Välispäritolu rahvastik eelistab kutseharidust

jaanuar 28, 2016 Välispäritolu rahvastik eelistab kutseharidust kommenteerimine on välja lülitatud
Välispäritolu rahvastik eelistab kutseharidust

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Rahvuse puhul on tegemist subjektiivse tunnusega, sest oma rahvuse määratleb inimene ise. Rahvastikustatistikas on aga oluline lisaks rahvusele eristada ka põlis- ja välispäritolu rahvastikku. Põlisrahvastik on Eesti alalised elanikud, kes ise ning kelle vanemad ja vanavanemad (või üks nendest) on sündinud Eestis. Laias laastus võib kõik need, kes põlisrahvastiku hulka ei kuulu, arvata välispäritolu rahvastiku sekka, seejuures eristades esimest põlvkonda (välissündinud), teist (välissündinute lapsed) ja kolmandat (Eestis sündinud vanemate lapsed) põlvkonda. Statistikaameti andmetel moodustasid 2015. aastal välispäritolu inimesed Eesti kogurahvastikust 24%, neist oli esimese põlvkonna esindajaid 53%, teise põlvkonna 30% ja kolmanda 17%.

Ehkki välispäritolu rahvastiku puhul on üsna lihtne neid põlvkonniti eristada, ei ole sugugi lihtne neid üheselt määratleda – neil võib olla erinev kultuurilis-keeleline taust ning neid iseloomustavad erinevad demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tunnused. Ühiskonna sidususe ja heaolu seisukohalt on oluline, et erineva taustaga inimesed oleksid võrdsel määral ühiskonnaellu kaasatud. Üks tegur, mis lõimumise võimalusi ning ühiskonnaelus ja tööturul toimetulekut mõjutab, on haridus. 2015. aasta seisuga omas 23% välispäritolu rahvastikust kõrgharidust, 40% oli lisaks keskharidusele omandanud ka kutse.

Põlis- ja välispäritolu rahvastiku haridustasemes on mõningad erinevusi. Põlisrahvastiku hulgas on haridustasemed ühtlasemalt jaotunud – veerandil on kõrgharidus ning veidi alla kolmandikul kutseharidus keskhariduse baasil, põhiharidusega inimesi on 25% (arvutuste aluseks on kogurahvastik vanuseliste piiranguteta, mistõttu nooremad vanusrühmad ei ole jõudnud kõrgemat haridust veel omandada). Välispäritolu rahvastik on põlisrahvastikust veidi kõrgema haridustasemega – kui kõrgharitute osatähtsus on enam-vähem sama, siis neid, kes lisaks keskharidusele on omandanud ka kutse, on välispäritolu rahvastiku seas rohkem. Seega domineerib välispäritolu rahvastiku seas kutseharidus. Milline see on seis aga põlvkonniti?

Kui välispäritolu rahvastiku esimene ja teine põlvkond on haridustasemeti peaaegu sarnased, siis kolmas põlvkond eristub ning sarnaneb kõrgeima omandatud hariduse poolest põlisrahvastikuga – kui kutseharidust omatakse veidi enam, siis kõrg- või põhiharidust veidi vähem.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Kommentaarium on suletud.