Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Spordiennustamine ja tark raha haldamine

By

Spordiennustamine

Reeglina peetakse spordiennustust vabaajategevuseks, mille fookuseks on suurelt teenimine. Kuna seda peetakse spekulatiivseks ja sõltuvust tekitavaks, on spordiennustus aga pigem ajaviide. Õpi aga selgeks mõned lihtsad finantsjuhtimise oskused ja spordiennustusest võib saada tõeliselt hea teenistus. Veebikasiinod pakuvad erinevaid võimalusi alustades pokkerist, spordiennustusest, bingost ja muudest kasiinomängudest, seega saad enda finantsportfelli kasvatada väga erinevatele spordialadele panustades.

Spordiennustuse alla kuuluvad põhimõtteliselt kõiki spordialad, mis sa suudad välja mõelda. Alates malest kuni nooleviske ning e-spordini välja. Ehk me saame päris kindlalt öelda, et ka Sinu lemmik spordiala kuulub spordiennustamise alla. Hetkel kõige populaarsemad spordiennustuse valdkonnad Triobetis on:

Jalgpall
Korvpall
Tennis
Jäähoki
Käsipall
Võrkpall
Pesapall
MMA

Praegu on Triobetis kõikide spordiennustuse kategooriate peale üle 20-ne tuhande kihlveovõimaluse.

Eesmärkide seadmine on iga ettevõtmise puhul tõenäoliseks esimeseks sammuks. Siinkohal pead selgelt teadma, mida enne veebipõhise spordiennustusega liitumist ootad. Pärast finantseesmärkide seadmist veendu, et paned mängu vaid vaba raha, millega riskimist endale lubada saad ja loo kontod vastavalt enda kasutada olevatele vahenditele. Kõige lihtsam eesmärk on välja mõelda summa, mis Sa soovid igakuiselt teenida. Selle järgi on võimalik välja arvutada, kui palju pead umbkaudu panustama, et eesmärki täita.

Järgmiseks sammuks on väljamaksete kava koostamine. Veendu, et võtad teenistusest planeeritud summa regulaarselt välja ja investeerid uuesti vaid kindla summa. Pea eesmärgist rangelt kinni ka siis, kui oled suurelt võitmas või kohutavalt kaotamas. Kõige edukamad spordiennustajad on panustamisega väga distsiplineeritud.

Pärast väljamaksete kava koostamist tee algust vaid üksikpanustega. Ole ettevaatlik ja ära tee mitmikpanuseid, sest iga lisanduva mänguga vähenevad ka võitmise võimalused. Kui oled kindel, et soovid teha suurema panuse, ära ületa sellega 20% kontoseisust ja veendu, et oled oma panuses kindel, sest kaotus saaks olema valus.

Lisaks kõigele on finantse kontrollides oluline ka teada, millal raskest seisust paus teha. Kaotuste lainel olles ei tohi sa enda panuseid suurendada, sest sedasi jõuad vaid suurde rahalisse miinusesse. Mõtle enda jaoks välja see piir, millal sa enam ei panusta. Näiteks kui oled kaotanud ühe kuu jooksul 1000€. Kasuta seda aega analüüsimaks, miks sa kaotasid. Oli see lihtsalt halb õnn või oleksid sa saanud midagi paremini teha? Vii ennast veel paremini kurssi tiimide ja mängijatega – nii on sul järgmisel perioodil suurem tõenäosus edukaks panustamiseks.

Loe kindlasti ka spordiennustusportaalide enda soovitusi ja õpetusi rahaasjade haldamiseks. Näiteks Triobetil on vastustustundliku panustamise kohta mitu kasulikku nippi ja soovitust.

Lõpetuseks pea meeles, et sa ei tohi muutuda ahneks ja plaanidest tuleb kinni pidada. Muuda plaane vaid siis, kui oled eesmärgid täitnud ja kogunud uuteks panusteks täiendavat raha.

Foto: triobet.ee

Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

By

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Hinnakasv jätkus ka 2016 a. oktoobris

By

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Valio ekspordimaht kasvas mullusega võrreldes pea kümnendiku

By

Valio Eesti on 2016. aasta esimese üheksa kuuga tõstnud oma ekspordimahtu ligi 9% ning ennekõike on selle taga märkimisväärne aktiivsuse kasv Läti ja Leedu turgudel.

Valio Eesti müügidirektori Mai Liivamäe sõnul moodustavad kaubavedu Lätti ja Leetu pea poole koguekspordist. „Oleme hoogustanud müügitegevust lähiriikides, kus meie viimased uudistooted on saanud väga sooja vastuvõtu osaliseks. Tänu sellele on meie ekspordimaht Lätti ja Leetu on eelmise aasta esimese üheksa kuuga võrreldes kasvanud 26%,“ rääkis Liivamägi.

Tema sõnul mängib kõigil eksporditurgudel hetkel olulist rolli asjaolu, et tänavused hinnad on mullustele märkimisväärselt alla jäänud. „Seetõttu ei ole ekspordikäive mahuga samas tempos edenenud, kasvades 9 kuuga mullusega võrreldes 6%. Esimesed positiivsed signaalid on aga pööranud piimatoodete hinnad kasvule, mida on eriti hästi näha vadaku puhul, mille hind on aasta alguse madalseisuga võrreldes kolm korda tõusnud,“ lisas ta.

Valio Eesti ekspordidirektor Elar Olliku sõnul on suure mahuhüppe teinud ka Valio toodete eksport Kreekasse, kuhu on tänavu esimese kolme kvartaliga eksporditud 2015. aasta sama perioodiga võrreldes 66% rohkem. Samuti on Valio saavutanud edu Belgias, kuhu on tänavu müüdud kuus korda rohkem toodangut kui möödunud aastal, ning Maltal, kus müük on kasvanud mullusega võrreldes kolm korda.

„Lisaks on Valio ekspordi sihtriikide hulka väga hea turuna kerkinud Poola, kuhu Valio suutis pääseda turule Premium kategooria juustudega,“ rääkis Elar Ollik.

Kui üldjuhul on kaugematel turgudel jogurtiga logistilistel põhjustel väga keeruline läbi lüüa, siis erandiks on saanud siinkohal Alma Muah! jogurt, mis on sisenenud esimestesse jaekettidesse Prantsusmaal. „Euroopa suurimate gurmaanide ostukorvi jõudmine on meie jaoks teedrajav uuendus. Kogused on täna küll veel marginaalsed, aga potentsiaal on siiski märkimisväärne,“ kinnitas Ollik.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto ja allikas: Valio

Palgakasv aeglustus 2016 a. kolmandas kvartalis

By

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kuna teise kvartalisse langeb rohkem puhkusetasusid, on selline langus tavapärane. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis siiski kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos.

Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus, kuid nende kasvutempo vahe vähenes. Keskmise palga kahanemine mäetööstuses ning majanduse keskmisest märksa väiksem ja aja jooksul palgakasv elektrienergia sektoris viitab sellele, et ettevõtetel on negatiivsete majandusšokkide korral võimalik palkade tõstmist edasi lükkama. Mäetööstuse ja elektrienergiasektori palgaarengus võib mängida rolli ka see, et paljud nende tegevusalade ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, kus vaba tööjõudu on rohkem kui ülejäänud Eestis. Teenindussektori tegevusaladel, kus läheb hästi ja ettevõtted püüavad laieneda, tekitab palgakasvu survet vaba tööjõu vähesus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Palgakasvu aeglustumisele viitasid ka maksu- ja tolliameti andmed keskmise deklareeritud palgaväljamakse kohta – kui teises kvartalis suurenes see 6,2% siis kolmandas kvartalis 5,5%. Maksuameti andmetes ei teisendata osaajaga töötajatele tehtud väljamakseid täistööajale, nagu tehakse keskmise palga arvestuses. Tõenäoliselt kasvab osakoormusega töötajate arv kiiremini täistööajaga töötajate omast, mistõttu jääb keskmise väljamakse kasv alla täistööajale taandatud kuupalga kasvule. Palgaväljamakse mediaan1 kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka äriregistri ettevõtetes, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale.

1 Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv 2016 a oktoobris jätkus

By

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Foto: Eesti Pank

Pankade puhaskasum kasvas 2016 a. kolmandas kvartalis intressitulude toel

By

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Wikipedia

Hoiu-laenuühistute riskid jäävad nende liikmete kanda

By

Tallinnas ühistupanganduse konverentsil esinenud Eesti Panga asepresident Madis Müller rääkis, et viimastel aastatel on hoiu-laenuühistud (HLÜd) Eestis hoogsalt kasvanud ja järjest olulisem on nende liikmetele rõhutada vajadust HLÜde tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.

„Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus. Augusti lõpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜde hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid,“ rääkis Madis Müller.

Ta toonitas, et HLÜde liikmed peaksid olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. „Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nõuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud summasid,“ ütles Müller.

Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜde hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Avati uuenenud teeninduskontseptsiooniga Sõle tänava McDonald’s restoran

By

03.11.2016 avati uuenenud teeninduskontseptsiooniga Sõle tänava McDonald’s restoran, mis on järjekorras juba kolmas, kus lisaks traditsioonilisele letist tellimisele on võimalik kasutada ka puutetundliku ekraaniga iseteeninduskassasid.

“Ma usun, et digitaallahendused on restoranisektori tulevikutrend, mis parandab märkimisväärselt klientide kogemust, mistõttu arendab ka McDonald’s hoogsalt seda suunda. Uus digitaalne kontseptsioon on tuttav juba neile, kes on külastanud meie uuenduskuuri läbinud Rocca al Mare ja Viru restorane. Nüüd on ka kõigil Sõle resorani külastajatel võimalus kogeda digitaalset tellimuslahendust,“ rääkis McDonald’s Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski.

Tänu uuele lahendusele algab toitude valmistamine köögis alles siis, kui külastaja on tellimuse esitanud ning selle eest ka tasunud. „Tellitud toidu valmimisel saadetakse märguanne spetsiaalsele suurele ekraanile – nii teab külastaja, et tema eine on valmis ning ta võib sellele eraldi letti järele minna. Selliselt korraldatud süsteem aitab tõhustada märkimisväärselt köögi tööd ning võimaldab külastajatel saada 100% värske eine,“ selgitas Janevski.

Uuenenud teeninduslahendus loob külastajale mugavama ja vahetuma võimaluse menüüga tutvumiseks. „Oleme tähele pannud ka seda, et iseteeninduskassa julgustab inimesi rohkem katsetama ja tavapärasest erinevaid eineid proovima. Digitaalse ekraani kaudu saab igaüks menüüga omas tempos tutvuda ja avastada nii tooteid, mis seni on jäänud märkamata,“ selgitas Janevski digitaalse lahenduse eeliseid.

Tema sõnul on külastajad uue ja mugava teeninduskontseptsiooni kiirelt omaks võtnud. Möödunud aasta novembris kolmandik kõigist müükidest digitaalselt.

„Omajagu pakub see elevust just meie noorematele külastajatele, kes puutuvad digimaailmaga igapäevaselt rohkem kokku ning lastega peredele. Kliendid, kes on harjunud letiteenindusega, saavad seda senisel viisil ka edaspidi teha,“ selgitas McDonald’s Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski.

Janevski kinnitusel plaanib McDonald’s 2017. aastal renoveerida ühtekokku viis restorani – Lasnamäe, Mustamäe ja Ülemiste restoranid Tallinnas ning Pärnu ja Narva McDonald’s restoranid. Kõigis renoveeritud restoranides hakatakse uuenduskuuri tulemusena võimaldama lisaks letiteenindusele ka iseteeninduskassadest tellimist.

Allikas ja foto: McDonald’s

 

 

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%

By

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Foto ja allikas: Eesti Pank