmidust-ja-soltumatust-29092025