Mis on stress ja kuidas see tekib?

Igapäevane elu seab inimest vastamisi pingeid ja üleelamusi tekitavate kogemustega. Seda ei saa vältida, kuna see on inimelu arengu üheks aluseks. Eluraskuste ületamine kas karastab inimest, annab uusi kogemusi või hoopis murrab teda. Mõiste stress tõi meditsiini Kanada teadlane Hans Selye 19 saj. keskel, tema poolt väljatöötatud adaptatsiooni- ehk kohanemissündroomi näol. Kokkuvõtvalt võib öelda, et stress on psüühilisi ja füüsilisi võimeid ületav pinge (abielulahutus, töö kaotamine, lähedase äkiline surm jms), millega inimene on sunnitud kuidagi kohanema ja oma eluga edasi minema

Millised on stressi sümptomid?

Stressiseisundis organismis tekivad kindlad häired ainevahetuses, mis stressiseisundi pikemaajalisel püsimisel võivad põhjustada organismi füüsilisi haigusi (südame ja veresoonkonna , liigeste aga ka maosooletrakti häireid). Seega stress on organismi kahjustav seisund, millega tuleb iga hinna eest toime tulla. Tähelepanuväärne on asjaolu, et stress iseenesest ei tapa kedagi. Hävitavalt mõjub hoopis inimese suhtumine stressiolukorda, tema emotsionaalne suhtumine situatsiooni. Stressiseisundis inimene muutub närviliseks, ärrituvaks. Kontsentratsioonivõime, seega ka mälu halveneb. Stressis inimest unetus või unisus, huvi kadumine töö vastu, vastutustunde vähenemine, söögiisu kadumine või vastupidi märgatav kõrgenemine. Lihaspinge seljas ja õlavöötmes, väsimus, apaatsus, enesekindluse kadumine, kurvameelsus segatuna elutüdimusega, vahel enesetapumõtted.

Kuidas saab aidata stressis inimest?

Stressis inimene vajab kindlasti puhkust, eemalolekut tööst või kodusest pingelisest olukorrast, ka lähedaste mõistev ja toetav suhtumine, vestlused, püüe analüüsida olukorda, otsida väljapääsu. Hea oleks pöördumine psühhiaatri või psühhoterapeudi poole. Kindlasti on olulised elulaadi muutus. Kõigepealt peab maha rahunema, muretsemine nõrgestab inimest, sest seeläbi väheneb reaalsuse tunnetus, tekib hirm tuleviku ees. Igas olukorras võib leida mingi väljapääsu. Peamine on säilitada sisemine rahu ja loogiline mõtlemine.

Mismoodi eristada stressi ja läbipõlemist?

Läbipõlemine on stressi üks alaliik ja seotud peamiselt ebasoodsate töötingimustega: liiga suur tööpinge, ebaterve õhkkond, konfliktid, liiga madal palk, liiga lühike puhkus jne, mis tekitavad kuid või aastaid püsivat sisemist rahulolematust olukorraga. Sellel foonil mingi mitteoluline läbielamus murrab inimese lõplikult. Inimene tunneb, et ta ei taha ega suuda enam töötada. Tööst vabal ajal inimene sageli lamab, magab. Seisundile lisanduvad meeleolu langus huvi kadumine varasemate harrastuste suhtes, püüe hoiduda suhtlemisest sõpradega.

Mida soovite veebikirja lugejatele aastal 2010?

Tahaksin soovida rohkem optimismi, rohkem armastust üksteise vastu, sõbralikkust. Filosoofid on väitnud, et elus ei ole juhuslikkust. Nii võib öelda, et ka majanduslik langus on millekskigi vajalik. Võib-olla just siit tekib võimalus kata paremini hindama kõiki elu hüvesid, kõike ilusat, mis meid ümbritseb ja teeb meid õnnelikuks.
Vanasõna ütleb, et ei ole halba ilma heata!

Foto: Kiirkoolitus.eu