Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Eesti hinnakasvu põhjustavad tänavu energiahinnad ja aktsiisitõusud

By

Eestis kiirenes tarbijahindade kasv aprillis statistikaameti teatel 3,2%ni. Energiahinnad tõusid aastaga 6,8%, toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 4,8% ning alusinflatsioon1 ulatus 1,4%ni.

Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud mõningaid märke aeglustumisest. Toornafta barreli hind püsis märtsis ja aprillis 53 dollari läheduses, kuid hakkas aprilli lõpus langema. Selle taga oli USA naftatootmise kasv ja kesine nõudlus Aasia riikides. OPECisse kuuluvad naftat tootvad riigid kaaluvad nafta tootmismahu vähendamist ega lase tõenäoliselt hinnal väga madalale langeda. Teist kuud järjest langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel ka toidutoormete maailmaturu hind. Märtsis ja aprillis oli hinnalangus küllaltki suur, kokku 4,3%. Praegustel toormehindadel on oluline mõju järgmise aasta inflatsiooninumbritele, sest tarbijahindades kajastuvad muutused pika viitajaga.

Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud. Juulikuus tõstetakse täiendavalt alkoholiaktsiise, sh tõuseb õlleaktsiis 70%. Aktsiisitõus kiirendab hinnakasvu umbes 0,2–0,3 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade järkjärguline kallinemine jätkub teisel poolaastal. Alusinflatsiooni mõjutavad nii impordihinnad kui ka kiirem majanduskasv.

Eelmise aasta detsembri majandusprognoosis ootasime inflatsiooni kiirenemist 2017. aastal kolme protsendi lähedusse. Senine hinnakasv on olnud prognoosiga kooskõlas. Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi juunis.

Foto ja allikas: Eesti Pank

McDonald’s palkab suveks 150 uut töötajat ning tõstab töötasu

By

Baltikumi juhtiv restoranikett McDonald’s pakub saabuvaks suvehooajaks tööd 150-le uuele töötajale. Kogu Baltikumi peale palgatakse restoranidesse suveperioodiks kokku 350 töötajat. Samuti tõstis McDonald’s eelmisel aastal oma töötajate palkasid ning seda on plaanis teha ka tänavu, et väärtustada oma töötajaid ning tõsta veelgi ettevõtte konkurentsivõimet tööandjana. Palgakasv mõlema aasta peale on kokku keskmiselt 13%.

McDonald’s investeerib Eestis igal aastal üle 100 000 euro oma töötajate motivatsiooni- ja arenguprogrammi, milles osales 2016. aastal ligi 80% ettevõtte Eesti töötajatest.

“Me oleme nii Eestis kui ka kogu Baltikumis üks suurimaid toitlustusettevõtteid, mis investeerib iga-aastaselt oma töötajate motivatsiooni, treeningutesse ja arengusse. Töötajate areng on meie prioriteet, mistõttu toetame igakülgselt oma meeskonnaliikmete ettevõttesisest karjääriredelil tõusmist. Enamus meie juhtivatel positsioonidel töötavatest inimestest on alustanud karjääri meie restorani teenindajana. 2016. aastal sai ametikõrgendust 92 töötajat ehk ligi 20% töötajate arvust,” sõnas Baltikumi McDonald’s restoranide personali- ja koolitusjuht Oleg Karpušenko.

McDonald’s restoranidel on ülemaailmselt väga tugev värbamispoliitika, mis sisaldab regulaarseid koolitusi, sotsiaalseid hüvesid ja karjäärivõimalusi, mis panustavad kõik meeldiva töökeskkonna loomisse.

McDonald’s restoranis töötades pani hiljuti ennast proovile ka tuntud stilist Ženja Fokin, kes lisaks põnevatele väljakutsetele võttis eesmärgiks murda ka McDonald’s restoranides töötamise kohta levivaid müüte. Vaata lustakat videot Ženja päevast Rocca al Mare McDonald’s restoranis siit: http://bit.ly/2rlUwSg

McDonald’sil on Eestis 10 restorani, mida külastab aastas ligi 6.5 miljonit külastajat ning mis pakuvad tööd 496 inimesele. Baltikumis on kokku 33 restorani, kus töötab ühtekokku 1782 inimest.

Foto: MacDonalds

Tallegg investeeris pea pool miljonit eurot keskkonnasõbralikku pakendamisliini

By

Tallegg investeeris pea pool miljonit eurot Tabasalu lihatööstuse tootmise automatiseerimisse, et minna algavale grillihooajale vastu kanašašlõki ja marinaadis lihaga, mis on pakendatud senise plastikämbri asemel keskkonnasõbralikumasse taaskasutatavasse sangaga kotti.

Talleggi tooteid valmistava AS HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on tal hea meel näha, et see, kuidas toidu valmimine tööstustes mõjutab keskkonda, on saamas üha olulisemaks näitajaks ka tarbijate silmis.

“Oleme aastaid panustanud sellesse, et meie tegevus koormaks võimalikult vähe meid ümbritsevat keskkonda. Tegeleme selle saavutamiseks pidevalt tootmisseadmete ja -tehnoloogiate kaasajastamisega ning töötame välja keskkonnasäästlikumaid tootekontseptsioone,” kommenteeris Mere.

„Loodussäästlik ja mugav pakend on ostumomendil üha kaalukamad argumendid. Nii on ka Talleggi uued pakendid 100% taaskasutatavad ja nende valmistamiseks kulub kuni 71% vähem materjali. Lisaks nõuab uus pakend oluliselt vähem ruumi, mistõttu vajavad uued kotid võrreldes ämbritega 96% vähem transportimist ja sellega käsikäes väheneb ka süsihappegaasi emissioon. Mõistagi aitab ruumisäästlikum pakendilahendus vähendada tekkivat prügi ka kodudes,” lisas Mere.

Lisaks ettevõtte ökoloogilise jalajälje vähendamisele automatiseerib uue liini kasutuselevõtt tootmist, mistõttu kasvab tootlikkus sellel tootmisliinil 50%.

Mugavama ja loodussäästliku kuue saavad seitse eestimaisest kanalihast valmistatud šašlõkki ning neli marinaadis liha. „Mugav püstiseisev sangaga kott on lisaks uue silmatorkava disainiga ning osaliselt läbipaistev, mis annab tarbijale olulise lisaväärtuse võimaldades kaupluses oma silmaga toodet näha,“ lisas Talleggi brändijuht Triin Lõoke.

Talleggi tooted kuuluvad AS HKScan Estonia tootevalikusse. AS HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScan kontserni. HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, mis toodab ja turustab tugevate kaubamärkide all kvaliteetset ja vastutustundlikult toodetud sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. HKScani kliendid on jaemüügi ja toitlustusega tegelevad ettevõtted, tööstused ning ekspordisektorid. Meie koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades, ekspordime oma tooteid pea 50 riiki. HKScani netokäive oli 2016. aastal 1,9 miljardit eurot ja kontsernis töötab ligikaudu 7 300 töötajat.

Foto: tallegg.ee

Valio investeeris 700 000 eurot uude tootmisliini

By

Valio loob kevade hakul oma tooteportfelli täiesti uue tooteseeria, tuues turule nelja erineva maitsekombinatsiooniga Viola sulatatud juustude seeria. Valio investeeris Võru Juustutööstuses asuvasse uude sulatatud juustude tootmis- ja pakkeliini ühtekokku 700 000 eurot.

Valio turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul on sulatatud juustude seeria lansseerimine konkurentsitihedat turgu vaadates julge samm, millele on eelnenud mitmeaastane eeltöö. „Selja taga on hulk maitse- ja tootmisteste, mille tulemuseks parim võimalik tootekvaliteet ning pimedegusteerimistel maksimumpunktid saavutanud maitsed,“ kommenteeris Kalbin.

„Valio Viola brändi iseloomustav märksõna on kahtlemata julgus ning seda ennekõike igapäevaste harjumuste ja rutiinide murdmisel. Siseneme tugevate traditsioonidega segmenti, kus on võimalik läbi lüüa ainult juhul, kui toode on teistest parem,“ sõnas ta.

Valio Viola seeriasse kuuluvad klassikalise, suitsukana, suitsuvorsti ja ürdi-kukeseenemaitselised sulatatud juustud. Viola sulajuustud valmivad Valio Võru Juustutööstuses kodumaisest toorainest ning on pakendatud 185- ja 370-grammistesste punases kuues topsidesse.

Valio tänavuse lipulaeva lansseeringut saadab Viola brändist inspireeritud Valio Viola by Iris Janvier kleidikollektsioon.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto: Valio.ee

Eesti Pank kuulutab välja kahe mündi kujunduskonkursi

By

Eesti Pank kuulutab välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi ja Pyeongchangis toimuvatel taliolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi. Mündid emiteeritakse 2018. aasta alguses. Kujunduskonkursist oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

24. veebruaril 2018 tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ja selle puhul laseb Eesti Pank ringlusse erikujundusega 2eurose käibemündi. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Mündid on mõeldud sümboolselt kõigi Eesti elanike jaoks ja seetõttu tuleb müntide tiraaž sama suur, nagu oli Eesti rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuaril: 1 317 800 (statistikaameti andmed).

„Eesti Vabariik asutati peaaegu sajand tagasi, kuid paraku jäi oma riigi aeg toona lühikeseks ja me ei ole tervet sajandit vabadust nautida saanud. Eesti taastas oma iseseisvuse pisut enam kui 25 aastat tagasi ja vaba riigi vaba rahvana oleme saanud elada sama kaua. See on lühike aeg, kuid näitab selgelt eestlaste kui väikerahva tugevust. Väikses riigis on oluline iga inimene ja seetõttu on vabariigi juubelisünnipäevale pühendatud 2eurone münt sümboolselt meie kõigi, iga Eesti inimese münt,“ rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson. „Mul on hea meel, et saame selle mündi kujunduskonkursi välja kuulutada meie vabariigi 99. aastapäeva eel,“ lisas Hansson.

Olümpiamängudele pühendatud meenemüntide emiteerimine on Eesti Panga pikaajaline traditsioon, mis sai alguse juba 1992. aastal. 2018. aastal toimuvad XXIII taliolümpiamängud Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Olümpiamängudel Eestit esindava delegatsiooni ja sportlaste auks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 10 eurot. Kujunduse kohustuslikud elemendid on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „Eesti Vabariik“ ja aastaarv 2018 mündi esiküljel ning nimiväärtus koos eurotähisega (10 €) ja Eesti Olümpiakomitee logo tagaküljel. Mündi kujunduses ei tohi kasutada Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Pyeongchangi olümpiamängude korralduskomitee kaitse all olevaid sümboleid. Müntide tiraaž on 2000.

Lisainfo: https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-kuulutab-valja-kahe-mundi-kujunduskonkursi-03022017

Foto: Wikipedia

Premia kasvatas jäätisemüüki pea viiendiku võrra

By

Mullu ettevõtte 60. tegevusaasta täitumist tähistanud Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimehe Aivar Ausi kinnitusel võib 2016. aastaga igati rahule jääda, sest vaatamata kesiseks jäänud suvele suudeti jäätisemüügi käivet Eestis oodatud 10% asemel koguni 17,4% võrra kasvatada.

„Tõstsime müüki nii kohalikul tasandil kui ka eksporditurgudel ning suurendasime AC Nielseni andmetel oma turuosa Eestis tervelt 4%. Seega on Premia turuliidri positsioon jätkuvalt kaljukindel. Meie turule tulnud uued tooted ja Eestis juba legendistaatusesse tõusnud jäätisebrändide uued maitsed võeti ka külmal suvel väga soojalt vastu, seega julgeme uue aasta prognoosis olla juba väga ambitsioonikad,“ ütles Aus.

„Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi korrata 2017. aastal 2016. aasta tulemust ning kasvatada müüki veel 10%. Meie senine kogemus näitab, et head tooted ja müügitöö on siinkohal olulisemad faktorid kui soe suvi,“ kinnitas ta.

Tema sõnul annab optimismiks põhjust ka asjaolu, et jäätiseeksport Soome on juba täna möödunud aasta jaanuariga võrreldes hüppeliselt kasvanud.

„Tellimused Soomest mitmekordistusid pärast seda, kui põhjanaabrid tühistasid suhkrumaksu. Soomlased söövad eestlastest pea kaks korda rohkem koorejäätist ning Eesti jäätise kvaliteedikuvand on seal traditsiooniliselt väga tugev. Usume, et tänavune jäätiseeksport Lätti ja Leetu kasvab samuti,“ rääkis Premia juht.

Premia 2016. aasta suurim hitt oli taaskord „Vana Toomas“ vanillijäätis šokolaadiglasuuriga, uudistoodetest osutusid kõige edukamateks Eriti Rammusa uued koonusjäätised ning TV3 ülipopulaarse seriaali „Padjaklubi“ vaarikaglasuuriga vanillijäätis.

„Samuti läks sõltumata temperatuurinäidust hästi Väikse Tommi lehmakommi-maitselisel jäätisel ning koostöös 20th Century Fox filmistuudioga lansseeritud ekspordipotentsiaaliga Ice Age jäätisel,“ rääkis ettevõtte juht.

Tallinna Külmhoone alustas jäätisetootmist 1956. aastal, kui esimese jäätisetootena toodi turule plombiiri pulgajäätis. Tänaseni on tootmises 1980. aastal müügile jõudnud Regatt ning 80-ndate koolilaste lemmik Koolijäätis. Uuema ajastu kaubamärkidest on Premia sortimendis kõige populaarsem Eriti Rammus koorejäätiste sari, millele järgevad “Väike Tom”, “Vana Toomas” pulgajäätised, “Vau!” topsid, samuti Kaleviga koostöös loodud Mesikäpa jäätis ning limonaadiriiulist tuttav Limpa tegelaskujuga mahlajää. Premia Tallinna Külmhoone AS kuulub alates 2014. aastast rahvusvahelisel kapitalil põhinevasse Food Union gruppi.

Foto ja allikas: premia.ee

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia

Eluasemelaenude maht kasvas 2016 aasta novembris aasta võrdluses 5%

By

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv jätkus ka novembris. Kuu lõpus oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfell 9,1% suurem kui samal ajal aasta tagasi. Kasvanud on enamiku sektorite laenumaht. Aasta jooksul on suurenenud kõige enam kinnisvaraettevõtete laenud. Samas aasta esimeses kolmes kvartalis vähenes ettevõtete laenamine välismaalt ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud.

Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes novembris 5%ni. Uusi eluasemelaenusid väljastati 93 miljoni euro väärtuses, mis on samas suurusjärgus kui paaril viimasel kuul, kuid ligikaudu 15% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Novembris kasvas nii lepingute keskmine väärtus kui ka arv. Majapidamiste muude laenude kasv püsis kiire. Sellest suurima osa moodustas autoliising, mille kogumaht suurenes novembris aasta võrdluses 16%.

Kokku kasvas Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell novembris aasta võrdluses 7,4%. Laenude ja liisingute kogumaht suurenes kuuga 115 miljoni euro võrra ja moodustas novembri lõpus 17,1 miljardit eurot.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär, mis vahepeal pisut tõusis, on viimastel kuudel langenud aasta alguse tasemele. Eluasemelaenude intressimäärade arengut on mõjutanud ka see, et eluasemelaenu aktiivselt pakkuvate pankade hulk on varasemast suurem. Novembris välja antud eluasemelaenude keskmine intress oli 2,3%.

Tähtajaks tasumata laenude maht püsis väike. Kuu lõpus oli rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht 180 miljonit eurot, mis moodustas 1,2% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu kasv oli ka novembris kiire. Ettevõtete hoiused kasvasid aasta võrdluses 9,7% ja majapidamiste omad pisut aeglasemalt, 7,6%. Kuuga suurenes hoiuste kogumaht 149 miljoni võrra 11,5 miljardi euroni.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

By

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

Foto ja allikas: Statistikablogi

 

Kuidas valida Tallinnas ettevõttele võimalikult edukat asukohta?

By

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Et tänavuse Tallinna Ettevõtluspäeva teema oli „Äri kui elamus“, valis Statistikaamet oma analüüsiks just maitseelamuse näite – kuidas valida Tallinnas käsitööõlle pruulikoja ja degusteerimissaali võimalikku asukohta, kui sihtrühma puhul on ette antud järgnevad parameetrid: „mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad ja abielus, võib lapsi olla, elab pigem linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv, auto on „räim“, pigem sõidab rattaga, puhkavad tihti ja palju, rõivad on disainerid ja kaltsukast, hobid on discgolf, rattasõit ja käsitööõlu, haridustase on kõrgharidus“? Lisaparameetrina tuli arvestada ka turistide osatähtsust Tallinnas.

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka eesseisva registripõhise loenduse põhjal saame päris hea ülevaate rahvastiku sotsiaal-majanduslikust taustast. Et nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, saame suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna. Mis omakorda võimaldab Statistikaametil teha detailseid ruumianalüüse, kus rahvastiku paiknemist kombineeritakse teiste valdkondade andmetega.

Analüüsi sisendparameetrites mainiti korduvalt jalgratta osatähtsust, seega arvutati teiseks komponendiks just jalgrattateede osatähtsus konkreetses ruudus. Andmete kiire kättesaadavuse kaalutlustel kasutati Tallinna jalgrattateede kihti, mille alusel arvutati jalgrattateede kogupikkus konkreetses ruudus. Mida tumedam on ruut, seda tihedamalt/rohkem on jalgrattateid konkreetses ruudus. Tegelikult kajastab selline komponent pigem jalgrattaga sõitmise võimalust, mitte otseselt seda, kui palju jalgrattaga sõidetakse. Seega võiks edaspidi sarnase sisendi arvutamisel kaaluda näiteks Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete kasutamist, mis kajastavad teiste hulgas näiteks ka seda, kui palju hõivatutest käib tööl jalgratta, mopeedi, mootorrattaga.

Kolmanda komponendina arvestati turistide arvu Tallinnas, mis tuletati Statistikaameti kogutavatest Tallinna majutusasutuste andmetest. Antud näite puhul võeti arvesse kõikide välismaalaste ööbimiste koguarvu Tallinna majutusasutustes. Et algandmed on punktipõhised ja kajastavad pelgalt turistide ööbimiskohti, mis aga ei võrdu üldjuhul turistide kogu liikumistrajektooriga, siis oli vaja nende alusel tuletada ruutudele väärtused sõltuvalt sellest, kui palju majutuskohti konkreetse ruudu lähenduses asus. Selleks kasutati kauguse pöördväärtusel põhinevat interpoleerimise meetodit ning eeldust, et mida tihedamalt asuvad suure ööbimiste arvuga majutusasutused, seda tõenäolisem on turistide liikumine antud piirkonnas. Saadud tulemus näitab, et Kesklinn sh Vanalinn ning Kalamaja vanalinna poolne osa eristuvad oma kõrgemate väärtuste poolest selgelt teistest piirkondadest.

Lisaks on tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks kuvatud pruulikoja praegused müügipunktid koos 500m teeninduspiirkondadega ja suuremad kaubanduskeskused. Mis me antud kaardist välja loeme?

Esiteks seda, et turismiandmete lisamisel sai kaalu juurde Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkond, kus reaalselt liigubki palju turiste ning seeläbi on seal ka reaalne nõudlus suurem;
Teiseks seda, et praeguste müügipunktide ja nende teeninduspiirkondadega on pruulikoda katnud suurema osa kõrgema sihtgrupi indikaatori väärtusega ruutudest Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkonnas;
Kolmandaks seda, et nii Mustamäel, Lasnamäel kui ka Stroomi kandis esineb kõrge sihtrühma indikaatori väärtusega ruute, aga pole ühtegi toodangu müügipunkti;

Arvestades nimetatud tulemusi, võiks alustavale pruulikojale soovitada järgmist:

Uurida oma toodangu müügivõimalusi näiteks ka Mustamäe ja Lasnamäe mõnes suuremas keskuses. Kui nimetatud keskustes on juba olemas mõni pood, mis näiteks käsitööõlut müüb, siis proovida oma toodangut sinna poodi müügile saada. Kui päevakorras oleks enda müügipunkti avamine, siis oleks vaja teha veel põhjalikum analüüs tarbija ostueelistuste kohta nimetatud piirkondades.
Arvestades praeguseid müügipunkte ja neid kõrge sihtrühma indikaatoriga ruute, mis ei lange praeguste müügipunktide teeninduspiirkondadesse, võiks üks potentsiaalne pruulikoja ja degusteerimissaali asukoht olla Pelgulinna/Stroomi kant. Konkreetsem asukoht sõltub juba seal olevate vabade rendipindade olemasolust.
Teostada praeguste müügipunktide teeninduspiirkondade raames eraldi turuanalüüs, et saada teada, kas Kesklinna-Kalamaja piirkonnas oleks turgu veel ühele müügipunktile (antud juhul siis pruulikoda ise koos oma degusteerimissaaliga);
Kombineerida sihtgrupi indikaatori väärtusi tühjade rendipindade andmetega (rendipinna suurused, hinna ja seisukorra suhe jne).

Allikas ja foto: Statistikablogi, soovitame avada põhjalikumaks teabekogumiseks,sh graafiline ülevaade.