Veebikiri.ee » Turundus

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.15

Veebikiri — Sun, 26 Feb 2012 18:42:47 +0000

Pärast pikemat vaikelu – jäime me märksõna – integreeritud turunduskommunikatsioon juurde. Kuidas või milmoel määratleda eelmärgitud kommunikatsioonitehnikat? Jäiga olekuga definitsioonid, nagu märgitud, jäid eelmisse kirjutisse. Samuti jäi sinna pildiline kujund: „sajajalgne“. Isiklikku arusaamist mööda on taoline epiteet igati omal kohal, sest tegu keeruka samas võimsa kogumiga. Eraldi võib rääkida kuluefektiivsusest, seda hetkest, mil organisatsioon kasutab ära oma väljundid, alates ärikingitustest ja lõpetades mitmetasandilise infovooga veebis. Kes soovib saada head ja kinnitavat näidet, vaadake palun kuidas pangad teavet välja annavad. Alustades sularahaautomaatidest ja lõpetades näiteks väljatrükkidega sealtsamast seadmest.

Kuidas iganes, algab kõik siiski planeerimisest, sealhulgas sõnumi kokkupanekust. Viimane võib osutuda tõsiseks komistukiviks organisatsiooni sees. Seda siis kui muu managment ei suuda aru saada, millest tuleneb vanasõna „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“. Otseöeldes: kommunikatiivseid vigu, olgu selleks siis juba levinud sõnumi (kuvandi) tahtmatu ambivalentsus, lapsus sloganis jne. jne, on väga kulukas parandada.

Kas tasub? Muidugi, et. Eriti kui kliendid on sõna otseses mõttes käega katsuda. Näiteks nii nagu koolitus- või restoraniäris ikka juhtub. Trikk seisnebki infovoo sünkroniseerimises aga ka viirusturunduslike võtete kasutamises. Sellest siis bullshitbingolik kuid paraku täpne nimetus „integreeritud“.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Turunduskommunikatsioon 2.7

Veebikiri — Tue, 10 May 2011 06:24:34 +0000

Kommunikatsioonivahendid muutuvad sõna otseses mõttes päeva-päevalt odavamaks ning võimsamaks. Kinnituseks, ilma sügavasse analüüsi langemata, võrrelge korraks, mida oskab Teie mobiiltelefon täna? Ja mida oskas kolm aastat tagasi? Siinkohal võiks esitada ka empiirilise küsimuse – kui palju maksis Teie telefon anno domini 2008 ning kui palju maksab täna?
Pisemaks, odavamaks, võimsamaks, suunda toetab tugevalt ka võimalus ennast ise lihtsalt ja suhteliselt odavaks nähtavaks teha (blogid, sotsiaalsed võrgustikud, listid, kodulehtede optimeerimine jne.). Kusjuures siin määrab sõnumi hinna, mitte niipalju vahendava meediaettevõtte hinnakiri, vaid oskus ja soov ennast ise väljendada. Teadmised, mis jäävad tooli seljatoe ja kuvari vahele. Nagu korduvalt öeldud – sihtrühma peab tundma. Sõnumid a la Sibula Lemps, võivad ühele kogukonnale mõjuda haaravalt ja siduvatena. Teisele – seevastu äärmiselt eemaletõukavatena. Sestap ei ole imestada, et ka paberisse on raiutud: „Teoreetikud on tõdenud, et ainsaks tõeliseks turunduseeliseks on kommunikatsioon, pakkuja ja kliendi suhtlus“ (Vihalem 2008: 194).

Tõsi, tõsi, tegemist teoreetilise ekstrapolarisatsiooniga. Lisaks kõigele on tähtis kasutatava kanali relevantsus. Siinkohal tuuakse tavaliselt näiteks kaks globaalset kanalit. Üks neist ikka ja jälle Google AdWords. Teisalt Facebooki tasulised lisad.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.6

Veebikiri — Sun, 10 Apr 2011 06:24:54 +0000

Customer relationship management ehk CRM. Üldiselt peetakse tänapäeval selle termini all silmas tarkvaralist lahendust mis aitab ettevõttel hoida end kursis klientide ootuste ja vajadustega. Tõe huvides peaks märkima paradoksi – kliendisuhted on kliendisuhted ja kui suudate neid ilma kõrvalise abita hallata, et ole (teoorias) vahendavat arvutit vaja.

Praktikas on siiski lihtsam ja kõigile asjaosalistele mugavam kui statistikat koostab ja koondab arvuti. Seda kontekstis kus nomaadlik elustiil on muutumas järjest prevaleerivamaks. Kinnituseks väitele: just äsja teatas EMT, et nutitelefonide osakaal kõikide mobiiltelefonide müügist jõudis 39%-ni. Praktikas kinnitab eelmärgitud fakt trendi, mille kohaselt klient ei ole seotud oma töökohaga ja võib tellimuse esitada millal tahes ja kus tahes.

Miks peaks kliendisuhteid juhtima? Põhjused tegelikult triviaalsed – kulude kokkuhoid/tulude kasv ja edu konkurentide ees. Ettevõte näeb CRM eeliseid tavaliselt tulude tõusus, mis tekib info otsimisele kulutatud aja kokkuhoius. Võtmeküsimus on pigem aga muus – kuidas klient ettevõtet suhtlusprotsessi käigus näeb. Kui ostja tajub läbi enda identifitseerimise personaalsust ja oma huvidest hoolimist, siis ettevõtte jaoks ongi siin võimalus müüa rohkem ja väiksemate kuludega.

CRM tehnoloogilise poole pealt kiputakse tähtsustama fakti – sisseostev teenus tasub ennast pikemas plaanis rohkem, kui ise tehtav arendustöö. See võib nii olla. Aga ei pea. Teenuse sisseostmine maksimeerib kindlasti riski, et teie andmebaas, mis on konfidetsiaalne ja immateriaalne vara, võib sattuda näiteks pahatahtmatult valedesse kätesse. Nii ei pea olema, aga siin on mõtlemisekoht. Lisaks tuleks täheldada, et väikefirma jaoks on ka tabelarvutusprogrammis regulaarsete kokkuvõtete tegemine tänuväärt tegevus. Tähtis, et seda tehtaks. Teema lõpetuseks – üks mis kindel – klientide tundmisest on alati palju kasu ja eriti tajute seda siis, kui toote turule uue toote : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.5

Veebikiri — Thu, 10 Mar 2011 07:21:43 +0000

Tahes-tahtmata jõuab siinkohal järeldusele, et edukalt turundada, ilma turundusinfo süsteemita, on kas keerukas või võimatu. Teisisõnu, otsustamise muudab selgeks ja kindlaks piisav infovoog, mida on saab vastavalt vajadusele filtreerida ja segmenteerida. Teoorias koosneb turundusinfosüsteem neljast osast:

• ettevõtte sisene aruandlussüsteem (internal reporting system);

• turunduse seiresüsteem (marketing intelligence);

• turundusotsuste tugisüsteem CRM (marketing decision support system);

• turundusuuringute süsteem (marketing research system).

Ehk siis, otsus toetub neljale sambale. Ettevõtte sisene aruandlussüsteem koondab teavet kulude, müügikulu- ja tulude kohta, kaubavarude, reklaamikulude jne. kohta. Turunduse seiresüsteemi võiks lugeda aga kõige laialivalguvamaks üldse, seda teed mööda koondub formaalne info nt. riiklik statistika ja mitteformaalne teave, näiteks tagasiside tarnijatelt, klientidelt, oostööpartneritelt. Turundusotsuste tugisüsteem põhineb tihtipeale CRM tarkvaral ja modelleerib erinevaid käitumisstsenaariume. Turundusuuringute süsteem kogeb teavet, mida eelnevad süsteemid ei kajasta. Lahenduse mõte ongi saada infot mõne kindla situatsiooni kohta.

Sellegi poolest, eelneva võiks võtta kokku lihtsa põhimõttega – mitte ükski kirjeldatud lahendustest ei asenda inimest. Ja otsustamisel ei tasuks lihtsaid asju enda jaoks keeruliseks mõelda. Ehk siis, teinekord on tervest talupojamõistusest rohkem kasu, kui mõnest ultramoodsast tehnilisest taristust.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:erakogu

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.3

Veebikiri — Mon, 10 Jan 2011 07:20:43 +0000

Koostades või juhtides turunduskommunikatiivseid sõnumeid, ei tohiks jätta märkamata fenomeni, mida tuntakse isetekkelise info nime all. Taolise, küllaltki väheütleva ja leebe nime all peitub protsesside jada, mida on keeruline või halvemal juhul võimatu ohjata.

Isetekkelist infot genereerivad reeglina üksikisikud, harvemal juhul (meedia)organisatsioonid, tekkepõhjuseks kokkupuude kaubamärgi või kaubamärkidega. Huvitavaks näiteks siinkohal kütusefirma, mis on üheaegselt tegev kahel suunal – kütuse ja kiirtoitude jaemüük. Kriitikute sõnul on tegemist pehmelt öeldes kummastava äriga, mille hinnakujundus muutub väidetavalt, sõltumata laoseisust, tõusvas suunas ja reaalajas koos Rotterdami sadama väljamüügihindadega. Kuidas iganes, isetekkelise info puhul tasub lisaks traditsioonilistele allikatele tähele panna asjaolu, et tihtipeale kannavad sõnumit ettevõtte käekäigu, kliendisõbralikkuse, jätkusuutlikkuse jne. kohta eeskätt selle sama firma töötajad. Nii näiteks võib töövõtja poolt peetav ajaveeb osutuda tõeliseks peavaluks selle firma personali- ja turundusosakonnale. Ja vastupidi – fännide kogukond, mõnes sotsiaalvõrgustikus – luua vägagi positiivse kuvandi. Näitena, Robert Kiyosaki, hinnatud raamatu „Rich Dad Poor Dad“ autori, kogukonda Facebook`is kuulub nende ridade kirjutamise ajal tühised 202 043 inimest. Mil moel see raamatu müügiedule kaasa aitab, võib kujutleda.

Kuidas juhtida isetekkelist informatsiooni? Lihtsustatud vastus on üks ja ainuke – isetekkinud teabevoogu loetakse osaks integreeritud turunduskommunikatsioonist, mis eeldab kommunikatsiooni kui protsessi juhtimist. Ehk siis – allikaid peab teadma ja nendega tuleb teha järjepidevat tööd: kogukond mõnes sotsiaalvõrgustikus on tore asi küll aga ilma sisulise dialoogita on ta ärilisest aspektist kasutu, halvemal juhul, metsistununa, aga suisa kahjulik.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.2

Veebikiri — Wed, 10 Nov 2010 07:20:21 +0000

Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.

Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:

Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?

What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?

Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?

Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?

What effect? Sõnumi efektiivsus?

Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?

Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

Turundus. Müük 1.6

Veebikiri — Tue, 10 Aug 2010 06:30:01 +0000

Näib, et teemajätk on sealmaal kus müüki, käsitlev kirjutisteseeria muutub tahes tahtmata sisult turunduskommunikatsiooni kajastavaks. Oleme jõudnud murdepunkti, nimega veeb. Ainuüksi eestindatud nimekuju viitab, et viimase kümnendi jooksul on tabamatu võrguime, www, tasapisi omaks võetud. Vaevalt oleks see võimalik piisava tehnilise varustatuseta, pean silmas sobivate seadmete puudumisel. Ja, vahendid ise on muutunud nii nagu alati – võimsamaks, odavamaks, käepärasemaks. Aga ka lihtsamaks.

Küll ei ole kadunud müüdid, mis veebi ja kodulehti ümbritsema kipuvad. Esimene ja peamine neist – kodulehest endast piisab igasuguseks edukaks müügitegevuseks täiesti. Juhtub kuidagi nii, et puude taga ei nähta metsa. Lihtsat asjaolu, et tegemist on küll 7x24x365 kanaliga, kuid seda peab oskama kasutada. Niisama, pelgalt kodulehe omamisest ei juhtu suurt midagi. Küll tasub panna tähele – alati on olemas erandeid, väidan isikliku kogemuse põhjal – internetitooteid on kordades kergem müüa seal kus asuvad kliendid – võrgus.

Teine, müütilise tähtsusega teema oleks kujundus. St. isegi suured korporatsioonid teevad teinekord enam kui veidraid asju: unustades lihtsa reegli – maailma kõige ilusamad nina, kõrvad, silmad jne. ei pruugi anda sugugi kokku maailma kõige ilusamat nägu. Ei annagi. Ühesõnaga: veeb koormatakse üle liigse infoga, mida keegi ei suuda korralikult ei hallata ega ka omaks võtta. Arusaadavalt, ei ole ühtset olemas retsepti, erinevad sihtrühmad ootavad erinevat sisu, kuid otsiakna lisamine saidi esilehele lahendab tõenäoliselt rohkem kui ühe probleemi.

Nii või teisiti – jälgides suundumusi massimeedas, võib päris kindlalt väita: järgmine suurem muutus saab teoks lähiaastatel. Siis, kui piisavalt võimekaid taskutelefone enam smatrphone´deks ei nimetata ja igamees veebilehti sõna otseses mõttes taskus kaasas kannab. Siit ka küsimus: kas Sinu kodulehte saab juba täna mobiilis lugeda?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.5

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:23:37 +0000

Kui eelmises kirjutises oli mõningaselt juttu audiovisuaalse reklaami toimest, siis käesolevas prooviks temaatikat laiendada. Nimelt kanaleid, kuidas sihtrühmani jõuda on mitmeid, neist vastuoluliseim otsepostitus. Kes meist ei oleks spämmiga kokku puutunud?

Nagu iga reklaami puhul, taandub otsepostituse õnnestumine valimi ja sihtgrupi eduka määratlemisele. Utreeritult – terve reklaamikampaania eelarve võib tagasi teenida üks õigele adressaadile saadetud kiri. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne ei ole, kuid siiski, miks muidu ujutatakse elektroonilised ja tavapostkastid erinevate teadetega üle…

Sellegipoolest ei ole otstarbekas saata kirju valimatult kõigile. Asjatundjate arvates ei piisa üheksakümnel juhul sajast ei ka sellest, kui teatakse inimese nime. Mõnikord on selline agressiivne lähenemine isegi otstarbekas, kuid igal juhul peaks valimi koostamine olema hästi läbi mõeldud.

Valim koostakse kasutades avalikke andmebaase ja siin kehtib tõepoolest reegel – suurus ei ole oluline! Teisiti lahti seletades: oluline on täpsus. Küsimused, mida valimi koostamisel endale esitada:
- millistele tunnustele peaks adressaat vastama, täpsemalt: elukoht, vanus, sissetulek, haridus, perekonnaseis;
- eeldused kliendiks olemisele: meediatarbimisharjumused; spetsiifiline hobi/eriala jne.
Tõeliseks väljakutseks on leida õige inimene organisatsoonist, kellele kiri või kirjad lähetada.

Riskimomendiks otsepostituse puhul tuleb lugeda sihtgruppi kelleni ühe või teise sisuga reklaam ei peaks jõudma. Näiteks lahkunud kliendid. Siia juurde võiks lisada konkurente või olenevalt vaatenurhgast, nende kliente.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.4

Veebikiri — Wed, 09 Jun 2010 21:17:48 +0000

Tähelepanu äratamine? AIDA mudeli esimene (attention) ja arvtavalt kõige olulisem osis. Nimelt peetakse reklaami sageli ja sealhulgas õigustatult, pealetükkivaks ja seeläbi mõtetuks tegevuseks. Tegemist paradoksiga, sest kuigi reklaam oli, on ja jääb oma olemuselt pealetükkivaks, ei ole sisuliselt võimalik ühtegi toodet või teenust, sh avalikku teenust, ilma tähelepanu äratamata lõpptarbijana viia. Selgituseks vast veel, et reklaami näol on tegemist oluliseima ja õigel kasutusel ka odavaima instrumendiga turundustöös.

Küsimus seisneb pigem selles, kas on veel alternatiive peale tutvustavate klippide raadios/teles ja bännerrekaami internetis? Ettetõttavalt võiks öelda, et võtteid on arusaadavalt rohkem kui üks, aga nende kasutamisel, olgu selleks siis lihtne kleebisreklaam või moraalsest aspektist kordades kahtlasem logo tätoveerimine fänni kehale, peab järgima põhimõtet, et ühtegi reklaami ei tehta lihtsalt niisama, reklaamimise pärast. Võtmeküsimus seisneb selles, kuidas siduda esimene samm järgmise kolmega (intrest, desire, action)? Nii juhtubki, et reklaam, mis iseenesest ei ole muud kui lühike ja soovitavas suunas mõjutav lühijutustus, muutub pahatihti olemuselt imelikuks, segaseks, sootuks ja pealtükkivaks. Kel huvi mõttemänge mängida – asendage ükskõik millise pesupulbri reklaamis märgitud kaubamärk näiteks suvalise kodukeemia nimega ja tulemus on üks ja seesama.

Positiivse näitena sobiks ilmselt välja tuua TELE 2 reklaamklippe, mis mõjuvad omas võtmes ehedalt ja ei ole liiga irriteerivad. Viimane tagab vaatamata kulukusele nö never ending story võimaluse, mis omakorda annab pikas plaanis arvatavalt korraliku kokkuhoiu.

Reklaami definitsioon:
Reklaam (advertising) – müüjapoolne (ühesuunaline) info edastamise viis, mis on tellitud ja finantseeritud kindlal eesmärgil.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.3

Veebikiri — Mon, 10 May 2010 08:30:24 +0000

Infoväli, millest eelmise artikli lõpul põgusalt juttu oli, evib turundus- ja müügiprotsesside juures märkimisväärsest tähtsust. Tegemist ei ole liialdusega, sest iga arvestatava kampaania eelarve suuremaks kulukohaks on ja jääb teavituskulu. Õigesti kalibreeritud infoväli tagab kuluefektiivsuse, st vähendab tuntavat reklaamieelarvet. Selleks peab aga kliente tundma. Lihtsustatult saab väita, et 100% efektiivsuse võib tagada ka A4 formaadis mustvalge tekst kohaliku huvikeskuse seinal. Tegelikkuses ei ole kõik nii lihtne ja paljud, eeskätt alustavad väikeettevõtted on tänaseks avastanud Facebook`i, mida kasutab väidetavalt juba ca 200 000 eestlast. Viimane on hea ja ühtlasi halb näide infoväljast ning täpselt sihitud reklaamist. Hea selles mõttes, et riigi poolt pakutav tugi alustavatele ettevõtetele päädib tihtipeale kummaliste voldiku- ja messitoetustega. Ohukohaks tuleks lugeda aga nn middleman`i efekti, see tähendab, et hetkest, mil kliendid on harjunud teenust kasutama, muutub keskkond reeglina tasuliseks. Siin ei maksaks endale erilisi illusioone luua, suurimad sotsiaalsed võrgustikud – Orkut ja Facebook kuuluvad võimsatele meediakorporatsioonidele. Kasutajale võib aga taoline muudatus tulla aga väikese šokina, sest üldlevinud on väärarusaam, nagu oleks internetitooted seletamatul põhjusel tasuta. Eelmärgitud huvitava fenomeni juurde tuleme aga turunduskommunikatsiooni käsitlevate kirjutiste juures tagasi. Kel sügavam huvi, võiks ette tõtates uurida Microlilinki ettevõtmisi milleniumi paiku : )

Lõpetuseks oleks hea sedastada, et müügiprotsess koosneb neljast põhimõttelisest osategevusest. AIDA mudel:
- tähelepanu äratamine (attention);
- huvi tekitamine (intrest);
- omamissoovi ergutamine (desire);
- ostu sooritamine (action).

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.1

Veebikiri — Wed, 10 Mar 2010 07:56:21 +0000

Kuidas leida aga just see õige klient või kliendirühm? Ilma erilise pateetikata: kasumittaotlev ettevõte ei saa edukalt toimida, tundmata sihtrühma ja selle ootusi ning vajadusi. Viimane ei olegi nii lihtne, sest isegi kui õige sihtrühmani jõuda, jääb põhiküsimuseks, kuidas:

• mõista ja ennetada kliendi soove;
• siduda võimalikult suur sihtrühm endaga?

Harilikult leitakse lahendus erinevate tehnoloogiate, näiteks CRM (Client Relation Management) kasutamises. Tegu tarkvaraga, mille abil fikseeritakse kliendikontaktid, eesmärgiks mõtestada ostuharjumusi ja makstavasid. Teisalt, niššiettevõtte jaoks võib sama edukalt sobida ka lihtne ja igati harilik tabelarvutusfail, eeldusel, et seda täidetakse korrapäraselt ja andmetele ligipääs võimaldatakse ainult õigetele inimestele.

Omamoodi huvitavas olukorras on sellest vaatenurgast toitlustus-majutusettevõtted, sest kassasüsteem annab reeglina küllalt põhjalikku tagasisidet. Samas, kassas leiduvad andmed on siiski suhteliselt mehhaaniline kogum ja märkimisväärselt suurt rolli nii müügitsüklis aga ka asjakohase tagasiside koondamisel mängib teenindav personal. Teisisõnu, teenindusettevõtete eripäraks tuleb lugeda organisatsiooni kui sellise, mõnetist impersonaalsust, st kliendid samastavad ettevõtet sageli teenindajatega ja vastupidi.

Siin paikneb ühtlasi ka võti eduks, õigesti värvatud ja arendatud personal loob kordades tõhusama kontakti ja müüb seeläbi kiiremini ja edukamalt. Võtmeküsimus seisneb pigem selles, kuidas hoida ja arendada taolist meeskonda, sest kui telefonimüügiga tegelevad reeglina kaks-kolm inimest, siis suurhotelli palgalehel on ainuüksi ettekandjaid ja kelnereid kümmekond korda rohkem.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Turundus. Müük 1.0

Veebikiri — Wed, 10 Feb 2010 07:49:58 +0000

Turundus? Hea lihtne sedastus oleks: turundus on äriprotsess, mis hõlmab kogu ettevõtet. Definitsioone, kusjuures on mitmeid, sh käsitletakse turundust kui väärtuste loomist aga ka kui turuvajaduse täitmist. Nii ühel, teisel kui kolmandal juhul on edu võti turu tundmises ja oskuses/võimaluses reageerida sellele vastavalt. Mis tähendab utreeritult ainult kahte sisulist küsimust:

• Kui hästi Te tunnete sotsiaalmajanduslikku keskkonda, kus olete tegev?
• Kas Teil on tooteid/teenuseid , mida hetkeseis soosib?

Kui veel 17-18 kuud tagasi, ehk majanduslanguse lävepakul, oleks võinud mõlemale küsimusele kinnisilmi „Jah!“ vastata; siis täna ei saa seda teha paljud. Eriti kehvalt on läinud elustiili müüvatel ettevõtetel. Näiteks – vahepealsel ajal on suletud mitmeid nii paberkandjal kui veebipõhiseid ajakirju, nn naistekaid, mille peamiseks tuluallikaks oli hedoonilise tagapõhjaga toodete promotsioon. Samuti on uksed sulgenud ridamisi häid või vähem häid söögikohti. Õhus on võimalus, et mõnede hotellide voodeid hakkavad tegema ülesse pangad.

Mängu võlu seisneb aga muus, samal ajal kui kõrgelt hinnatud fine dining restoranid külalisi päevapakkumistega meelitavad, läheb näiteks üleilmsel kiirtoitlustajal, McDonalds`il rohkem kui hästi. Seda olukorras, kus USA aktsiaturgudel on just äsja olnud viimase 80 aasta kehvim aasta.

Põhjuseid, miks alles hiljaaegu ebatervisliku eluviisi ja toitumise sümboliks peetud ettevõte nii edukaks on osutunud, on kindlasti mitmeid. Kuid tähtsaim neist oleks vaieldamatult odav ja standardiseeritud toode, mis sobib suurpäraselt langevale/langenud turule. Ja mitte ainult, sest kui klient on sind kord juba omaks võtnud, siis tarbimisharjumusi paneb teda muutma ainult midagi väga drastilist.

Kordades keerulisem ja huvitavam on olukord eelmärgitud meediaturul, kus Guttenbergi aegne tehnoloogia on lõppu leidmas, kuid see oleks juba mõne järgmise artikli teema.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Intervjuu mobiilireklaami- ning turunduse evangelisti Andrew Grill`ga

Veebikiri — Wed, 10 Dec 2008 19:27:40 +0000

Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews

Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.

Foto: innoeurope.eu

Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.

Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.

Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.

Kust algab innovatsioon?

Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.

Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?

Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.

Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?

Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.

Kuidas Hispaania ettevõtjad on uuendusi ellu viies edu saavutanud?

Veebikiri — Fri, 10 Oct 2008 16:59:59 +0000

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.