Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks

By

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Fotod ja allikas: Eesti Pank

Võru juustutööstus tähistab 50. juubelit

By

2018. aastal tähistab oma juubelit legendaarne Eesti juustutehas Võru Juust. Pool sajandit tagasi toonase Nõukogude Liidu kõige eesrindlikuma juustutehasena avatud tööstuses valmib muuhulgas juba üle 30 aasta ka Eesti üks armastatuim juust Atleet.

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Võru Juust alati suutnud olla omast ajast mõned sammud ees ning see on aidanud üle elada ka kõige keerulisemad ajad.

„Juba tehase kavandamist vedanud inimesed julgustasid kõiki mõtlema suurelt ja ettenägelikult, mistõttu suhtuti plaani entusiastlikult ka Moskvas. Tehas liigitati eriti tähtsate objektide nimekirja, mis tähendas, et hankijad olid kohustatud Võru juustutehase ehituseks vajalikke seadmeid ja materjale eelisjärjekorras tarnima,“ rääkis Solovjov.

Valio Eesti juhi sõnul aitas nii taasiseseisvumisjärgse tehaseseisaku, 1998. aasta Vene kriisi kui ka mõned aastad tagasi Venemaa ekspordipiirangu üle elada just asjaolu, et tehas oli sedavõrd moodne ja hea võimekusega. „Alati on suudetud leida tootmises uus suund, mis avab uksed uutele investeeringutele, toob tehase raskustest välja ja aitab uuele kasvule,“ ütles ta.

Valio Eesti jagab juubeli puhul juustusõpradega põnevaid seiku tehase ajaloost ja fakte tänapäevast:

·       Kuni 1984. aastani valmistati juuste 15-kilogrammiste keradena, mis tuli paigutada 30-kilogrammistesse vormidesse ning tõsta need käsitsi kõrgele pressidesse. Juustutootmise tipphooajal käisid tehasetöötajaid selles füüsiliselt raskes töös abistamas sõjaväelased.

·       Paljud nõukogude ajal sündinud inimesed mäletavad, et vanasti olid juustu sees plastmassist numbrid, mis tähistasid juustupartiid. Kui 1984. aastal sai tehas esimese mehhaniseeritud ja automatiseeritud juustuliini, hakati partiinumbreid juustuplokkidele kandma templi abil. Tänu uutele liinidele jõudis turule ka armastatud Atleet juust.

·       Nõukogude Liidu kokku kukkumise eel kahandas inflatsioon rubla väärtuse olematuks, mistõttu müüdi sageli kaupa bartertehingu korras: Venemaalt saadi juustu vastu nii botikuid, triikraudu, tolmuimejaid, televiisoreid, pesumasinaid, kui ka Togliatti tehase autosid.

·       1992. aastal sattus Võru juustutehas suurtesse majandusraskustesse ning lõpetas ligi pooleks aastaks oma tegevuse. Et katta suuri võlgu piimatootjate ja teiste partnerite ees, pakuti raha asemel tasuks juustu, mida ladudes suurtes virnades seisis. Paljud partnerid kasutasid seda võimalust meelsasti. Vaatamata kõigele likvideeris Valio lõpuks kõik võlad – viimane erastamiseelne arve tasuti partneritele 1996. aastal.

·       Valio Forte Juust oli 2008. aasta Pekingi Olümpiamängude ametlik juust. Kuna Hiina enda piimatööstus on olematu, korraldasid hiinlased rahvusvahelise konkursi olümpiajuustu leidmiseks. Soome Valio saatis konkursile teiste juustude seas ka meie Forte juustu, mis osutuski sadade teiste juustude ees võitjaks.

·       2011. aastal võeti Võrus toodetav Lacey Swiss juust müügile USA populaarseimas kaubandusketis Walmart, mis tähendas ka seda, et Võru Juust läbis tavapärasest tootmis- ja hügieenikontrolli kõrval mõnevõrra põnevamate küsimustega Walmarti auditi. Nimelt pidi Võru meeskond andma aru selle kohta, kuidas maandatakse tehases terrorismiohtu.

·       Kui Nõukogude perioodil oli Võru juustu peamine eksporditurg Venemaa ja teised liiduvabariigid ning Vabariigi alguses ka mõningad teised Lääne-Euroopa riigid, siis 2000. aasta algul toimunud tehase renoveerimise järel omandatud eurosertifikaat avas uksed Euroopa Liidu suurriikidesse. Täna müüakse Võru juustu 26 riigis kolmel kontinendil. Ootamatuid kohtumisi eestimaise Võru juustuga võib aset leida nii USA, Kanada, Malta, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Iisraeli, Usbekistani ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi kauplustes.

·       Valio Eesti on Eesti suurim toorpiima kokkuostja, kelle päevasest 600-tonnisest piimavarust ligi pool kulub juustu valmistamisele Võru tehases. Võru Juustu tooteportfelli kuulub täna muljetavaldavad 272 toodet, millest suurima käibega on Valio ekspordi lipulaev Forte juust ja eestimaalaste suur lemmik Atleet juust.

·       Võru juustutehase töötajad on läbi aegade silma paistnud oma püsivuse ja pühendumisega. Tänase tehase 179 töötajast on tervelt viiendik töötanud ettevõttes rohkem kui 30 aastat. Võru Juustu kõige staažikam meeskonnaliige on tehases töötanud juba üle 45 aasta.

Võru Juustu emafirma Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto ja allikas: Valio.ee

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine

By

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKP-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv ligi 5% ning seda hoogustas peale sisenõudluse ka ekspordile suunatud tööstussektori kasv. Majanduskasvu pidurdumine välisturgudel toob seega kaasa rahulikuma majanduskasvu ka Eestis. Kasv aeglustub ka seetõttu, et inimeste tööturul osalemise aktiivsuse tõus ja hõive suurenemine, kasutuseta olnud ressursside rakendamine ja leebe rahapoliitika ei paku eelnevate aastatega võrdväärset tuge. Kasvu aeglustumine on igati ootuspärane, sest Eesti ületab keskmistele majandusoludele vastavat taset ning piltlikult öeldes ei ole võimalik püsivalt keskmisest paremas seisus olla.

Foto ja lisalugemine: Eesti Pank

Hinnakasv aeglustus märtsis

By

  • Hinnakasv aeglustus märtsis 3,1%-lt 2,8%-le
  • Esmatarbekaupade hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele
  • Majandustõus väliskeskkonnas kogub kandejõudu ja see toob kaasa kiirema hinnakasvu

Tarbijate ostukorv kallines statistikaameti teatel märtsis aastaga 2,8%. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud.

Toiduainete hinnakasv ulatus märtsis 5,1%ni ning 1,7 protsendipunkti sellest tulenes aasta jooksul jõustunud kõrgematest alkoholiaktsiisi määradest. Kuigi toiduainete hinnakasv on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra aeglustunud, on see euroala riikide hulgas siiski üks kiiremaid. Euroalal tõusid toiduainete hinnad märtsis aastaga vaid 2,2%. Toiduainete hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele, kelle ostukorvis on esmatarbekaupade osakaal suurem. Esimesse, kõige madalamasse tulukvintiili kuuluvate leibkondade tarbijakorvis on toiduaineid 36%, aga rikkaimates leibkondades kulub toidule 24% sissetulekust.

Eluasemekulutused on tarbijate ostukorvis suuruselt teisel kohal ning nende hinnakasv kiirenes märtsis 4,2%ni. Eluasemekulutusi suurendasid 8,5% kõrgem üür ja 10% kallim elekter. Siiski on sellel kütteperioodil hinnakasvu mõnevõrra tagasi hoidnud soojusenergia, mille hinnatase pole eriti muutunud. Eesti konjunktuuriinstituudi ettevõtete küsitluse andmed viitavad, et edaspidi panustavad hinnakasvu rohkem teenused.

Eelmisel aastal algas väliskeskkonnas majandustõus, mis kogub kandejõudu, ning koos sellega on kasvanud inflatsiooni kiirenemise risk. Osa suurematest euroalaväliste riikide keskpankadest on juba ka otsustanud tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid. Euroala riikide majandusaktiivsus on samuti suurenenud, kuid selle mõju hindadele on seni olnud nõrk. Euroala tarbijate ostukorv kallines märtsis esialgse hinnangu kohaselt 1,4%.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/hinnakasv-aeglustus-ka-martsis-06042018

Eelmine aasta oli majanduses kriisijärgse aja edukaim

By

2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks edukas. Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja üks kiiremaid. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule. Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses.

Et rikkamatele riikidele järele jõuda, on vaja senisest rohkem investeeringuid. Peale aastatepikkust vähenemist suurenesid eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris. Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust. Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks.

Tööturg on ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng.

Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes. Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest. Ent arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub.

Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse. Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada. Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/

Eestlased elavad üha sagedamini üksikult

By

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Üheks leibkonnaks loetakse ühisel aadressil elavad isikuid, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit). 1934. aastal oli Eestis kokku ligi 346 000 leibkonda, nende hulgas oli üksikult elavaid 22%. Aastal 2011 oli leibkondade arv ligi 600 000, nende hulgas oli üksi elavaid 40%. Keskmine leibkonna suurus oli 1934. aastal ligi neli inimest ja kõige rohkem inimesi elas neljaliikmelistes leibkondades (20%). 2011. aastal oli keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%). Seega on 80 aasta jooksul peale üksikult elavate inimeste hulga suurenemise vähenenud ka leibkondade suurus.

Paratamatult tekib küsimus, kes on need üksikud, kes moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust. Kui vaadata üksinda elavaid inimesi soo ja vanuserühma järgi, siis ilmneb, et üksikult elavate inimeste hulk on suurenenud kõigis vanuserühmades. Siiski torkab silma just suurem üksi elavate inimeste osatähtsus vähemalt 65-aastaste naiste seas. Nimelt oli 2011. aastal üksi elavaid naisi enam kui neli korda meestest rohkem. Et naiste oodatav eluiga on meeste omast ligi kümme aastat pikem, siis võivadki naised sagedamini jääda vanaduspõlves üksikuks.

Leibkondade koosseis

Kui vaadata leibkondi koosseisu järgi, siis ilmnes, et 1934. aastal oli kõige enam täisleibkondi, kus abielupooled elasid koos (68%). Abielul põhinevate leibkondade osatähtsus oli suurim ka aastal 2011 – 53%. 2011. aastal loendati eraldi ka vabaabielul põhinevaid leibkondi ja neid oli 24%. Peale paarisuhtel põhinevate leibkondade eristati mõlemal perioodil ka üksikvanema leibkondi. 1934. aastal nimetati neid „üksiku abielupoole leibkondadeks“ ja neid oli 13%. Üksiku abielupoole leibkondades oli naine leibkonnapea 76% juhtudest ehk abielu lõppedes jäid lapsed enamasti naisega. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli üksikvanema leibkondade osatähtsus 23%. Nii nagu 80 aastat tagasi oli ka aastal 2011 lastega üksikvanemate seas endiselt enam just naisi (91%). Seega on mõnevõrra vähenenud abielul põhinevate leibkondade osatähtsus. Rohkem on aga üksikvanemate leibkondi ja nende hulgas just üksinda last kasvatavaid emasid.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2018/03/13/ev100-eestimaalased-elavad-uha-sagedamini-uksikult/

Hea ekspordiaasta: 2017

By

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest. Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst. Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Wikipedia

Enamik Eesti rahvastikust koondub päevasel ajal linnadesse

By

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Sellise tulemuse andis Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide (REGREL) loenduse esimene prooviloendus, mis toimus 2016. aastal. Prooviloenduse andmetest selgus, et päevasel ajal linnalistesse asulatesse tööle ja õppima suunduvate inimeste tõttu suureneb linnaliste asulate rahvaarv ligi 109 000 inimese võrra kasvades 1 010 000 inimeseni. Eestis kokku elab 1,3 miljonit inimest. Lisaks suureneb linnaliste asulate rahvaarv päeval neisse erinevaid teenuseid tarbima tulnud inimeste ja turistide võrra, keda päevarahvastikus arvesse ei võetud. Tegemist on hinnangulise päevarahvastiku paiknemisega.

Suuremates linnades koondub päevarahvastik keskustesse

Kõige enam muutub rahvaarv Tallinna kesklinnas, suurenedes päeval rohkem kui 15 000 inimese võrra ruutkilomeetri kohta. Kõige tihedam on päevarahvastik Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses – hinnanguliselt 26 000 inimest ruutkilomeetril. Ka Tartu kesklinnas suureneb rahvaarv päeval enam kui 10 000 inimese võrra. Vaata päevarahvastiku paiknemist ruutkaardil Statistikaameti kaardirakenduses.

Keskustesse koondumist on märgata ka teiste maakondade keskuslinnades, kuid seal on muutused absoluutarvudes kordades väiksemad, jäädes alla 3000 inimese ruutkilomeetri kohta. Keskustesse koondumine on seotud neis paiknevate ametiasutuste, büroode, koolide ja teenindusettevõtetega. Loomulikult suureneb päeval rahvaarv ka tööstuspiirkondades, kuid päevane rahvastikutihedus on seal hõredam kui keskustes. Rahvaarvu suurenemine keskustes toimub peamiselt linnade ümbruskondade ja magalapiirkondade arvelt. Kõige rohkem väheneb rahvaarv piirkonnas, kus viimase rahvaloenduse ruutkaardi andmetel oli kõige tihedamalt eluruume – Tallinnas Mustamäel Vilde, Tammsaare ja Mustamäe teede vahelises piirkonnas. Sealt lahkub päeval 5400 inimest, mis on samas suurusjärgus Põlva linna elanike arvuga.

Foto ja allikas: Statistikablogi

EV100: mets ja metsarahvas

By

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.

Peamisi metsaga seotud küsimusi on, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. Arvamusi on seinast seina. Siinkohal veidi statistikat, mis ilmub ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja antavas kogumikus metsa kohta.

1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas vabariigi üldpindalast 20,5%.
2016. aastal oli metsamaa pindala Eestis 2,3 miljonit hektarit ja see moodustas vabariigi pindalast veidi rohkem kui poole ehk 51%.
1927. aastal oli metsarikkaim piirkond Kirde-Eesti, kus asuvad Alutaguse metsad. Nii mõneski sealses vallas oli metsamaad üle 50% valla pindalast (Venevere 59%, Mustajõe 58%, Vaivara 52%).
2016. aastal oli metsasus kõige suurem Surju vallas Pärnumaal ja Hiiu vallas Hiiumaal, kus metsamaa pindala moodustas 80% valla pindalast.
1924. aasta metsasuse kaardilt on näha, et oli omavalitsusüksuseid, kus metsasus oli üle 40%.
2016. aasta metsasuse kaart näitab, et pea 72%-l Eesti omavalitsusüksustest on metsasus üle 40%.

Eesti metsasus aastal 2016 on vabariigi algaastatega võrreldes tunduvalt suurem. Esmalt tekib kahtlus, et see on tulnud põllu- ja aiamaa ehk haritava maa vähenemise tõttu. Statistika seda ei kinnita, vaid näitab, et haritava maa pindala ja osatähtsus pole pea saja aasta jooksul eriti muutunud. Märkimisväärselt on vähenenud hoopis looduslike rohumaade osatähtsus. Kas see on hea või halb, seda ei oska öelda. Kindel on see, et kinnises süsteemis on millegi suurenemine võimalik ainult siis, kui midagi vastukaaluks väheneb.

Hingeseisundeid riiklik statistika veel ei mõõda. Kas eestimaalased olid vabariigi algusaastatel praegusest rohkem metsarahvas, seda on statistikul keeruline öelda. Lihtne on aga öelda, et 1922. aasta rahvaloenduse ajal olid eestimaalased maa- ja põllurahvas: 75,8% elas maal ja 59% tegeles põllumajandusega. Praegu elab kaks kolmandikku eestimaalasi linnalistes asulates ja põllumajanduse ning metsandusega tegeleb vähem kui 4% kõigist hõivatutest. Ei ole teada, kas see on metsarahvale hea või halb, aga põllupidamisega tegelevate inimeste vähenemine on ilmselgelt muutus, mille vastu ei saa. Võib-olla on aga lootust säilida metsainimesena, kui suudame hoida väärtusi, mis meid seni ausalt teeninud on.

Foto ja allikas: Statistikablogi

 

Hinnasurve andis detsembris järele

By

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4%ni. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energia hinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3%, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4%, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus.

Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad. Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1%. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus.

Eesti suurem majandusaktiivsus oli 2017. aastal soodne kiiremaks hinnakasvuks. Siinsete ettevõtete tööjõukulude kasv oli mullu üks euroala riikide kiiremaid ja Eesti tööpuuduse määr oli ajalooliselt üks madalamaid. Tänu nõudluse kasvule said ettevõtted hindu tõsta varasemast rohkem; seda näitas ka ettevõtete suurem kasum.

2017. aasta esimesel poolel prognoosis Eesti Pank tarbijahindade aastaseks inflatsiooniks 3,2%, kuid tegelikult tõusis elukallidus 3,4%. Hinnakasv ületas prognoositut veidi – eelkõige toiduainete hindade oodatust kiirema kasvu tõttu. Alanud aastal hoiavad hinnakasvu kiirena aktsiisitõusud, mille kogumõju ulatub 0,6–0,7 protsendipunktini. Lisaks on maailmamajanduse elavnemine ning OPECi tootmiskärped kaasa aidanud nafta kallinemisele. 2017. aasta detsembris ületas nafta hind lähimineviku kõrgtaseme, tõustes rohkem kui 65 dollarini barreli eest. 2018. aasta keskmine oodatav hinnakasv on 3,2% eeldusel, et nafta hinnatasemes ei toimu väga suuri muutusi.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freepicks.com