Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest

aprill 12, 2012 Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest kommenteerimine on välja lülitatud
Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ehk ettevõtted, kus töötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende arv oli Statistikaameti andmetel 2010. aastal pisut üle saja tuhande, sh nii äriühingud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde.

VKEdest kõige enam on mikroettevõtteid (kuni 9 töötajat), nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud ja ulatus 2010. aastal 93,2%ni, väikeste ettevõtete (10-49 töötajat) arv on kahanenud ning nende osakaal on 5,5%, keskmise suurusega ettevõtteid (50-249 töötajat) oli vaid 1,1%.Kokku on VKEdes hõivatud 79% erasektori töötajatest. Üle poole (52%) VKEdest paikneb Põhja–Eestis. LõunaEestis asub 22%, Lääne-Eestis 12%, Kesk-Eestis 8% ja Kirde-Eestis 6% VKEdest. Kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid oli 92% ning 6% kuulus välismaa eraõiguslikule isikule. Teenustesektoris tegutseb 70% kõigist VKEdest.

VKEde poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76%. Tootlikkus on VKEdes keskmiselt mõnevõrra madalam kui suurettevõtetes, kus tööviljakus hõivatu kohta oli 23,8 tuhat eurot.VKEdes varieerus see näitaja 14,6 tuhandest eurost mikroettevõtetes kuni 23,6 tuhande euroni keskmistes ettevõtetes.VKEde eksport moodustas 76% kõigi ettevõtete ekspordist. Ettevõtjate ootused tuleviku müügitulu osas on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra positiivsemad. Kasumlikkus on siiski vähenenud, 69% VKEdest teenisid 2010. aastal puhaskasumit.

Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Võrreldes varasemaga on kasutatud lisafinantseerimist palju aktiivsemalt, kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad peamiselt finantssektori teenuseid – liisingut ja pangalaene. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad lisarahastuse allikana peamiselt mikroettevõtted ja FIEd. Ettevõtted soetavad pangalaenu eest esmajoones põhivara. Eelmiste uuringutega võrreldes on kasvanud nende hulk, kes katavad pangalaenude abil oma tegevuskulusid, neid on VKEdest ligikaudu veerand. See käitumine võib olla seotud majanduskriisi järgse turu likviidsusprobleemidega ning pikas plaanis nõrgestab see märgatavalt ettevõtete jätkusuutlikkust.

Ettevõtjad loodavad järjest enam riiklikele toetustele, 42% ettevõtetest plaanivad järgneva 24 kuu jooksul saada riigilt toetust. Pakutavate riiklike ettevõtluse toetusmeetmetega on ettevõtjad üldiselt kursis, aastast aastasse onmuutumatult valitsenud trend, et toetustest on teadlikumad töötleva tööstuse ja majutus- teenustega seotud tegevusalade esindajad ja pigem keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtjate seast, kes teavad toetusmeetmeid hästi, oli ligi pool toetusmeetmetega rahul, samas oli 38% ka neid ettevõtjaid, kes ei olnud toetusmeetmetega rahul. Riigi poolt pakutavate e-teenustega on ettevõtjad rahul, neist 69% leidis, et ei ole riigi pakutavate eteenuste kasutamisega probleeme olnud. Raskusi on tekkinud üksnes 22% ettevõtjatest, kellest valdav osa on mikroettevõtted või väikesed ettevõtted.

Artikkel refereeritud siit…

Täismahus uuring avaneb lingilt…

Kujutis: praxis.ee, kujutisel: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010

Kommentaarium on suletud.