Tööjõukulud ja hinnasurve

märts 1, 2014 Tööjõukulud ja hinnasurve kommenteerimine on välja lülitatud
Tööjõukulud ja hinnasurve

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev palgakulude tõus survestada ettevõtete kasumlikkust ning kiirendada inflatsiooni. Neljandas kvartalis keskmise brutokuupalga kasv siiski veidi aeglustus reageerides pisut majanduskasvu pidurdumisele. Samas ei kajastunud see tunnipalgas.

Ehkki palgakasv oli tegevusalati suhteliselt laiapõhjaline, esines ka suuri erinevusi. Ettevõtlussektoris kasvas tunni kohta arvestatav tööjõukulu aastavõrdluses jõulisemalt põllu- ja metsamajanduses (21,4%), veonduses ja laonduses (14,7%), info ja side tegevusalal (11,4%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (11,4%), finants- ja kindlustustegevuses (11,3%) ja mäetööstuses (9,1%), mõnevõrra vähem töötlevas tööstuses (7,5%) ning vaid vähesel määral ehitussektoris. Nominaalpalk tõusis jõuliselt nii nendel aladel, kus seda võimaldas lisandväärtuse kasv, aga ka seal, kus lisandväärtus kasvas tagasihoidlikumalt või hoopis langes.

Palgakasv oli endiselt kiire ka avalikus sektoris. Valdavalt kollektiivlepingutega määratud tunnipalgad hariduses ja meditsiinis tõusid seejuures aasta arvestuses vastavalt 11,7 ja 7,5% – meditsiinitöötajate puhul oli kasv ligikaudu sama suur kui teises ja kolmandas kvartalis, samas kui hariduses palgakasv kiirenes. Palgakasvu mõjutasid endiselt ka ebaregulaarsed preemiad riigi- ja munitsipaaltasandil, kuid nende panus oli kolmanda kvartaliga võrreldes väiksem.

Nii nagu eelmistes kvartalites kasvasid palgad keskmiselt märksa kiiremas tempos kui tunni või ühe töötaja kohta arvestatav toodang. See ei pruugi lühiajaliselt ettevõtetele makseraskusi veel kaasa tuua, sest võib toimuda osaliselt kasumite või muude kulude aeglasema kasvu arvelt. Nii võiski 2013. aastal näha, et Eesti ettevõtete kasumite kasv aeglustus märgatavalt ning kasumi osatähtsus SKPs kahanes. Palkade kiire kasv hakkab aga pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste lõpphinda. Suurema osa teenuste puhul hinnakasv juba kiireneski. Oodatav teenuste hindade inflatsioon 2014. aastal on samuti lisaks majandusaktiivsuse suurenemisega seotud suures osas palgatõusu ja eluaseme üürihindade kasvuga.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Allikas: Eesti Pank

Foto: foter.com

Kommentaarium on suletud.