Turundus. Müük 1.5

juuli 10, 2010 Turundus. Müük 1.5 kommenteerimine on välja lülitatud


Kui eelmises kirjutises oli mõningaselt juttu audiovisuaalse reklaami toimest, siis käesolevas prooviks temaatikat laiendada. Nimelt kanaleid, kuidas sihtrühmani jõuda on mitmeid, neist vastuoluliseim otsepostitus. Kes meist ei oleks spämmiga kokku puutunud?

Nagu iga reklaami puhul, taandub otsepostituse õnnestumine valimi ja sihtgrupi eduka määratlemisele. Utreeritult – terve reklaamikampaania eelarve võib tagasi teenida üks õigele adressaadile saadetud kiri. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne ei ole, kuid siiski, miks muidu ujutatakse elektroonilised ja tavapostkastid erinevate teadetega üle…

Sellegipoolest ei ole otstarbekas saata kirju valimatult kõigile. Asjatundjate arvates ei piisa üheksakümnel juhul sajast ei ka sellest, kui teatakse inimese nime. Mõnikord on selline agressiivne lähenemine isegi otstarbekas, kuid igal juhul peaks valimi koostamine olema hästi läbi mõeldud.

Valim koostakse kasutades avalikke andmebaase ja siin kehtib tõepoolest reegel – suurus ei ole oluline! Teisiti lahti seletades: oluline on täpsus. Küsimused, mida valimi koostamisel endale esitada:
– millistele tunnustele peaks adressaat vastama, täpsemalt: elukoht, vanus, sissetulek, haridus, perekonnaseis;
– eeldused kliendiks olemisele: meediatarbimisharjumused; spetsiifiline hobi/eriala jne.
Tõeliseks väljakutseks on leida õige inimene organisatsoonist, kellele kiri või kirjad lähetada.

Riskimomendiks otsepostituse puhul tuleb lugeda sihtgruppi kelleni ühe või teise sisuga reklaam ei peaks jõudma. Näiteks lahkunud kliendid. Siia juurde võiks lisada konkurente või olenevalt vaatenurhgast, nende kliente.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Kommentaarium on suletud.