1948.aastal lõi kumbki vend juba oma firma. Adi lõi Adidase ( Adi+Dassler) ja Rudolf- Puma. Sellest ajast peale olid vennad konkurendid ja võistlesid omavahel kõigi mõeldavate ja mõeldamatute vahenditega. Edukamaks osutus Adi Dassler kes võttis 1949 kasutusele kolm triipu- Adidase tunnusmärk, leiutas 1954 jalgpallijalatsitele kruvitavad korgid. Samal aastal mängis Saksa meeskond jalgpallis Adidase jalatsites ning võitis MM-i. Adi Dassler ja tema Adidase kaubamärk saatis seepeale Saksa rahvusmeeskonda peaaegu igal mängul.

Esimese jalgpalli valmistas firma 1963.aastal ning 1967 hakati tootma spordi- ja treeninguriideid. Jalgpalli MM-il 1970 oli Adidas ametlik pallidaga varustaja.

Adidase ja Puma jalgealune hakkas kõikuma 1980. aastal kuna mõlemad keskendusid üksnes professionaalsetele sportlastele, magades maha trendide liikumise kus spordiriided ja-jalatsid said vaba aja rõivastuseks. Suurtegijateks tõusid Nike ja Reebok, seevastu Adidas pidi sulgema mitmeid tehaseid ja vallandama töölisi. Pärast firma asutaja poja Horst Dassleri surma müüsid tema õed firma allesjäänud osakud prantsuse finantsmahhinaatorile, poliitikule ja jalgpalliomanikule Bernard Tapie´le , kes sattudes rahalistesse raskustesse ja müüs osakud 1993.aastal edasi prantslasele, Robert Louis Dreyfusi ja Christian Tourresi juhitavale investorgrupile. Just 1993.aastal muudeti Adidas aktsiaseltsiks ja viidi kaks aastat hiljem börsile. Pärast firma Salomon ostmist nimetati ettevõtte ümber Adidas-Salomon AG-ks.
Adidas ostis 2005.aastal Reeboki ning Adidase kaubamärgi all müüakse tänasel päeval ka kosmeetikatooteid.

Foto: flickr.com

2002. aastal USAs Colorado osariigis asutud Crocs Inc. esmaseks ideeks oli toota uut tüüpi jalanõusid purjetajatele. Küll aga said valminud toote omadused nii erilised, et jalatseid hakati kasutama ka teistes valdkondades. Ettevõte ise sai aga oma nime esimese Crocsi mudeli Cayman’i pisut krokodilli nina meenutav välimuse tõttu.

Kummalise kujuga ja küllaltki kalli toote eduloos, mängib kindlasti rolli ka hästi läbimõeldud lansseerimiskampaania ja ka üleilmselt tuntud kuulsuste kaasamine sinna. Nii ongi oma imago ühel või teisel viisil sidunud nende mugavate ja mitte kõige kaunimate jalatsitega näiteks Helen Hunt, Paris Hilton, Teri Hatcher ja Jack Nicholson. Ja mitte ainult, fännide hulka kuuluvad ka Matt Damon, Heidi Klum, kusjuures nimistu ei ole sugugi lõplik. Küll võiks kaastaud tähtede kohta võiks öelda, et nimistu laiapõhjaline ja ei eelista liialt ühtegi vanuse või soorühma, olles seeläbi ideaalne multifunktsionaalse tootekuvandi loomisel.

Edulugu jätkus hoogsalt aastal 2007. mil ettevõtte käive küündis 847,4 miljoni USA dollarini. Crocs Inc. Crocs`i tootvate tehaste arv kasvas kokku neljateistkümneni – asukohaga USAs, Kanadas, Hiinas, Itaalias, Rumeenias, Bosnias, Ukrainas, Brasilias, Mehhikos ja Vietnamis. Ühtlasi võib majandusbuumi tipul ettevõetud laienemisi vaadelda ka kui languse algust. Just siin võiks küsida, kas laienemise ajal mõeldi ikka tõsiselt plagiaadiohule. Edu põhines ju tootel, mida eriti tihti ei osteta ja mille müügi tõusud ja mõõnad sõltuvad moevoolude ettearvamatutel kõikumistel.

Kvaliteet ja uudsus ei tähendanud paraku jätkusuutlikkust ning nii teatas firma aastal 2008 148 miljoni dollari suurusest kahjumist, mis teeb 1,79 dollarit aktsia kohta, kusjuures vaid aasta varem aastal teeniti kasumit 56,5 miljonit dollarit.

Tõsi, tänaseks on langus läbitud ja tee ollakse uuele tõusule, taustaks kurikuulus tõsiasi, et headel aegadel kvaliteeti hindavad tarbijad ostavad kitsastel aegadel hinda …

Foto: wikipedia.com

Philip Morris Co Inc. hõlmab 45% USA ja 12% maailmaturust, olles seeläbi üks maailma suurimaid tubakatootjaid. Tubakatoodete müük on kasumlik (tubakataim saab täiskasvanuks 5-6 kuuga), kuid mitte lihtne tegevus. Juba Goethe leidis, et „suitsetavad mühakad lämmatavad iga viisaka inimese, kes ei ole suuteline enda kaitseks suitsetama“.
Vaadeldes aga hiidkompanii tekkelugu on huvitav täheldada, et kõik algas pisikesest poest Londonis, Bond Street`il. Äri läks hästi ja ettevõte viidi Londoni börsile. Nüüd vahetus ka omanik, kuid ka sellest tõusis noorele firmale ainult tulu, sest varsti pärast seda sai Philip Morris kuningliku õukonna varustajaks. Aastaks 1919. oli firma täielikult ameeriklaste omanduses ning iroonilisel kombel jõudnud tagasi oma juurte juurde. Nii võib öelda seetõttu, et ettevõtte tähtsaim tooraine on virgiinia tubakas. Tänasel päeval asub USA-s, Virginia osariigi pealinnas Richarmondis, Philip Morrise tehas, kus toodetakse alates 1924. aastast maailma kõige enim suitsetatavaid sigarette – Marlboro.

Tootearengust rääkides oleks oluline märkida, et kiire valmistamis- ja pakendamismeetod on sellele tooteklassile ainult kasuks tulnud. Aga mitte alati. Kui viiekümnendatel ilmnes, et suitsetamine võib olla üheks vähki haigestumise põhjuseks, võeti kasutusele filter. Seda on kord varem, kolmekümnendatel, proovitud, kuid siis katse ebaõnnestus – korgitamme koorest valmistatud filter oli tuim ja ebasobiv. Eriti õnnestunumaks ei saa lugeda ka katset number kaks, nimelt sisaldas beebibuumerite aegne sigareti filter asbesti. Tänaseks päevaks on nimetatud tehnoloogia õnneks minevik. Kuid sigaretivalmistajate kuldaeg arenenud riikides on jõudmas lõpusirgele. Ühinenud tervisekaitsjad ja juristid annavad selle arengule ainult hoogu juurde. Viimaste uudiste kohaselt mõistis USA apellatsioonikohus tubakahiiult välja ligi 14 miljonit dollarit naisele, kelle ema suri 5 aastat tagasi kopsuvähki. Hagejaks Jodie Bullockile, kelle 64 aastane ema, olles suitsetanud 47 aastat, suri 2003. aastal suitsetamise tagajärjel.

Kuidas sellised muutused mõjuvad ettevõttele? Kindlasti mitte hästi. Aga ka mitte halvasti, nii näiteks omab kroonides triljardilise aastakäibega ettevõttele tootemärki, mis on sama hästi tuntud kui Coca Cola. Räägime Marlborost, mis on 1972. aastast alates olnud ka maailma enim müüdud tubakamark. Tänaseks kuulub Philip Morris kontserni Altria Grou Incorporated juurde. Altria jaguneb kolmeks: Philip Morris USA, Philip Morris International ja Philip Morris Capital Corporation. Philip Morris International`i tootevalikust leiab: Marlboro, L&M, Philip Morris, Chesterfield, Bond Street, Lark ja Parliament.

Konkurente? Oleks imelik kui neid ei oleks. Siinkohal mängivad rolli regulatsioonid, mida ühiskond oma liikmetele seab. Näiteks maailma suurim tubakatootja tegutseb hoopiski Hiinas. China National Tobacco Company ehk riigile kuuluva monopol, mille tooteportfellis üle 900 nimetuse. Müüakse sealmail aga väidetavalt kuni kaks miljardit sigaretti aastas.
Foto: bnet.com/blogs/philip-morris

Ilmselt juhtuks igaühega meist, nii nagu Google asutajatega, kui tal oleks hea idee, sobiv kompanjon, teadmised, pealehakkamist ja natuke pimedat õnne. Igatahes kümmekond aastat tagasi olid sellises olukorras Stanfordi Ülikooli tudengid Sergei Brin ja Larry Page. Kusjuures nende pime õnn seisnes kohtumises Sun`i asutaja Andy Bechtolsheim`ga. Viimane taipas  erinevalt teistest investoritest üleilmse otsimootori  idee tõelist haaret. Esmakohtumise muutis fataalses plaanis eriti  irooniliseks tõik, et olukorras kus tulevased miljardärid üritasid oma ideed esitleda, pidi Bechtolsheim lahkuma seoses järgmise kohtumisega. Küll aga pakkus ta, et saab kirjutada tšeki. Summaks 100 000 USD.

Nimetatud tšekk käivitas California garaažis paikneva ettevõtte, mille otsingumootorisse tehti päevas 10 000 päringut. Aasta hiljem oli palgal juba kaheksa töötajat ja päringute arv oli kasvanud päevas 500 000-le. Tänaseks 21 000-le töötajale üle terve maailma tööd andva firma võrgupäringute arv tunnis on umbes 65 miljonit. Asutajad Seregei Brin ja Larry Page’i mõlemad võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega rikkuselt kohal nr. 26

Kuid siiski, kuidas toovad tasuta lehekülje miljardid külastajad sisse miljardeid? Keerulise küsimuse lihtne vastus seisneb selles, et Google’i käive, tuleneb pea täielikult tuleb Google’i otsingutulemuste lehekülgedele paigutatud reklaamidest. Reklaam moodustabki Google käibest 99%

Google enda kaubamärgi väärtuseks arvatakse olevat 25,5 miljardit dollarit. Ruumi edasiarenguks on vaieldamatult veel, sest Interbrandi hinnangul on tegemist maailma väärtuselt kümnenda brändiga. Sama meelt paistab olevat ka Citigroup, mis tõstis 2009. aasta Juuni alul Google aktsia hinnasihi 450-lt dollarilt 580-le dollarile. Pangandushiiglane põhjendas nimetatud sammu väitega, et 2010. aasta konsensuslik kasumiprognoos 2010. on liialt konservatiivne.

Kuigi, ka majandussurutis ei jäta puutumata seda ettevõtet. Nii on alates 2008. aasta detsembrist kärbitud töötajate arvu, tõsi, ainult 58 inimese võrra. Töötajad on Google puhul eraldi väärtuseks, keda motiveeritakse lisaks suurepäraste töötingimuste veel ka sellega, et nad saavad nad igal nädalal võtta vabaks ühe päeva. Kodukorra huvides tuleb päev siiski ette registreerida, samuti anda teada, mida sel ajal ette võetakse. Tehakse mitmeid erinevad asju, näiteks on genereeritud Gmail`i ja Google Map`i idee. Nii on sündinud ka hinnatud suhtlusportaal Orkut.

Foto: Google Inc.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.