Me ei ta miks kuid mingil seletamatul põhjusel oletatakse, nagu oleks toitlustamine midagi erakordselt lihtsat. Umbes nii lihtne, et eelnevat ettevalmistust ei olegi tarvis. Just sellel põhjusel lõpetavad kiiresti ja nukralt oma tegevuse restoranid, mille omanik on käivitanud heas usus, et piisab ainult pealehakkamisest. Sama põhimõte kehtib ka personali värbamisel toitlustus- ja majutusvallas. Ei ole tark levitada kuulutust tööpakkumisega pagarile keevitajate ja kraanajuhtide hulgas. Mõtet on seda teha sihituna otse sihtrühmale – ehk siis pagaritele. Seda EHRA teebki.

Mõnikord heidetakse ette – miks teie andmebaas on sedavõrd kitsas? EHRA tegevjuht on ühes varasemas intervjuus öelnud: „Meie eesmärgiks ei ole luua rahvastikuregistrit. Eesmärk on omada ülevaadet erialasel tööjõuturul toimuvast! Kes kahtleb võiks meelde jätta tuima fakti – aastas lõpetab õpingud koka erialal umbes 600 inimest. Küsimus seisneb selles, paljud neist jäävad elukutsele truuks?“

Järgneb…

Toimetus uuris ulmelisi väiteid ja leidis, et sahinad ei vasta tõele. Õigemini vastavad aga ainult osaliselt. Nimelt leiab lehelt vabalaud.ee VÕIMALUSE mõnes heas söögikohas laud reserveerida. Ja kui kahtlete, kuhu või kuidas, siis saab helistada ja nõu küsida. Kongeniaalne!

Foto: vabalaud.ee

Arvestades sugu tuleks mehel, kes on naise restorani kutsunud, saabuda enne määratud aega ja oodata daami ukse ees väljas. Kui juhtub, et daam jõuab ennem võib ta siseneda restorani üksinda ja teatada kelnerile, et leppis kokku kokkusaamise ning kelner saab ta viia tellitud laua juurde juhul kui laud oli tõepoolest ettetellitud. Vabamalt võib käituda kui mees kutsub teist meest siis võib oodata ka restorani sees.

Refereeritud 10.11.09 Päevalehest, otsetee artikli juurde:
http://www.arileht.ee/artikkel/482284

„Hotelliketi laiendamine naaberriikidesse on meie jaoks olnud alati üks põhieesmärkidest. Kuna meie tegevus on Läti ja Leedu turgudel olnud seniajani edukas, oleme võtnud eesmärgiks avada hotell ka Tallinnas, et pakkuda oma klientidele majutusvõimalust kõikides Balti riikides,“ ütles Europa Group Hotelsi peadirektor Romualdas Barauskas ettevõtte teates.

Laienemisplaanide tõttu otsib Europa Group Hotels, mille 2008 aasta käive oli 10,1 milj. eurot, kinnisvara valdkonnas partnereid. Samas kinnitas Romualdas Barauskas, et ettevõtte põhieesmärk ei ole kinnisvara
Europa Group Hotels omab tänaseks 10 hotelli Leedus ning Lätis. Kaubamärke, mida ettevõte haldab, on kolm: Europa Stay, Europa Royale ja Europa City.

Foto: Groupeuropa.com

Turismi haripunktis juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli üheksa protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti, kusjuures majutusettevõtetes peatus 22 protsenti vähem siseturiste ja kaks protsenti vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal. Langus on märgatav, sest juuli algul toimus ridamisi kultuurisündmusi, näiteks laulu- ja tantsupidu, mis tõi pealinna külastajaid nii riigist seest kui raja tagant. Võrreldes juuniga saabus juulis enim turiste – Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt ja Lätist. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 võrra enam kui juunis.

Juulis 2009 oli külastajatele avatud 975 majutusettevõtet 19 600 toa ja 44 500 voodikohaga, sealhulgas täidetud oli üle poole tubadest. Rääkides hinnast peab tuleb märkida, et ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 435 krooni ehk kuus protsenti vähem kui eelmise aasta juulis. Kallim kõigist oli ööbimine Tallinnas, keskmise hinnaga 499 krooni, mis on võrreldes 2008. aasta juuniga odavam 60 krooni.

Foto: Flickr.com

Mida täpsemalt suurhotelli toitlustusjuht teeb?
Minu töö on justkui ühe väikse firma juhtimine, kus tuleb igapäevaselt tegeleda personaliga, suhelda klientidega, kalkuleerida, sooritada müüki, tellida kaupu, teha aruandlust ja muud tuhat pisiasja.

Kuidas motiveerida personali?
Tänapäeval töötavad paljud inimesed teadmatuses, mis nende firmas toimub, mida toob tulevik, kas tulemas on koondamisi, jne.. Seda kõike eriti tänases majanduskeskkonnas. Inimestel puudub kindlustunne, mis omakorda pärsib keskendumist tööle. Siinkohal on heaks lahenduseks, kui rääkida inimestega. Tööandjal tuleks kindlasti oma alluvatega pidevalt suhelda. Sellist horisontaalset suhtlemist inimeste vahel on igapäevaselt niigi palju. Kuid tihtipeale jääbki vajaka vertikaalsuhtlusest, kus info liiguks mõlemat pidi. On ka olemas rahalised motivaatorid, kuid enamasti suunab tööandja vabad finantsid eelkõige sinna kanalisse, mis annab kõige kiiremini käibe kasvu.Tihti peale personal sinna hulka ei kuulu. Kindlasti on üks hea motiveerija igasugused koolitused. Pean silmas just tarnijate või muude organisatsioonide poolt korraldatud ettevõtmisi. Näiteks toote tutvustused, messid, konkurssid. Sellised ettevõtmised turgutavad kindlasti inimest, avardab silmaringi, viib eemale töörutiinist, annab võimaluse suhelda kolleegidega.

Mida arvata tööjõu rentimisest?
Tööjõu rendiga olen nii palju kokkupuutunud, kui olen kasutanud sellist võimalust nö „tagaliini“(köök, serviisihooldus) personali leidmiseks. Kindlasti võib mõelda ka nn „eesliini“ (kelnerid, ettekandjad) personali rentimist, kuid siis peab see periood olema pikem, et renditud tööjõud kohaneks oma töökohaga, järgiks kehtestatud standardeid jne. Lühiperioodiks rentides võib tekkida „kaadrivoolavus“ efekt, mis võib mõjuda teeninduskvaliteedile. Renditööjõud toitlustuses oleks kindlasti aktuaalne catering ürituste puhul, kus suuremate ürituste korral saab väljakutse peale väljaõppinud inimesi kutsuda. Tööandjal, kui rentijal on kindlasti tööjõu rentimisel vähem paberitööd, kui seda toob kaasa lepinguline tööline.

Võibolla see, et Tartu on huvitava ajalooga, rahulik, provintslinna mõõtu, noori täis ja roheline linn.

Foto: erakogu

MEKK – see on Moodne Eesti Köögikunst. Mõtestamaks Eesti kööki, saame õige suuna, taibates, et eestlane on sinna koondanud parima kõigilt neilt rahvastelt, kellega on sajandite vältel koos elanud. Tulemuseks on MEKK oma parimal kujul. Tulvil kontraste, kuid olemuselt rahulik ja harmooniline – just nagu eestlane isegi.

Millest sündis kontseptsioon?

Viimased 10-15 aastat oleme palju huvi ja avastamisrõõmu kogenud erinevate maade köökide ja nende kultuuri tundma õppides, praktiseerides võõrsil töötades ja oma ala professionaalidega suheldes. Viimastel aastatel on tähelepanu ja kokandushuvi suundunud juurte juurde tagasi. Kui palume eestlasel iseloomustada oma rahvusköögi eripärasid, tulevad paratamatult teemaks kama, kaerakile ja hapukapsas. Mõeldes aga süviti, on hea meel tõdeda, et meil on palju muudki, mille üle võime uhkust tunda. Pealinna restoraniturult leiame mitmeid väga heal tasemel maailmaköökide esindajaid. Eesti kööki pakuvad vaid üksikud ja seda pigem toreda ja hea aegadetaguse tooniga. Moodne Eesti Köögikunst ja selle avastamine ning arendamine on väljakutseks kõigile MEKK hingekandjatele ehk kogu meeskonnale. Ka mujal maailmas on väga levinud ja au sees pakkuda just oma maa spetsialiteediga kööki, tunda selle üle uhkust oma külaliste ees.

Mida peaks märkima ära tehnoloogilistest erisustest?

Toitu valmistades on minu jaoks alati aukohal kulinaaria põhiväärtused. Nii ongi moodsa eesti köögikunsti aluseks meile ja meie kultuurile juba läbi aegade tuntud klassikalised toiduvalmistamise meetodid, mida vääristatakse tänapäevase tehnika ning professionaalsete oskustega (moorimine, suitsutamine jne.). Kõik moodsas eesti köögikunstis kasutatavad toorained on väga värsked ja võimalikult suur osa neist on eestimaised ning pärit mahepõllumajandusest.
Meie restoranides kasutatakse toorainena valdavalt fileed. MEKK-i arendades ja vanu retsepte uurides-katsetades, olen teadlikult kasutanud menüüs ka kooti, kõhuäärt jms. Hõrku liha ja maitset on võimalik välja tuua ka fileed kasutamata. Moodsa serveerimisviisiga paneme „I-le täpi“.
Väga oluline ja ilmselgelt liialt vähe tähelepanu on saanud eesti leib. Leiva küpsetamise meetodid ja retseptid on pärandatud meile põlvede viisi ning minu südameasjaks on MEKK-is pakkuda just seda kõige ehedamat iseküpsetatud leiba.Õige nüansi lisab soolahelvestega taluvõi, mis koos musta leivaga annavad silmad ette nii mõnelegi mujal maailmas laialt levinud paladele.

Moodne versus modernne?

MEKK on just moodne eesti köögikunst kuna moodsaks peame täna suunaks ja hästi vastuvõetavaks olevat, mis ei välista ka „vana ja hea“ taaskord kasutusele võtmist. Modernne võib olla vahel arusaamatu, jahmatavalt uuenduslik ja paljudele mõistmatu.

Kuidas kliendid uuendused vastu võtsid?

Meie külalised ja emotsioonid ning tagasiside on täna kindlasti põhilisteks motivaatoriteks kogu meeskonnale. Alustades, rahulikku ja tagasihoidlikult viisakat joont hoides, oleme saanud uskumatult palju toredaid ideid ja näinud siirast rõõmu oma külaliste silmis. Kindlasti ei saa ma öelda, et uuendused on sisse viidud ja töö on tehtud. Pigem vastupidi, oleme alles avastamas, mida meie rahvusköögil on pakkuda ja loodan, et kolleegid, kes „eesti oma köögi asja ajavad“, on sellel teel pigem partnerid kui konkurendid.

Kui tihti võib peakokka kohata restorani saalis?

Kui olen tööl, siis võimalikult palju ka saalis külaliste juures. Ja kuna MEKK on mulle väga südamelähedane ja kokandusvaldkond nii töö kui hobi, veedan päris suure osa oma ajast siin.

Peakoka laud, see tähendab…

Meie külalised otsivad vaheldust ja saame seda pakkuda viisil, korraldades peakoka lauas õhtusööke. Lihtsalt öeldes saavad inimesed tulla mulle MEKK-i külla.
Peakoka lauas süüakse enamasti toitu, mida teistele ei serveerita. Missugust nimelt, selle lepime eelnevalt kokku. Laua otsas seinal on teleriekraan, mille kaudu saab piilukaamera ülevaate köögis toimuvast. Kõikide roogade serveerimisel olen pidevalt protsessi juures ja räägin nii nende saamisloost kui nüanssidest, mis on huvipakkuvad. Kui mujal maailmas on selline formaat küllaltki levinud, siis Eestis oleme üks esimesi, kes peakoka lauda praktiseerivad.

Kes on Teile eeskujuks, õpetajaks?

Need kaks mõistet tõstaksin eraldi. Õpetajateks pean inimesi (peakokad, hotellide juhid, kolleegid), kelle kõrval on olnud võimalus aastate jooksul areneda, õppida. Kindlasti õpin ka nüüd, kuid esimesed sammud kokandusvaldkonnas tehtud ning minu ametialase käekirja ja kujunemise protsessid on jõudnud sinnamaani, kus suuri pöördepunkte vast enam ei tule.
Eeskujuks pean inimesi, kellest ja kelle tegemistest väga lugu pean ja end kursis hoian. Neid on nii eestist kui mujalt- oma ala professionaalid, kelle sõnadel on ka teod taga ja pidev suhtlemine ning koostöö nendega on vaieldamatult olulise tähtsusega.

Küsimus joogikaardi suhtes – Eesti ei ole teadupärast veinimaa, kuidas olete lahendanud olukorra?

Leiame täna, et kindlasti ei maksa kunstlikult luua MEKK-i veinikaart, mis koosneks enamjaolt kohalikest jookidest. Vein ja toit käivad käsikäes ja meie veinikaart pigem traditsiooniline.

MEKK-i veinieksperdid ja baarmenid lähtuvad moodsa eesti köögikultuuri ideoloogiast ning soovime, et nende töö tulemuseks ontulevikus terve MAJA – moodsa aja joogiaabits, mis hõlmab nii rahvuslikku – Vana Tallinna kokteili, Põltsamaa veine, Eesti vahuveini-kurgimahla tervitusjooki – kui ka suurepäraseid rahvusvahelisi jooke.

Oma osa terviku moodustamises annab majavein. Meie majaveini pakkuv ENATE veinimaja lähtub restoraniga sarnastest väärtustest. Nende veinikeldrid on alati olnud seotud Hispaania põlise kultuuri, selle üllatavate nüansside ja põnevate aktsentidega. Nii MEKK-i kui ENATE peamine eesmärk on saada parim tulemus, kasutades parimat, mida kohalik pinnas pakub, austades ajast aega edasi antud tavasid ja kombineerides neid kõrgtehnoloogia saavutustega.

Fotod: Mekk.ee

Restoran Mekk
Suur-Karja 17/19
10148 Tallinn
info@mekk.ee
Tel: 680 6688
Kohtade reserveerimine…

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Võtteks jutuks aga joogiklaaside jaotused võib kergesti segadusse sattuda. Nimed on kõlavad: highball, lowball, gobler, wine glass…

Foto: flickr.com

Nagu ka kurat ei ole nii hirmus kui paistab, ei tasu ennast kõlavatest nimedest heidutada lasta. Nimelt tuleb just joogiklaaside juures eriti lihtsalt välja põhjus-tagajärg seos. Ehk teisisõnu – jaotused on loogilised. Küll võiks kindluse mõttes läbi teha EHRA Kiirkoolitus`e e-kursused. Need ei ole kallid, pealegi saab kursused läbida endale sobival ajal ja kohas.

Tulles aga joogiklaaside jaotuste juurde tagasi – põhimõtteliselt saab klaasid jaotada kuju järgi:
a)    jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b)    jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Eelnimetatud jaotus on tinglik, sest näiteks alloleval pildil paiknev klaas on ainuõige viski serveerimiseks nii Šoti klubis kui püstijalapeol kus osaleb tuhatkond inimest:

Seevastu arvamused ideaalsest veiniklaasist on erinevad: mõned põhinevad arukatel gastronoomilistel printsiipidel, mõned folklooril. Näiteks olid reinveini klaasid tumedad ja oksüdeerunud, samuti nägi traditsiooniline pruun ornamentidega kaetud jooginõu römer välja toekas ning paksupõhjaline. Samuti ei ole veini klaasi kuju sugugi juhuslik – see on tuletunud antiiksest karikast.

Jätkub 10.02.09 veebikirjas.

Foto:flickr.com

Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki.

Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.

Foto:thewineestablishment.com

Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.

Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.

Jätkub 10.01.09 veebikirjas.