Nüüd aga teemasse. Eelmises kirjatükis jäime pidama mõiste „integreeritud turunduskommunikatsioon“ juurde. Tabavalt sajajalgseks kutsutud kommunikatsioonitehnikal on mitmeid tõsiusklikke definitsioone, näiteks:

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil.“(D.E Scultz)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on brändi ja firmat toetavate kommunikatsioonivahendite planeerimine ja teostamine ühtsel positsioonil ning kommunikatsiooni ühiseemärkide nimel. Integreeritud turunduskommunikatsiooni võti tsentraalses plaanimises ja järjekindlates sõnumites.“ (L.Percy)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate kommunikatsioonivahendite – reklaam, müügisoodustus ja suhtluskorraldus – kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assosiatsioon).

Vihalemm (2008:196)

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Kui vormeli sisu lahti mõtestama hakata, siis peaks alustama arvatavalt sellest, et tänapäeval on inimesel sadu kui mitte tuhandeid võimalusi infot hankida. Ning kui nelikümmend aastat tagasi tähendas massikommunikatsioon paari-kolme ajalehte, mõnda ajakirja ning tele- ja raadiokanalit siis tänasega võib reaalajas vestelda sõpradega maailma kuklapoolel.

Praktikas tähendab see üheltpoolt, et sihtrühmani on kordades kallim ja keerulisem jõuda. Teisalt toimib aga omamoodi paradoks – kuna infot valitakse selektiivselt on huvigruppide eelistustest lihtsam aru saada, märksõnadeks: hobid, hoiakud, eelistused, sealhulgas kindlate kaubamärkide usaldamine jne. Siit omakorda saab rääkida ostujõust ning kõige eelneva korrelatsioonist sotsiaaldemograafiliste näitajatega.

Eduka kommunikeerimise võtmeküsimus seisneb seega erinevate kommunikatsioonivahendite sünergias, mille taga seisab tervet ettevõtet hõlmav protsess, mille eesmärgiks on luua tihe ja kasumlik side klientidega.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Praktikas tähendab see, et kommunikatsioonikanali valimisel tuleb arvestada, et inimesi on võimalik taju tüübi järgi jaotada nägemis-, kuulmis-, tunnetus- aga ka nn digitaaltüüpi (numbrid, sümbolid) inimesteks. Siia võiks lisada veel inimesed, kes selleks, et õppida, peavad esemeid käega katsuda saama.

Tõsi-tõsi, internet ületab oma multifunktisonaalsuses kõik kanalid, sh võimaluses nähtavat puudutada (touch-screen). Aga milles seisneb trükimeedia nõrkus ja tugevus?

Tugevustena saaks nimetada sõnumi usalduväärsust aga ka asjaolu, et kvaliteetsel paberil trükitud reklaam võimendab reklaamitava toote kvaliteeti. Samuti on regionaalsed ajalehed oma piirkonnas enamasti loetavamad – toimib fenomen, mille kohaselt lugejat huvitab esmalt just kodukandis toimiv.

Nõrkustena võiks märkida ära suhtelist kohmakust. Olete näiteks paberil kommenteerimise võimalust otsinud ;) ? Lisaks vähene demograafiline selektiivsus ja reklaami kaunikesti lühikene eluiga. Midagi veel?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 9,9 € kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 € kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 415€;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: EDU VÕTI
Uus ja mahukas sisekoolitus mikro- ja makrotasandi ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele.
Kestvus: 3-5 päeva
Koolituspäeva hind ühe osaleja kohta alates 21,28 € per päev
Lisainfo…

Foto: Flickr.com

Eelmisel korral lõpetasime sotsiaalsete võrgustikega, õhku jäi märksõna: sisutootmine. Et artiklite seeria on olemuselt eklektiline, sest valmib tavaliselt kaheteistkümnendal tunnil, siis astun sammu tagasi ja räägin mõne sõnaga lahti kanalite valiku.

Tänasega parimaks tegevusele üleskutsuva iseloomuga meediumiks, loetakse televisiooni. TV tugevaks plussiks tuleb märkida asjaolu, et annab kampaaniatele emotsionaalse lisaväärtuse, kuna väljundit peetakse meediumina eksklusiivseks. TV osutubki hinnaefektiivseks siis, kui eesmärgiks on mõjutada suuri masse. Praktikas tähendab see aga ka asjaolu, et lühiajalisi kampaaniaid teles läbi viia ei ole tasuv. Eelmärgitud halli tsooni platseerub tänasega aga uus tulija Interneti Televisooni näol. Kui siiani on Internetti valdavalt otseturunduskanaliks peetud, siis aeg on ka siinkohal korrektuurid teinud. Asjalikku lisalugemist Best-Marketing`i 01.06.11 uudiskirjast…

Minnes samm sammult ajas tagasi, ei saa kuidagi üle ega ümber pimeda meediumi ehk raadio olemusest. Kuigi kõigi vanade meediumite, olgu selleks siis kino, raadio, tänasel päeval aga ka televisioon, hukku ennustatakse ette iga uue tegija ( näiteks: Internet) tulekul, ei kipu nad eriti kuhugi kaduma. Pigem vastupidi – raadiot peetakse siiani parimaks kanaliks üleskutsuva ja teada-andva sõnumi edastamiseks. Pealegi ei ole reklaamiklipi tootmine teab mis kallis. Pigem ei vaevuta pahatihti klippide loomisel piisavalt pingutama ja tulemus jääb kahvatu.

Siit veel samm tagasi oleks aga trükimeedia, millest aga järgmisel korral.

Aga väikeettevõtja jaoks võib üks taoline ebaõnnestunud kampaania olla tõsine kaotus, mis pärsib motivatsiooni midagi ära teha pikaks ajaks. Just läbi mõõdetavuse ja operatiivsuse tõuseb siinkohal esile uue meedia ehk Interneti kasutusmugavus. Tegin viimase poole aasta vältel kolm katset, seda siis professionaalsest huvist. Selgituseks olgu öeldud – kaks kõige mainetundlikumat majandusvaldkonda on pangandus ja hea äraolemise äri ehk toitlustus-majutus. Siia võib lisada ka koolitusvaldkonna, seda mitmel põhjusel – esmalt on koolitusäri äärmiselt persoonikeskne (ekspertarvamus). Teiseks – tegemist ei ole klassikalise vabaturuga. Arusaadavalt mängib selles vallas olulist tähtust riiklik tellimus.

Isiklikult ei pea ma pedagoogitööd oma elukutseks. Küll koolitan heal meelel, seda sisetunde järgi ja nii palju kui tarvis ning nii vähe kui võimalik. Arvan, et ei ole midagi mannetumat, kui nn kana tüüpi õpetaja (kaagutab aga ei lenda). Ehk siis – tavaliselt miski mummulises kampsunis persoon, kes õpetab distsipliine, milles tal puuduvad nii teadmised, kogemused kui ka kirg.

Kolm katset

Esimene – Postimehe talvine kampaania, mille hinnas (45 EUR) sisaldus päevalehe tellimus viieks kuuks ja reklaampind suurusega: 1/ 8 lk. Mõõt: 93 x 141 mm.
Korraldasin nii, et:
1) vabapaigutusega reklaam ilmus 07.03.11 ehk siis vahetult pärast Riigikogu valimisi, mil ajalehti loevad tõenäoliselt ka need, kes muidu otsivad uudiseid võrgust.
2) Reklaami ülesehitus on taotluslikult eriti manipuleeriv. Inimkuju, hinnasurve, värvidest valge, punane ja must. Punane raam.
Tulemus? Sain viieks kuuks kvaliteetlehe tellimuse ja müüsin ühe e-koolituse, ehk siis teenisin raha tagasi. Kui oleksin tellimuse vormistanud tavahinnakirja järgi, oleksin kaotanud ca 450 eurot.

Tulles aga tagasi relevantsuse juurde:

Teine katse. Tekstireklaam Googles. Eelarve 125 eurot, kliki hind 0,58 €. Tulemuste üle ei saa kurta. Teenisin raha tagasi, kuid täheldama peaks – ilusat statistikat mida AdWord kuvab, ei tasu võtta üks ühele. Näiteks kui kasutate veebilehe mootorina WordPressi, on kasulik häälestada Counterize II nimeline statistikaprogramm. Nii selguski, et teeninduskoolitusi pakkuvale kuulutusele reageeris kaheksal korral iluteeninduse kursuste otsija, mis on mõistetav. Ühtlasi klikkis reklaami peale kolm korda ka inimene, kelle sooviks oli leida traktoristi koolitust Vändramaal. No comments ;)

Kolmas katse. Facebook. Eelarve suurusjärk 120 usd, kliki hind 0,33 usd. Kõige mugavam kasutajakeskkond, teksti saab ümber mängida ja muuta, sellisel juhul küll kampaania katkeb leotud tundideks. Samas kuvatakse väga asjalik statitika moodul, tõsi ka Google oma ei jää sellele eriti alla. Teisalt – kui soovite et Google Inc Teile arve saadaks, peate läbi vastava vormi ühendust võtma. Isiklikult ei suutnud seda kadalippu läbi käia ja meenutan siinkohal hea sõnaga Postimehe reklaamitoimetusest lähetatud e-kirju.

Võttes kokku – ca 300 eurot ei ole mingi arvestatav kampaania eelarve, seda eriti hajutatuna ajas erinevate kanalite vahel. Küll aga annab see ülevaate meediamaastikul toimuvast. Arvan, et paberkandjal lehe kasutamisel seisneb tugevus just tekstiturundusel. Mitte lihtsalt ilusatel värvilistel piltidel.

Seevastu paindlikku eelarvet saate kasutada Google ja Facebooki puhul. Esimese häälestamine ei ole väga lihtne. Vähemalt mitte alguses ning kasulik oleks teha läbi vastav koolitus, näiteks Peep Laja poolt pakutav kursus: http://internetmarketing.ee/internetiari-e-kursus/ Miks kasutada? Aga miks kasutab Googlet näiteks Wall Street Journal?

Facebook on tänaseks aga ilmselt kõigi lemmiklaps. Pean silmas nii 400 000-det eestlast kui ka ca 500 miljonit inimest kogu maailmas. Vast on aja küsimus, mil reklaami hinnad internetis ühtlustuvad tavameediumite, näiteks televisiooni omaga. Sest reklaamida on mõtet seal, kus on inimesi. Relevantsus maksab. Huvilistel, kes kavatsevad ennast nähtavaks teha Facebookis, tasuks avada ka sõbralik sait siin: www.rohkemfanne.ee

Järgmine kirjutis ilmub 10.08.11, ilusat suve!

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Tõsi, tõsi, tegemist teoreetilise ekstrapolarisatsiooniga. Lisaks kõigele on tähtis kasutatava kanali relevantsus. Siinkohal tuuakse tavaliselt näiteks kaks globaalset kanalit. Üks neist ikka ja jälle Google AdWords. Teisalt Facebooki tasulised lisad.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Praktikas on siiski lihtsam ja kõigile asjaosalistele mugavam kui statistikat koostab ja koondab arvuti. Seda kontekstis kus nomaadlik elustiil on muutumas järjest prevaleerivamaks. Kinnituseks väitele: just äsja teatas EMT, et nutitelefonide osakaal kõikide mobiiltelefonide müügist jõudis 39%-ni. Praktikas kinnitab eelmärgitud fakt trendi, mille kohaselt klient ei ole seotud oma töökohaga ja võib tellimuse esitada millal tahes ja kus tahes.

Miks peaks kliendisuhteid juhtima? Põhjused tegelikult triviaalsed – kulude kokkuhoid/tulude kasv ja edu konkurentide ees. Ettevõte näeb CRM eeliseid tavaliselt tulude tõusus, mis tekib info otsimisele kulutatud aja kokkuhoius.  Võtmeküsimus on pigem aga muus – kuidas klient ettevõtet suhtlusprotsessi käigus näeb. Kui ostja tajub läbi enda identifitseerimise personaalsust ja oma huvidest hoolimist, siis ettevõtte jaoks ongi siin võimalus müüa rohkem ja väiksemate kuludega.

CRM tehnoloogilise poole pealt kiputakse tähtsustama fakti – sisseostev teenus tasub ennast pikemas plaanis rohkem, kui ise tehtav arendustöö. See võib nii olla. Aga ei pea. Teenuse sisseostmine maksimeerib kindlasti riski, et teie andmebaas, mis on konfidetsiaalne ja immateriaalne vara, võib sattuda näiteks pahatahtmatult valedesse kätesse.  Nii ei pea olema, aga siin on mõtlemisekoht. Lisaks tuleks täheldada, et  väikefirma jaoks on ka tabelarvutusprogrammis regulaarsete kokkuvõtete tegemine tänuväärt tegevus. Tähtis, et seda tehtaks. Teema lõpetuseks – üks mis kindel – klientide tundmisest on alati palju kasu ja eriti tajute seda siis, kui toote turule uue toote : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Tahes-tahtmata jõuab siinkohal järeldusele, et edukalt turundada, ilma turundusinfo süsteemita, on kas keerukas või võimatu. Teisisõnu, otsustamise muudab selgeks ja kindlaks piisav infovoog, mida on saab vastavalt vajadusele filtreerida ja segmenteerida. Teoorias koosneb turundusinfosüsteem neljast osast:

• ettevõtte sisene aruandlussüsteem (internal reporting system);

• turunduse seiresüsteem (marketing intelligence);

• turundusotsuste tugisüsteem CRM (marketing decision support system);

• turundusuuringute süsteem (marketing research system).

Ehk siis, otsus toetub neljale sambale. Ettevõtte sisene aruandlussüsteem koondab teavet kulude, müügikulu- ja tulude kohta, kaubavarude, reklaamikulude jne. kohta. Turunduse seiresüsteemi võiks lugeda aga kõige laialivalguvamaks üldse, seda teed mööda koondub formaalne info nt. riiklik statistika ja mitteformaalne teave, näiteks tagasiside tarnijatelt, klientidelt, oostööpartneritelt. Turundusotsuste tugisüsteem põhineb tihtipeale CRM tarkvaral ja modelleerib erinevaid käitumisstsenaariume. Turundusuuringute süsteem kogeb teavet, mida eelnevad süsteemid ei kajasta. Lahenduse mõte ongi saada infot mõne kindla situatsiooni kohta.

Sellegi poolest, eelneva võiks võtta kokku lihtsa põhimõttega – mitte ükski kirjeldatud lahendustest ei asenda inimest. Ja otsustamisel ei tasuks lihtsaid asju enda jaoks keeruliseks mõelda. Ehk siis, teinekord on tervest talupojamõistusest rohkem kasu, kui mõnest ultramoodsast tehnilisest taristust.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:erakogu

Praktikas algab taoline tegevus, pean silmas segmenteerimist, ei rohkem ega vähem kui sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaalmajanduslike parameetritega tutvumisest. Paraku on mõjukad andmekogud, mõtlen statistikat koondavaid andmebaase, suuremal või vähemal määral üldistus. Teisisõnu – asjaosalised saavad piltlikult öeldes küll maakaardi, kuid sellest puuduvad ilmakaared. Siit edasi ei ole alustaval ettevõtjal muud valikut, kui osta reklaami, ehk teha ennast nähtavaks. Tüüpveana aetakse segamini hea ja odav, ning minnakse viimast teed, ehk kasutatakse masspostituse teenust. Mis pahatihti tuleb esimese kontakti loomisel rohkem kahjuks kui kasuks. Pigem oleks hea jälgida lihtsat põhimõtet, ning näidata ennast seal, kus on inimesi. Osundan siinkohal otsimootoritele ja sotsiaalsetele võrgustikele.

Vanematel firmadel on selles mõttes lihtsam – aastate jooksul on reeglina kogunenud andmebaas klientidest. Siinkohal oleks eraldi küsimuseks, kas ja kui oskuslikult seda andmekogu kasutatakse. Kas korraldatakse kliendipäevi? Kas antakse välja uudiskirja? Kas omatakse ja hallatakse kontot mõnes sotsiaalses võrgustikus. Ja mis põhitähtis – kas viiakse läbi küsitlusi. Kas tuntakse huvi, mis klientidele meeldib, või mida nad arvavad ühest võis teisest tootest, teenusest või toimunud sündmusest?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Nii, nii, milline on siis võti eduks? EDU VÕTI? Leidsime, et lihtsam ja ka õppurisõbralikum – on selle asemel, et meilidele ükshaaval vastata, luua asjakohane foorum. Tehtud. Kõik küsimused, kui vastata oskame,  saavad vastuse ja seda TASUTA. Just Be Our Guest : )

Koostades või juhtides turunduskommunikatiivseid sõnumeid, ei tohiks jätta märkamata fenomeni, mida tuntakse isetekkelise info nime all. Taolise, küllaltki väheütleva ja leebe nime all peitub protsesside jada, mida on keeruline või halvemal juhul võimatu ohjata.

Isetekkelist infot genereerivad reeglina üksikisikud, harvemal juhul (meedia)organisatsioonid, tekkepõhjuseks kokkupuude kaubamärgi või kaubamärkidega. Huvitavaks näiteks siinkohal kütusefirma, mis on üheaegselt tegev kahel suunal – kütuse ja kiirtoitude jaemüük. Kriitikute sõnul on tegemist pehmelt öeldes kummastava äriga, mille hinnakujundus muutub väidetavalt, sõltumata laoseisust, tõusvas suunas ja reaalajas koos Rotterdami sadama väljamüügihindadega. Kuidas iganes, isetekkelise info puhul tasub lisaks traditsioonilistele allikatele tähele panna asjaolu, et tihtipeale kannavad sõnumit ettevõtte käekäigu, kliendisõbralikkuse, jätkusuutlikkuse jne. kohta eeskätt selle sama firma töötajad. Nii näiteks võib töövõtja poolt peetav ajaveeb osutuda tõeliseks peavaluks selle firma personali- ja turundusosakonnale. Ja vastupidi – fännide kogukond, mõnes sotsiaalvõrgustikus – luua vägagi positiivse kuvandi. Näitena, Robert Kiyosaki, hinnatud raamatu „Rich Dad Poor Dad“ autori, kogukonda Facebook`is kuulub nende ridade kirjutamise ajal tühised 202 043 inimest. Mil moel see raamatu müügiedule kaasa aitab, võib kujutleda.

Kuidas juhtida isetekkelist informatsiooni? Lihtsustatud vastus on üks ja ainuke – isetekkinud teabevoogu loetakse osaks integreeritud turunduskommunikatsioonist, mis eeldab kommunikatsiooni kui protsessi juhtimist. Ehk siis – allikaid peab teadma ja nendega tuleb teha järjepidevat tööd: kogukond mõnes sotsiaalvõrgustikus on tore asi küll aga ilma sisulise dialoogita on ta ärilisest aspektist kasutu, halvemal juhul, metsistununa, aga suisa kahjulik.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

Sisekoolitus: EDU VÕTI
Uus ja mahukas sisekoolitus mikro- ja makrotasandi ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele.
Kestvus: 3-5 päeva
Koolituspäeva hind ühe osaleja kohta alates 333 kr. per päev
Lisainfo…

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 597: kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 99 kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8600 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 6500 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.

Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:

Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?

What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?

Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?

Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?

What effect? Sõnumi efektiivsus?

Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?

Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 597: kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 99 kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8600 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 6500 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

4 P mudeli üksikud osad aitavad mõista järgnevaid küsimusi:

• toode (product)  – mida ja millises valikus müüa?
• hind (price)  – millist hinda küsida ja kuidas hind aitab turule siseneda ja püsida seal;
• turustus (place) – kuidas toode kliendini jõuab?
• toetus (promotion) – milliste vahenditega ja kuidas mõjutada tarbijaid ostma.

Rääkides turunduskommunikatsioonist, on just see viimane jaotus  (promotion) käesoleva kirjutise  huviorbiidis. Nimelt peavad komponendid olema omavahel seotud ja toetama teineteist. Vastasel juhul toimib protsess moel, mida võiks lühidalt kirjeldada kui endale jalga tulistamist. Teisisõnu – promotsioon hakkab tööle negatiivselt juhul kui toode, selle hind ja turustuskanalid on konkreetse segmendi jaoks kas liiga kallid või vähekvaliteetsed. Ilmselt siin asub ka võti, miks 4 P kontseptsiooni viimastel aastatel on üksjagu kritiseeritud (Vihalem 2008: 42). Nimelt on see vaadete süsteem loodud pidades silmas suuri turge ja toetuvad massturundusele. Nii peaks teenindusettevõtetele olema sobivamad B.H. Boomsi ja M.J. Bitneri väljapakutud 6P ja 7P mudelid.

6 P:

• toode (product);
• hind (price);
• turustus (place);
• toetus (promotion);
• töötajad (personnel);
• protsess (process).

7 P:

• toode (product);
• hind (price);
• turustus (place);
• toetus (promotion);
• töötajad (personnel);
• protsess (process);
• tõendus (physical evidence).

Arvatavalt on tõde kusagil kahe vahel, sest kuigi 4P kaitsjad soovitavad asju mitte liiga keeruliseks mõelda ja loobuda pikkadest ning lohisevatest turundusstrateegiatest, ei ole võimalik eirata protsessi (teenuse pakkumine) kui ka tõendus (teenuse kombatavus), olulisust. Viimased kaks omavad siinkirjutaja sõnul märkimisväärset tähtsust näiteks restoraniäris, kus klient langetabki (korduva) ostuotsuse pannes kokku nii interjööri, asupaiga, teenindava personali professionaalsuse kui ka toidu kui sellise kvaliteedi. Tõendus (physical evidence) evib aga huvitavat aktsenti veebiäris. Kuidas äratada klientide usaldust ja kinnitada kvaliteeti, kui füüsiliselt on võimalik katsuda ainult arvuti klaviatuuri või touchscreen`i? Lisaks tasub meeles pidada sotsiaalsete võrgustike fenomeni, kus töötajad (personnel) võivad teie ettevõtte edule vägagi kaasa aiadata.

Käesolevalt pidlirealt võib leida veebikirja koolituste reklaamide loomise katseid viimase nädala vältel. Kogemusi, kas ja kuidas õnnestus, jagan järgnevates artikltes. Huvi korral võib aga kommentaariumisse kohe küsimusi kirjutada : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu