Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%).

Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja Prantsusmaal. Vähim Küprosel (1%) ja Kreekas (2%).

Ka üksikvanematega elavate laste puhul torkab Eesti teiste riikide hulgas silma. 2008. aastal elas üle viiendiku alla 18-aastastest üksikvanemaga Lätis, Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Vähim oli selliseid lapsi Kreekas (5%) ja Rumeenias (6%). Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 14%.

Eesti leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget ja ta on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2,5 liiget). Kõige väiksemad on leibkonnad Taanis ja kõige suuremad Bulgaarias. Bulgaarias on ka kõige suurem alla 18-aastaste laste osatähtsus (42%), kes elavad leibkonnas, kus elab koos kolm põlvkonda. Seega ei sõltu leibkonna keskmine suurus alati ainult laste arvust, vaid ka sellest, millised on riigi põlvkondade kooselamise tavad.

Artikkel jätkub siin…

Foto: flickr.com

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Allikas, foto ja lisainfo:

http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/

Miinus
Siit ei maksa otsida poliitilist tagapõhja. Nimelt leiame, et põlvekõrgused rööpad Tallinna äärelinnas, näiteks Mustamäe teel, peaksid rangelt võttes kuuluma keskaega. Varasesse keskaega.

Foto: flickr.com

2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt 12%-le.

Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv järgmise poole sajandi jooksul väheneb, erinevalt näiteks Iirimaast, Luksemburgist ja Küprosest, kus rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt üle 40%. Eesti rahvaarv ei kasva ühelgi aastal ning väheneb viiekümne aastaga 1,34 miljonilt 1,16 miljonile (13%). Suurim rahvaarvu vähenemine toimub Bulgaarias (27%), Lätis (26%) ja Leedus (20%). Eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule 30%-ni.

Euroopa riikide mediaanvanus tõuseb sajandiga (1960–2060)

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Mida kõrgem on riigi mediaanvanus, seda suurem on vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. Seda suurem on ka koormus riigi sotsiaalsüsteemile ja tööturule.

Aastatel 1960–2000 oli Euroopa kõrgeima mediaanvanusega riik Rootsi (1960. aastal 36,0 aastat). 21. sajandi algul hõivas esikoha Itaalia (2000. aastal 40,1 aastat) ja 2010. aastal Saksamaa (44,2 aastat). Sama positsiooni hoidmist prognoositakse Saksamaale järgnevaks 30 aastaks. Pärast 2040. aastat lähevad Saksamaast mööda Läti ja Rumeenia. Samas prognoositakse, et Rootsi on koos teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega selleks ajaks üks madalama mediaanvanusega riike. 2060. aastal on Rootsi mediaanvanus 43,5 aastat, samas kui kõige kõrgema mediaanvanusega Rumeenias 52,4 aastat.

Eesti rahvastiku mediaanvanus oli 1970. aastal 33,6 aastat ja see tõuseb 90 aastaga 47,3-ni. See on üsna sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanusega, mis on 2060. aastal 47,2 aastat.

Euroopas on 21. sajandi esimesel kümnendil esmakordselt olukord, kus rahvastikus on vanemaid inimesi rohkem kui noori. 1960. aastal oli keskmiselt iga eaka (65-aastane ja vanem) kohta kolm noort (0–14-aastast), kuid 100 aastat hiljem prognoositakse kaht eakat iga noore kohta, mis tähendab rohkem vanavanemaid ning vähem lapselapsi kui minevikus. Euroopas saabub vanavanemate buum.

Tulevikuprognoos jagab Euroopa riigid kuude gruppi 

Euroopa riigid on aastate 1990, 2010 ja 2060 sarnase rahvastikuarengu põhjal jagatud kuude gruppi.

• Esimesse gruppi kuuluvad kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki (Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Austria, Šveits, Luksemburg, Holland). 1990. aastatel võis neid lugeda vana rahvastikuga riikideks, kuid 2060. aastaks on nad prognoosi kohaselt Euroopa noorima rahvastikuga riigid.
• Teise gruppi kuulub Rootsi, kes oli 1960.–2000. aastal Euroopa vanima rahvastikuga riik, kuid tõenäoliselt saab 50 aasta pärast üheks noorima rahvastikuga riigiks.
• Kolmandas grupis on Saksamaa ja Itaalia, kes on olnud 1990. ja 2010. aastal ühed vanima rahvastikuga riigid ning tõenäoliselt jäävad seda positsiooni hoidma ka 2060. aastal.
• Neljandas grupis on seitse riiki üle kogu Euroopa (Bulgaaria, Ungari, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Portugal, Läti), kelle rahvastik praegu kergelt vananeb, kuid perioodi lõpuks on nad vana rahvastikuga riigid, kus tööturult lahkujaid on sisenejatest rohkem.
• Eesti kuulub viiendasse gruppi, kus on kaheksa riiki (Leedu, Sloveenia, Malta, Lichtenstein, Poola, Rumeenia, Slovakkia). Tegemist on riikidega, kelle rahvastik on olnud üks nooremaid, kuid jõuab 2060. aastaks samale tasemele nagu eelnev grupp, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur.
• Viimases grupis on kolm saart (Iirimaa, Küpros ja Island), kes on ja tõenäoliselt jäävad noorima rahvastikuga riikideks Euroopas.

Eurostati prognoos põhineb migratsioonivoogudel. Kui ränne peaks järsult lakkama, vananeks Euroopa rahvastik tunduvalt kiiremini. 

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus “The greying of the baby boomers: A century-long view of ageing in European populations“ (ilmus 08.06.2011).

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/06/09/euroopa-liidu-rahvaarv-saavutab-maksimumi-30-aasta-parast/
Foto: flickr.com

Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.

Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Veebruar näitas, et inimesed on uue rahaga hakanud harjuma ning tarbimisjulgus on taastumas. Eesti Panga andmetel on viimastel kuudel jätkunud eraisikutele antud laenujäägi pidev vähenemine ning eraisikute poolt hoiustele pandud summa ulatub juba 4,3 miljardi euroni. Kui enne kriisi oli eraisikutel hoiustega kaetud vähem kui 50% laenujäägist, siis praeguseks on see suhe jõudnud juba 60%ni. Inimeste finantsvõimekuse paranemine annab lootust, et majanduskasvu taastudes kiireneb jälle ka sisetarbimine.

Veebruaris kasvasid müügimahud enamike kauplusegruppide lõikes. Aastatagusele ajale jäi alla toidukaupade müük, mis vähenes püsivhindades 3% (müügitulu kasv samal perioodil 7%). Siin avaldab müügimahtudele mõju teistest kaubagruppidest kiirem inflatsioon, mis veebruaris ulatus 13,2%ni. Tarbijad eelistavad järjest odavamaid kaubagruppe, kuid niivõrd kiire hinnatõusu mõjusid ei ole võimalik täielikult vältida. Lisaks kahanesid müügimahud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvetes 11% ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodetes 9%. Müügitulu vähenes neis kauplusegruppides vastavalt 1% ja 9%.

Kiirem on olnud taastumine majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis, kus aastaga kasvasid mahud 26%. Siin on hinnatõus oluliselt vähem mõju avaldanud ning ettevõtete müügitulu kasvas aastaga vaid 9%. Tihenenud konkurents ning sooduskampaaniad on tarbijale kasuks tulnud, mistõttu ettevõtete müügitulu kasvab aeglasemalt kui kaubamahud.

Sõidukikaubandus näitab endiselt tugevaid kasvunumbreid. Aastaga suurenesid müügimahud vastavas segmendis 58%. Kasv tuli peamiselt mootorsõidukite ja nende lisaseadmete müügist, remondi osas oli kasv tagasihoidlikum. Mootorikütuse müük spetsialiseeritud kauplustes jäi aastatagusega samale tasemele, hoolimata kiirelt kasvanud kütusehindadest. Sellest tulenevalt kasvas mootorikütuse müüjate müügitulu aastaga 12% võrra. Mahtude langust aitab vältida majanduskasvust tingitud autoliikluse tihenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 6 punkti võrra. Oluliselt on kasvanud kaupmeeste optimism tuleviku suhtes, samuti on viimaste aastate kõrgeimal tasemel hinnangud töötajate värbamise võimalikkuse suhtes järgmistel kuudel. Tarbijate kindlustunne kasvab mõnevõrra aeglasemalt, suurenedes märtsis 2 punkti võrra. Tarbijate hinnangul on paranenud nii olukord tööjõuturul kui ka pere rahanduslik olukord.

Üha enam on näha, et majanduse kasvule pöördumine hakkab lõpuks ka sisetarbimisse jõudma. Kuigi tööpuudus on vähenenud juba enam kui pool aastat, on inflatsioon pärssinud tarbija ostuvõimet ja kindlustunde kasvu. Sellegi poolest on järgnevatel kuudel oodata pigem müügimahtude kasvu.

Allikas: http://www.mkm.ee/jaemuuk-kasvab-taas/
Foto: flickr.com

Pea kaks aastat kestnud tööhõive vähenemine lõppes 2010. aasta II kvartalis, kui hõive suurenes I kvartali suhtes 0,9%. Toona ei saanud veel kindel olla, kas tegu on hõive taastumise alguse või pelgalt hooajalisusest tingitud muutusega. Tööturg stabiliseerus siiski ka järgnevates kvartalites ning hõive taastumine jätkus.

Töötuse määr alanes järk-järgult kogu 2010. aasta jooksul, saavutades IV kvartalis 13,6% taseme ehk sama palju kui poolteist aasta varem. Suur osa töötuse vähenemisest peegeldus ka hõive kasvus. Positiivsena tuleb märkida, et tööotsingutest loobujate arv seejuures ei suurenenud, vaid hoopis vähenes aastatagusega võrreldes 300 võrra.

Kuigi ekspordi ja töötleva tööstuse kasvumäärad püstitasid aasta lõpus seninägematuid rekordeid, ei hakanud hõive kohe plahvatuslikult kasvama, suurenedes töötlevas tööstuses aastaga 14 600 võrra. Sellisel tasemel oli tööstuses hõivatute arv kolm aastat tagasi. Uusi tellimusi täidetakse praegu veel töötundide arvu suurendamise ning tootlikkuse kasvu abil, kuid majanduskasvu jätkudes peaks ka hõive järjest rohkem tõusma.

Allikas:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_02/pt0214a

Tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduained. Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda.

Koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel 2010. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see 2 protsendipunkti võrra kõrgem. Kõrgem juurdehindlus aitas tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade. Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.

Jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist.

Foto:Wikpedia

Statistikaameti 14.08.10 avaldatud andmete kohaselt on tööturu näitajate dünaamika järginud majanduse arengut viitajaga. 2010. aasta teises kvartalis aeglustus hõivatud inimeste arvu vähenemine aasta võrdluses 5,7 protsendini. Sesoonsete tegurite tulemusena suurenes tööga hõivatud inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes 5 200 võrra.

Majanduskasv on saavutatud olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega, mistõttu on vajadus palgata uusi inimesi jäänud tagasihoidlikuks. Tootlikkuse kasv kiirenes teises kvartalis esialgsetel hinnangutel 9,8 protsendini aasta võrdluses ja seni, kuni ettevõtted kasutavad oma jõude seisnud tootmisressursse, ei ole oodata hõive kasvu.

Majanduse taastumine on paljudes riikides olnud oodatust kiirem, kuid see ei ole loonud eriti palju uusi töökohti. Mitmete teiste riikide ülevaadete ja uuringute põhjal võib järeldada, et tööturu taastumine võib osutuda majanduse kasvu taastumisest mitte ainult aeglasemaks, vaid ka vähem ulatuslikumaks. See tähendab, et töötus jääb kriisieelsest tasemest kõrgemaks veel mitmeks aastaks.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab lisandväärtus esialgu rohkem kasumite arvelt ja vähem palkade arvelt. Edaspidi saavutavad palgad ja tootlikkus suurema kooskõla kui kiire kasvu aastatel.

Allikas. Eesti Pank
Foto: flickr.com

Kuluefektiivne juhtimine organisatsioonis nõuab tööprotsesside ja –tulemuste: aeg, raha (kulutused kasutatud ressurssidele), kvaliteet ja tulu ning efektiivsus näitajate kirjeldamist. Efektiivsust mõõdetakse konkreetse toote või teenuse pakkumiseks tekitatud kulu ja saadud tulu kroonide suhtarvuna. Tuludest kulu maha arvutades saame kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine, mitte kulude vähendamine. Kõik kulud mis on tulude ja kasumi teenimiseks, säilitamiseks ja suurendamiseks vajalikud, tuleb teha ja on põhjendatud. Kulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärk, selle lõpptulemuseks on organisatsiooni tegevuse lõpp. Organisatsiooni areng põhineb alati põhjendatud kulude tegemisel. Praeguses turusituatsioonis ja tänases organisatsioonis peaks kuluefektiivne juhtimine keskenduma eelkõige aja- ja püsikulude juhtimisele, lisaks väiksemat tähtsust omavatele muutuvkuludele, mis on tingitud töötellimuste arvust, selle suurenemisest või vähenemisest.

Suurema osa kulutustest organisatsioonis moodustavad püsikulud ning tekivad ajas, seetõttu annab ka suurima efekti püsikulude ja tegevusteks kuluva aja optimeerimine, et tagada organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikus ja kõrge kasumlikus. Näitena võib tuua tootmisettevõttes püsikulude osakaalu vähendamiseks tuludes, seega kasumi suurendamiseks, töö kolmes vahetuses, või näiteks otsus ala kasutusega, ebakvaliteetsed, ajakulukad ressursid maha müüa ning osta teistelt pakkujatelt sama teenusena sisse parema kvaliteedi, ressursikulu ja tulu suhtega. Teises järgus annavad olulist efekti kommunikatsiooni kulude ja logistiliste kulude optimeerimine. On mitmeid organisatsioone kus ainuüksi kommunikatsiooni ja logistika valdkondade kulude optimeerimise kaudu on saavutatud 30 – 40 % kulude kokkuhoid sama tulutaseme säilimise korral. Küllaltki avarad võimalused on täna turunduskulude optimeerimises. Turunduskulude optimeerimiseks saab ära kasutada IT põhiseid tasuta kommunikatsiooni- ja reklaami võimalusi, seda organisatsiooni nii sise- kui välisturunduseks. Hea tulemuse kuluefektiivsuse seisukohalt annab vigade, ehk kokkulepitud kvaliteedi kriteeriumitele mittevastava toote, teenuse vähendamine tootmise, teenuse pakkumise protsessis ja kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, mis samuti nõuab protsesside, eesmärkide täpset kirjeldamist ja kvaliteedi mõõdikute paika panemist, millega hiljem reaalselt saavutatud tulemit võrdlema hakatakse. Kvaliteedijuhtimisesüsteem hõlmab pidevat toote ja teenuse eesmärkidele vastavuse kontrolli, tulemuste analüüsi ja analüüsi tulemustest lähtuvat planeerimise protsessi, kokkulepitud eesmärkidest reaalsete hälvete vähendamiseks. Hea tulemuse annab ka võimalusel vastutusulatuse ja otsustusõiguse suunamine madalamatele juhtimistasanditele, kellelt reaalselt otsust oodatakse just juhtimiskvaliteedi kuluefektiivsuse seisukohast.

Olulise ja väga märkimisväärse tulemuse annavad juhtimises laiapõhjaline infosüsteemide rakendamine. Tähelepanu tuleb pöörata et tulemused mida andmestikes kajastatakse, oleks erinevatel ajaetappidel võrreldavad, ehk nende saamise ja arvestamise meetod oleks igal ajahetkel sama. Siis on igalajahetkel näha kas tehtud juhtimisotsused ja rakendatud tegevused on soovitud tulemuse, seega kokkulepitud eesmärgi saavutanud.
Organisatsioonis peaks ka efektiivsuse eesmärgid olema kokkulepitud, põhjendatud ja kirjeldatud. Probleem on tihti selles, et koostatavad ja nendest genereeritavad andmestikud ei sisalda kuluefektiivsete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni, nagu efektiivsuse suhtarvud ja trendid ajalõikes. Reeglina peab juht ise neid arvutama hakkama, ning pahatihti ajanappuses jääbki see tegemata. Mille tõttu jääb õigeaegne reageerimine organisatsioonis, turul ja konkreetsete toodete ja teenustega toimuvale juhi poolt tegemata, ning tuleb vastu võtta oluline kahju mida oleks saanud vältida efektiivselt üles ehitatud andmestike ja juhtimise infosüsteemide rakendamisega. Jälgima peab et kogutavad andmestikud sisaldaksid juhtimisotsuste langetamiseks ainult kriitilise tähtsusega ja olulisi andmeid ning nende kogumine ei muutuks aja ja raha kulukamaks kui saavutatav efekt rahas, suur oht on bürokraatia kasvuks, mis võib hakata takistama põhiülesannetega toimetulekut ja seatud eesmärkide saavutamist. Põhiküsimus taandub kuluefektiivses juhtimises protsesside põhjendatusele, nende täpsele loogilisele järjestusele, ülesehitusele ning kvaliteedi kriteeriumite kirjeldusele, regulaarsele analüüsile ning planeerimisele vastavalt turul- ja konkreetsete toodete, teenustega toimuvatele muutustele, kus protsesside suunamine toimub analüüsitulemustest lähtuva regulaarse planeerimise kaudu.

Kuluefektiivse juhtimise ja rakendamise kvaliteedi hindamise seisukohalt on oluline kriteerium: kas meil on võimalik nt. graafikuna igal ajahetkel välja tuua eraldi iga konkreetse toote ja teenuse kohta tekitatud kulu ja tulu kroonide suhet, ehk kulu ja selle efektiivsuse põhjendatust – väljendatuna rahas – kasumi tootlikkuse kaudu – kogu toote või teenuse elutsükli vältel.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Vaadeldes ka lähimal 365-l päeval toimuma hakkavat kodukamaralt, ei ole väljavaade kiire kriisist väljumise aspektis paljulubav. Eesti Konjuktuuriinstituudi detsembrikuu tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator detsembris -20 ja võrreldes novembriga halvenes see 6 punkti võrra. Kindlustunde indikaator oli ajalooliselt madalaimal tasemel 2009. aasta märtsis (-37) ja ka detsembri indikaator on halvem 1992-2009 aastate keskmisest (-11).
Sellegipoolest saab rääkida üldise majandusolukorra paranemisest. Tugevad positiivsed ootused eelseisva kuue kuu suhtes tõstsid majanduskliima indeksi detsembris 5-le punktile, mis oli viimati nii kõrge 2008. a märtsis.

Heaks uudiseks tuleb lugeda ka detsembri viimastel päevadel avaldatud Eurostati andmeid, mille kohaselt ulatus tarbijahindade ühtlustatud indeksi alusel arvutatud Eesti aasta keskmine inflatsioon novembris 1 protsendini. Viimasega täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Ühtlasi prognoosib Eesti Pank vaoshoitud hinnatõusu ja loeb riskiks Eesti inflatsioonile ja seega ka pidurdavaks teguriks üleminekul eurole, inflatsiooni kiirenemist välismaal.

Foto: Eesti Konjuktuuriinstituut

Ilmselt juhtuks igaühega meist, nii nagu Google asutajatega, kui tal oleks hea idee, sobiv kompanjon, teadmised, pealehakkamist ja natuke pimedat õnne. Igatahes kümmekond aastat tagasi olid sellises olukorras Stanfordi Ülikooli tudengid Sergei Brin ja Larry Page. Kusjuures nende pime õnn seisnes kohtumises Sun`i asutaja Andy Bechtolsheim`ga. Viimane taipas  erinevalt teistest investoritest üleilmse otsimootori  idee tõelist haaret. Esmakohtumise muutis fataalses plaanis eriti  irooniliseks tõik, et olukorras kus tulevased miljardärid üritasid oma ideed esitleda, pidi Bechtolsheim lahkuma seoses järgmise kohtumisega. Küll aga pakkus ta, et saab kirjutada tšeki. Summaks 100 000 USD.

Nimetatud tšekk käivitas California garaažis paikneva ettevõtte, mille otsingumootorisse tehti päevas 10 000 päringut. Aasta hiljem oli palgal juba kaheksa töötajat ja päringute arv oli kasvanud päevas 500 000-le. Tänaseks 21 000-le töötajale üle terve maailma tööd andva firma võrgupäringute arv tunnis on umbes 65 miljonit. Asutajad Seregei Brin ja Larry Page’i mõlemad võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega rikkuselt kohal nr. 26

Kuid siiski, kuidas toovad tasuta lehekülje miljardid külastajad sisse miljardeid? Keerulise küsimuse lihtne vastus seisneb selles, et Google’i käive, tuleneb pea täielikult tuleb Google’i otsingutulemuste lehekülgedele paigutatud reklaamidest. Reklaam moodustabki Google käibest 99%

Google enda kaubamärgi väärtuseks arvatakse olevat 25,5 miljardit dollarit. Ruumi edasiarenguks on vaieldamatult veel, sest Interbrandi hinnangul on tegemist maailma väärtuselt kümnenda brändiga. Sama meelt paistab olevat ka Citigroup, mis tõstis 2009. aasta Juuni alul Google aktsia hinnasihi 450-lt dollarilt 580-le dollarile. Pangandushiiglane põhjendas nimetatud sammu väitega, et 2010. aasta konsensuslik kasumiprognoos 2010. on liialt konservatiivne.

Kuigi, ka majandussurutis ei jäta puutumata seda ettevõtet. Nii on alates 2008. aasta detsembrist kärbitud töötajate arvu, tõsi, ainult 58 inimese võrra. Töötajad on Google puhul eraldi väärtuseks, keda motiveeritakse lisaks suurepäraste töötingimuste veel ka sellega, et nad saavad nad igal nädalal võtta vabaks ühe päeva. Kodukorra huvides tuleb päev siiski ette registreerida, samuti anda teada, mida sel ajal ette võetakse. Tehakse mitmeid erinevad asju, näiteks on genereeritud Gmail`i ja Google Map`i idee. Nii on sündinud ka hinnatud suhtlusportaal Orkut.

Foto: Google Inc.

Võimalik, et see on nii, sest kui jälgida suurriikide arengusuundi, siis väidetavalt USA majanduse taastumise alguseni läheb veel kuid, sellisele järeldusel jõudsid New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ja Harvardi professor Kenneth Rogoff CNBC-le antund intervjuusNouriel Roubini sõnul oli eelmise sügise finantskriis midagi palju enamat kui usalduskriis. Samuti leiab Roubin, et tänasega pannakse erasektori kaotused valitsuse õlgadele, mis omakorda suurendab avaliku sektori võlakoormat. Viimane pärsib omakorda kasvuvõimalusi.

Rogoffi arvamuse kohaselt kaasnevad majanduslangusega suuremad riskid dollarile ja intressimääradele ning ta prognoosib, et kinnisvaraturu taastumine võtab aega viis aastat.
Pöördudes tagasi kodumaale, tuleb tõdeda: väiksel ja avatud majandusega riigil ei ole palju võimalusi, et üleilmseid majandusprotsesse oma soovikohaselt ohjata. Sotsioloog Andrus Saar, oli viimati raadio KUKU Ärataja saates kohalikku tööturgu kommenteerides, seda meelt, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks. Oma väidet põhjendas tuntud sotsioloog asjaoluga, et ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste- ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Siinkohal on veebikiri arvamusel, et eelmärgitud arvamust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. Sest olukorras kus drastiliselt väheneb riigieelarve ja kasvab tööpuudus, satuvad löögi alla just väikefirmad. Viimaseid on Eestis enamik, näiteks enne majandusbuumi harja, aastal 2005, tegutses  44 112  ettevõtet, millest 99.5%  klassifitseerus on töötajate arvu järgi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Probleemistiku kese, antud olukorras, seisneb aga selles, et  riiki sissetulev EU rahastus on tänasega suurettevõtete keskne. Mis on arusaadav, sest suured organisatsioonid suudavad täita ettenähtud rangeid kriteeriume. Vaadates aga tulevikku, oleks kasulikum kõigile, kui reeglistik lõdveneks niipalju, et neid suudaksid edukalt täita ka väike- või mikroettevõtted.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

Praeguses olukorras, kus majandus on jahenenud tuleks kindlasti mõelda uute ja eriliste toodete ja teenuste arendamisele. Eristuva ja kliendi silmis väärtust omava toote loomine vajab aega ja taiplikkust. Esialgu lihtne tunduv ülesanne võib tegelikult osutuda oodatust raskemaks. Ka mitmed toodete arendamisega tegelevad spetsialistid ütlevad, et toodete ja teenuste edukus pannakse paika tootearenduse algfaasis. Tänases toodete, teenuste ja brändide samastumise maailmas tuleb teada, mis on ettevõtte valikud eduka tootearenduse juhtimiseks ja kui suur on ettevõtte võimekus tootearenduse abil klientidele reaalselt uut väärtust luua.

Foto: flickr.com

Tunne tarbijat. Konkurente on palju, uusi tooteid ja teenuseid pakuvad nii kohalikud kui ka välismaised tegijad. Kuidas siis tagada see, et tarbija jääb truuks just sinu tootele või teenusele?Tunne oma klienti ja tema vajadusi. Sealt edasi on juba lihtsam uusi ideid genereerida, sest parim toode või teenus on loodud koostöös kliendiga. Teades kliendi soove ja vajadusi on lihtsam talle ka lahendusi pakkuda. Inimestele meeldib personaalsus ja see tunne, et just nendega tegeletakse. Paku personaalset lähenemist, jäta meelde nende soovid ja ära unusta suhtlemist. Miks püsivad väiksed poed suurte poekettide kõrval? Mugavus ja personaalsus on kindlasti võtmesõnadeks.

Natuke vedamist ei tee paha. Tootearendus ja läbimõeldud planeerimine on kindlasti nendeks komponentideks paljude teiste seas, mis tagavad edu. Samas ei tohi unustada, et õnne ja vedamist on ka tarvis. Edukas tootearendus, kaval ja sihtgrupile suunatud turundustegevus ja ka piisavas koguses vedamist toovad loodetud tulemused. Hooajalise toote või teenuse planeerimise puhul tuleb ju alati arvestada, et ka kõige parema tahtmise juures ilmastikutingimusi me muuta ei saa ja seega näiteks kuuma suve jaoks planeeritud karastavate jookide populaarsus tarbijate hulgas sõltub paljuski, mis tujus ilmataat on.

Tootearenduse protsess on väga keerukas ja aeganõudev, mistõttu tuleb sellesse tõsiselt süveneda ja aina rohkem tähelepanu pöörata. InnoEstonia Tootearenduspäeval „Uute toodete ja teenuste planeerimine aastaks 2009’’septembri alguses on võimalik sellest juba rohkem kuulda.