Kujutlege kinomaailma, kus Quentin Tarantino lavastab „Star Warsi“, David Lynch toob ekraanile „Muumitrollid“ või kus 80ndate „Die Hard“ leiab aset Vene tsaaririigis. Just sellistesse paralleelmaailmadesse viib meid Facebooki leht nimega Abandoned Films – koht, kus kunst, huumor ja kunstlik intelligents segunevad, et äratada ellu filmid, mida kunagi ei eksisteerinud.
„Abandoned Films“ (eesti keeles „Hüljatud filmid“) ei ole lihtsalt sotsiaalmeediaprojekt, vaid interaktiivne kunstilabor. Selle lehe tuumaks moodustavad ideed, mida Hollywoodis kunagi ei teostatud – või vähemalt mitte sellisel kujul. Lehe kuraatorid ja kogukonna liikmed postitavad kujuteldavaid filmiplakateid, AI abil genereeritud stseene ja fantaasiarikkaid “treilereid”, mis kujutavad filme, mis eksisteerivad ainult kollektiivses unenäos. Sellised hübriidid sünnitavad midagi enamat kui meemi – need viivad meid teistmoodi kinokultuuri äärealadele, kus võimatu muutub virtuaalselt võimalikuks.
Lehe üks silmapaistvamaid omadusi on AI-loodud visuaalid. Tänapäevased tehisintellekti tööriistad nagu Midjourney või DALL·E võimaldavad kasutajatel luua fotorealistlikke kujutisi olematutest maailmadest. Seda tüüpi digikunst pole pelgalt lõbu pärast – see tõstatab küsimusi loomingulisuse piiridest, autorlusest ja isegi filmikunsti tulevikust.
„Abandoned Movies“ ei kujuta endast pelgalt pildigalerii, vaid kultuurilist kommentaariumi. Millised narratiivid on filmiajaloos maha surutud? Millised projektid jäid rahastuseta või ideetasandile kinni? Lehe postitused annavad neile teoreetilistele küsimustele elava, visuaalse vastuse.
Huumor kui ühendav kude
Lehe tugev kunstiline ambitsioon on läbipõimunud mängulise ja teravmeelse huumoriga. Kujuteldavad „Dos Equis“ stiilis reklaamid, filmiposterid nagu “Schindler’s Pokémon” või “Blade Runner: Amish Edition” on otsesed satiirilised kärped kommertskino ja popkultuuri suunas.
Selline huumor on ühiskondlikult oluline – see lubab läbi mängu ja liialduse käsitleda ka tõsisemaid teemasid nagu nostalgia, tsensuur või kultuurilise homogeniseerimise oht. Samas mõjub see ka lihtsalt lõbusalt ja vabastavalt, pakkudes kergendust igapäevase infomüra keskel.
Publik, kes tahab rohkem
„Abandoned Films“ on leidnud oma niši. Ligikaudu 87 000 jälgijat Facebookis ja aktiivne arutelukogukond viitavad selgelt, et publik soovib midagi enamat kui lihtsalt tarbida filme – nad tahavad neist ise osa võtta, neid ümber jutustada ja kujutleda alternatiivseid versioone.
See viitab laiemale trendile: traditsiooniline autoripõhine meediatootmine on nihkumas koostööpõhise, fänniloomingulise ja interaktiivse suunas. Facebooki-lehed nagu see on ainult jäämäe tipp.
Tuleviku filmid võivad sündida unenäost
“Abandoned Movies” esindab uut loovustaset, kus publik ise loob ja defineerib kultuurilise kujutlusvõime piire. Olgu tegemist sügava kultuurikriitika või meelelahutusliku ulmega – see leht osutab sellele, kuidas uued tehnoloogiad (AI, meemikultuur, sotsiaalmeedia) saavad elustada narratiive, mis seni eksisteerisid vaid potentsiaalina.
Kas mõni nendest „abandoned“ ideedest võiks kunagi jõuda ka päris lavastusteni? Mine tea – aga enne, kui see juhtub, pakub see Facebooki kogukond meile võimalust ise filmikunsti jumalat mängida.
Natuke nihkes – on veebikirja rubriik, kus tutvustame juhuviisil huvitavat- ja huviväärset. Midagi, mis ühel või teisel moel ei mahu igapäeva elu raamidesse. Seetõttu, ei tasu ka sisu peale pahane olla, vaid võttagi seda rõõmsalt, naljaga pooleks, või ehk nagu öeldud: natuke nihkes.