Tulevikus teevad ilma need ettevõtted, kes suudavad maailmas toimuvate arengutega hästi kaasas käia ja pakkuda inimestele personaalseid teenuseid, tõdeti IV Innovatsiooni aastakonverentsil InnoEstonia 2009.
Innovatsioonis on oluline, millised on järgmised suured muutused 5-10 aasta pärast ja kuidas neid ennustada. Ettevõtted peavad hoolega jälgima mitte ainult oma sektori arengut , vaid kogu maailma muutumist ja üldiseid hoiakuid, ütles IV Innovatsiooni aastakonverentsil Tim Jones, Innovaro looja ning Future Agenda programmijuht.
„Elame huvitaval ajal – inimeste hoiakud tarbimisele muutuvad. Tulevik on nende päralt, kes maailma arenguid jälgides suudavad kõige paremini ennustada, mis on inimestele tähtis ja oma tegevust siis vastavalt ümber korraldada,”ütles Jones.
Ta tõi näiteks hotelliketi Starwood, kes on erakordselt edukas pakkudes hotellis peatumise jaoks kõige tähtsamat – ülimugavat voodit, mille nad ise disainisid. „Starwood otsis võimalust teistest samalaadsetest hotellikettidest eristuda. Selgus, et oli vaja parandada vaid ühte asja, et teha ööbimine külaliste jaoks eriti mugavaks. Suurepäraselt väljapuhanud inimesed olid vooditega nii rahul, et hakkasid uurima, kust neid osta saaks. Nüüd pakub hotellikett nii voodeid kui ka nende tarbeid kohapeal müügiks ja sellest on kasvanud omaette suur äri,” rääkis Jones.

Virgin teeeb palju reisivate ärimeeste elu mõnusamaks, pakkudes lennujaamade ooteruumides mugavusi, mis võimaldavad ooteaega meeldivaks teha. Virgini lounge’des on suurepärased restoranid – maa peal toitu pakkuda on palju odavam kui õhus, süüa on samuti mugavam. Klient, kes muidu tühja mineva aja saab kasutada massaaži nautides, tuleb hea kogemuse najal alati tagasi. Paljud ärimehed tulevad väsitavast linnakärast isegi kuni 5 tundi varem ootesaali, et rahulikult lõõgastuda. Uusim Virgini innovatsioon – iPhone’i rakendus, mille abil saavad inimesed lennuhirmust võitu, võimaldab neil turuosa seni lendamist peljanud inimeste osas laiendada.
Nokia on lisanud oma telefonidesse rakenduse, mis võimaldab inimestel oma tervist, ilmaolusid ja ka keskkonnatingimusi jälgida. Selleks on vaja kahte seadet: käe ümber kantavat sensorit ja sellega ühilduvat telefoni. Sensorile annab voolu päike!
„Innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja loomuliku kasvu saavutamiseks,” ütles Jones. Oma väite tõestuseks soovitas Jones vaadata Innovaro poolt esile tõstetud innovatsiooniliidrite majandusnäitajaid.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Uuringud näitavad, et vaid 20 % neist vastanuist, kes lubasid toodet kindlasti osta, seda ka tegelikult teevad. ”Asi ei ole selles, et kliendid teadlikult valetaksid. Nad lihtsalt ei ole väga head hindama asju, mida veel ei eksisteeri,” ütles ta.

Eesti organisatsioonides on peamiseks innovatsiooni põhjuseks efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28% vastanutest), selgus aasta laguses EBSi poolt läbi viidud innovatsiooniuuringust. Tulemused näitasid, et kõige enam oli tegeldud innovatsiooniga turunduse ja müügi valdkonnas (27%), järgnesid tooteinnovatsioonid (25%) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22%).
„Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse ja eri osakondade töötajatest koostatud meeskondade toetamine,” kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, EBS teadusprorektor Ruth Alas.

”Maailmapraktika näitab, et enamus uutest toodetest on “meil peab ka see olema” koopiad. Näiteks on Suurbritannias uute toodete osakaal, mida konkurendid juba pakuvad 82%. Nendest 78% ebaõnnestus juba esimese aasta jooksul, ” rääkis Margus Žuravljov. Ainult 2,2% Euroopas turule toodud uutest toodetest olid originaalsed ja erinevad (ebaõnnestumise protsent 43%). UK toiduainetööstuses suudab edukaks
saada 6% koos uue kaubamärgiga turule toodud tooteid, olemasoleva kaubamärgi laiendusena on toodete edukus 15% ehk üle kahe korra kõrgem.

Tarbijatele meedivad tuntud kaubamärgid ja nad suhtuvad oluliselt paindlikumalt vana brändi uutesse toodetesse kui tavaliselt prognoositakse, rääkis Žuravljov. Seega ei pea innovatsioon olema kosmoselaeva leiutamine, tihti piisab olemasoleva toote täiustamisest või uuel moel kasutamisest. Ta rõhutas, et just majanduslanguse ajal on õige aeg tootearendusega tegeleda. „Heal originaalsel ideel on pea poole suurem tõenäosus ellu jääda kui koopial,” julgustas ta uusi lahendusi otsima. Toodete arendamisel on võimalik kasutada mitmeid abistavaid meetodeid, kuid ära ei tasu unustada ka oma sisetunnet.

Tehnoloogiliste uuenduste puhul on siiski esmatähtis, et tarbijale suudetakse seeläbi lisaväärtust pakkuda. – lihtsasti avatav konvesrvipurk leiab suurema tõenäosusega tee matkaja toidukotti ning hõlpsasti avatav õllepudel tee tudengi kätte.

Turunduskonsultant Toomas Danneberg, kes rääkis tootearendusest eelkõige turundaja lähtekohtast, tunnistas aga, et vajalik on leida konkreetne turusegment, kellele toodet luua ning hiljem ka turundada. ’’Ei ole mõtet ühe tootega minna võitma kõikide südameid,” ütles ta.
Näiteid viimasel ajal turule toodud tooteinnovatsioonidest vaata uuendajate kohtumispaigas www.in.ee, kus eraldi rubriigis on välja toodud „Uus on IN” märgi vääriliseks tunnistatud tooted ja teenused. Rubriigis „Kuidas on tehtud innovatsiooni” on aga hulganisti näiteid edukatest tooteinnovatsioonidest. Loodame, et need inspireerivad teidki. Edukat ideedekogumist!
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

.

Ettevõtted püüavad tarbija tähelepanu lisaks täiesti uute toodete väljatöötamisele ka muutes toodete pakendeid ja teenuste nimesid. Kuidas saab aga tarbija nende paljude seast üles leida täiesti uue toote või teenuse, mis tema elu paremaks muudab?

Alates septembrist said kõik uute toodete ja teenuste arendajad endale tänuväärse abivahendi IN erimärgi näol, mis aitab neil oma uudistoodet teistest selgelt eristada. „Uus on IN“ on Innovatsiooniaasta erimärk, millega tuuakse esile uusi tooteid ja teenuseid, tunnustamaks nende väljatöötajaid ja arendajaid. Märk on kujundatud üheksas rõõmsavärvilises värvitoonis ning neid saab uudistoodetele kas trükkida või kleepida.

„Uus on IN“ on saanud ettevõtjatelt väga hea vastukaja. Esimese kahe nädalaga esitas märgi kasutamise taotluse üle 50 ettevõtja. Üle poole neist on seotud e-teenustega kuid taotlejate hulgas on ka uudsete ja leidlike tarbekaupade tootjaid. Näiteks on taotlejate hulgas energiasäästmise seade, lemmiklooma transpordipuur, postipaki automaat, kitarriõpik koos sinna juurde kuuluva õpetajaga, valgusrobot, MicroFiber aknapesukomplekt, vildist ehted, pakumööbel, seiklusmäng jpm. Innovatsiooniaasta esitleb esimesi „Uus on IN” märke kandavaid uudistooteid 7. oktoobril Tallinna Lauluväljakul peetaval teabemessil Ettevõtja Eesti 2009 ja uuendajate kohtumispaigas www.in.ee.

Esimeste seas sai „UUS ON in” märgi kasutusõiguse väsimatu üllataja, rahvuspapude autor Indrek Kaing, kes seekord tuli välja Eesti rahvusmustrites kodusarjaga, mille valmimisel lõid kaasa Eesti Kurtide Ühingu liikmed.

Märk „Uus on IN“ on loodud tasuta kasutamiseks kõigile uudistoodete turule toojatele ning see aitab tarbijal selget valikut teha uue ja innovatiivse kasuks. Märgiga soovitakse esile tõsta edukalt ellu viidud uuendusi, et toetada novaatorlikke firmasid, seada nad teistele eeskujuks ning tuua innovatsiooni mõiste toodete ja teenuste kaudu ühiskonna infovälja.

Innovatsiooniaasta kodulehel www.in.ee on üleval täpne juhend, kuidas märki taodelda ning kasutada. Märgi kasutamise taotluse võib esitada iga organisatsioon, kes soovib oma uut toodet või teenust sellega esile tõsta. Märki võib kasutada toote ja organisatsiooniga seotud turunduskommunikatsioonis, sh veebilehel, pakenditel ja reklaamis.

Toodete uuenduslikkust ja sobivust “Uus on IN” märgile hindab Innovatsiooniaasta projektimeeskond. Innovatsiooniaasta 2009 kontekstis soovitakse esile tõsta uuendusi, mis muudavad elu paremaks. Elu võib paremaks muuta, lihtsustades toiminguid uue tehnoloogia kaudu. Elu võib olla parem aga ka üsna lihtsal moel – läbi heade emotsioonide, mis tulevad uuest maitsest või kaunist pildist. Innovatsioon on elluviidud uuendus, seega sobib märgile kandideerima iga uus toode või teenus, mis on välja töötatud 2009. aastal.

Innovatsiooniaasta inspireerib inimesi olema uuendusmeelsed. Aasta initsiaatoriteks on EAS ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Uuendusmeelsete inimeste kohtumispaigas in.ee on end registreerinud juba 2817 inimest ja 904 organisatsiooni. Pakutud on 1406 ideed ja paljudele neist leitud ka lahendused. Aasta raames on tänaseks toimunud 261 üritust.

Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on hulganisti eredaid ja innovaatilisi ideid, kuidas turismi arendada, milliseid teenuseid pakkuda, uutmoodi poest toitu osta või mismoodi võiks toitu teha, et see tervislikum oleks ja sööjad kohvikusse ja restorani meelitaks.
Nii kirjutab nt Indrek Tukmann :”Käin igapäevaselt vanalinnas ja näen turiste pildistamas Tallinna vaatamisväärsusi. Siit tekkis mõte, et meie külalised võiksid meile jagada oma emotsioone, head, halba, mis neid huvitab jne. Siis, kui teame, mis turiste huvitab, saame neile seda rohkem pakkuda. Selleks peaks avama veebilehe, kuhu saab oma pilte ülesse laadida, lisaks peaks tegema veebile sadamas, i-punktides, hotellides reklaami ja jagama parimatele auhindu (tasuta majutus, kaamerad, nänn..) Lisaks saaks pakkuda ka vaatamisväärsuste mänge: leia linna vaated, majad, detailid. Mis selle kõige mõte? Esiteks, pakkuda turistile tegevust, vaatamisväärsuste tutvustamist. Teiseks, saada tagasisidet: mis külalistele meeldib ja mis mitte ning kolmandaks, meelitada auhindadega turiste või nende sõpru siia tagasi.”

Suurt vajadust tuntakse ka mobiiltelefonide avaliku laadimisvõimaluse vastu. Mart Siilivaski sõnul on ta sellist juba Singapuri lennujaamas näinud. ”Seal oli terminalis seina peal üks meeter korda pool meetrit kollane karp/kast väikeste klaasist ustega. Iga ukse küljes oli võti ja ka kiri ja pilt, et mida seal konkreetses kastikeses laadida saab ja kastis oli loomulikult sees vastava seadme laadija otsik. Panid siis oma fotoka sinna sisse ja võtmega lukku. pärast siis tulid tagasi, keerasid kapi lukust lahti ja võtsid oma fotoka täislaetuna tagasi. Nimeks oli sellel vist Gadget loader vms muud sellist. Selline karp võiks olla ju kõigis suuremates kaubanduskeskustes ja Tallinna lennujaamas jne.,” kirjeldas ta.
Tallinna Tehnikaülikoolis saavad tudengid peagi oma sülearvuteid lausa päikeseenergiaga laadima hakata – (TTÜ) Säästva Arengu Klubi (SAK) liikmed paigaldavad selleks ülikooli katusele päikesepaneelid.
Osa külastajaid unistab internetist toidukauba ostmisest. Suuremate kaupluste kodulehel võiks olla väljas näiteks 5 erinevat õhtusöögiretsepti, valid neist ühe, lisad sööjate arvu, maksad internetipangas arve ja sõidad koduteel kauplusest läbi, kus sind ootab juba vastavalt sinu valitud retseptile vastavate toidukogustega pakk. Selline kord aitaks kommentaatorite meelest vähendada ka emotsioonioste, iseasi, kas kaupmehed selle üle õnnelikud oleksid.
Mõtteid mõlgutatakse ka meie kohikutes pakutava toidu tervislikkuse üle. ”On olemas palju kohvikuid, kus pakutakse maitsavaid maiustusi ja kaloririkaid ning ebatervslike toite.Aga, miks ei võiks olla selline “kohvik”, kus pakutakse ainult tervislike toite? Selline idee tekkis mul sellest, et olen mõnda aega jälginud oma lähedaste kiiret tempot ja avastanud, et nad ei pööra tähelepanu oma toitumisele,” kirjutab üks uuendusmeelne ja küsib samas, kas oleks kaasalööjaid, kui selline kohvik teha.
Innovatsioon ongi ju uue idee edukas elluviimine. Loodame, et teisedki ideed väärivad kaalumist ja mõnigi neist saab meie elu paremaks teha. Oma innovaatilisi ideid võite aga alati pakkuda www.in.ee lehel asuvasse ideepanka.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

.

Innovatsiooniaasta on teistmoodi tegemise ja loova mõtlemise aasta. Sel aastal on lausa loomulik, et ka traditsioonidega käiakse loovalt ümber ja need saavad uue näo ja juba pikkade traditsioonidega üritustelgi leitakse uusi võimalusi, kuidas olla innovatiivsem ja kaasaegsem.

Oma panuse innovatsiooni tutvustamisse andis ka Laulupidu. Seekord tuli Laulupeo tuli Tartust Tallinnasse hoopis ajaloolist veeteed mööda!

Kindlasti olid need ajaloolised puupaadid, mis tuletulemiseks uuesti vanamoodi üles ehitati, omal ajal innovatiivsed, nüüd oli innovatiivne hoopis nende kasutusviis. Ei ole just tavapärane, et Viljandimaal tuli kapten Mati Raamatul laevu hoopis kuival maal juhtida – laevad ei kandnud seekord mehi, vaid mehed laevu! Esimest korda sai laulupeo TuleTulemist jälgida ka Googe Maps’i abil.

Laulupeo rongkäigu jälgijaile jäid kindlasti silma erakordselt huvitavad sõiduriistad. Miks peab jalgrattaga väntama vaid üks inimene ja vaid ühes suunas? Innovaatilised lauljad trumpasid teineteist üle huvitavamate liikurmasinate ehitamisel.

Innovaatilist mõtlemist on Laulupeo korraldajatel kindlasti väga vaja, et järgmisel korral mahutada kõik lauldasoovijad laulukaare alla – kõik head mõtted, kuidas see võimalikuks saaks, on oodatud www.in.ee ideepanka!

Innovatsiooni endas on leidnud ka muuseumid, kes on endas talletatud tohutut varandust ja teavet asunud aktiivselt jagama – korraldatakse erinevaid õppeprogramme, muuseumitunde, näitusi, tehakse koostööd teatrite ja kontserdikorraldajatega, jagatakse meie toredaid rahvusmustreid sülearvutite kaantele jne.

Muuseumid on astunud internetiajastusse – muuseumis saab käia ka jalga kodust välja tõstmata, tutvudes virtuaalväljapanekutega. Ja kui inimesed ise ei leia teed muuseumisse, siis muuseum läheb sinna, kus inimesed on – näiteks Facebooki, Twitterisse või ka kaubanduskeskusesse….

Lisaks on Ees­ti tead­la­sed osa­li­sed aas­ta lõpuks val­mi­vas kuue Eu­roo­pa rii­gi koostööp­ro­jek­tis Smart­mu­seum, mis ai­tab kul­tuu­ri­hu­vi­lis­tel tu­le­vi­kus lei­da nen­de jaoks kõige hu­vi­ta­va­maid Eu­roo­pa kul­tuu­riob­jek­te. Smart­mu­seum võtab ar­ves­se iga külas­ta­ja isik­lik­ke hu­ve ja ju­ha­tab ini­me­se­le kät­te just te­da hu­vi­ta­vad eks­po­naa­did, tu­le­vi­kus on isegi võimalik, et mo­biil­te­le­fon näi­tab läheduses asuvaid huviobjekte.

Uusi innovaatilisi mõtteid teile!

Tiiu Allikmäe

Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsiooniaasta ärgitab inimesi uuendusmeelsusele, mis aitab paremini raske aja üle elada. Innovatsiooniaasta vabatahtlikult ootame abi turismi- ja teenindusuudiste kajastamisel.

Aasta alguses käivitatud Innovatsiooniaasta keskusena töötaval veebilehel www.in.ee on praeguseks enam kui 600 000 külastus, mis tõstab in.ee veebilehe populaarsuselt üheks esimeseks avaliku sektori hallatavaks koduleheks.

Veebileht on oluline osa kogu aastat katvas teadlikkuse tõstmise programmis, mille eesmärgiks on inspireerida inimesi uuendusmeelsusele ning pakkuda võimalikult palju sellesuunalist infot koos sotsiaalse võrgustikuga. Lehel saab näidata enda poolehoidu ja kuuluvust innovaatilise mõtteviisi pooldajate hulka, leida ärikontakte ning saada infot uudistest ning toetusvõimalustest oma idee elluviimiseks. Uuendajate kohtumispaigas www.in.ee on tänase seisuga end registreerinud üle kahe ja poole tuhende ettevõtliku inimese ja 851 organisatsiooni, elavalt arutatakse blogis innovatsiooni eri aspektide üle ja pakutakse ning kommenteeritakse ideid.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.

Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning mis tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus- mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?
Innovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks. Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on ainult millegi teadusliku või keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.

Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala tipptegijalt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele„Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?“Marko Torkelli, Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor

Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski muutes nende elu lihtsamaks.

Andrew Grill, mobiilireklaami- ning turunduse evangelist
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”.

Franz Leberl, Microsoft Virtual Earth endine direktor
Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest, arenemisest kuni selle rakendamiseni. Märksõnaks on siin „rakendamine“ ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnedest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse.
Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad INNOESTONIA 2008 konverentsil, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning tihti võib olla tegu lihtsate, inimlähedaste lahendustega. Mis on Sinu, lugeja, vastus samale küsimusele?

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.