Külaline » EHRA

Praktika. Pakkumine kelnerile

Veebikiri — Sat, 10 Dec 2011 07:06:25 +0000

Praktikapakkumine EHRA-lt. Lisainfo:http://ehra.ee/kuulutused0.php

Töö. EHRA pakkumine äriklientidele

Veebikiri — Thu, 10 Nov 2011 07:14:30 +0000

Käesolev kampaania on suunatud kõigile EHRA varasematele äriklientidele. Nimelt on November kuu, mil võiks hakata mõtlema organisatsiooni jätkusuutlikkuse parendamisele. Aastalõpu suurüritusteni on veel piisavalt aega, samas suvine kiire periood jäämas seljataha.

Seetõttu võimaldame kõigil, kel olemas EHRA ärikliendi konto, avaldada tasuta kaks praktikapakkumist kestvusega 30 päeva. Juhul kui Teil puudub kasutuskogemus ja Te kahtlete – soovitame vaid 10 eurose maksumusega iseteeninduslikku „Lühipaktett`i”. Lisainfo:..

Töö. Tööpakkumine kelnerile

Veebikiri — Mon, 10 Oct 2011 06:15:53 +0000

Tööpakkumine EHRA-lt. Kelnerile. Avaneb klõpsate siia… Kui sobivat pakkumist ei leia – CV saab asjatundjate andmebaasi lisada siit..

Töö. Tööpakkumine kokale

Veebikiri — Sat, 10 Sep 2011 06:13:01 +0000

Järjekordne tööpakkumine EHRA-lt. Avamiseks klõpsake siia…
Juhul kui asjakohaseid huvitavaid pakkumisi ei ole, tasub CV siiski andmebaasi paigutada. Nii tulevad väärt pakkumised meilile :)

Foto: flickr.com

Töö. Tööpakkumine peakokale

Veebikiri — Wed, 10 Aug 2011 06:18:09 +0000

Tööpakkumine peakokale. Asjatundjad soovitavad kandideerida läbi EHRA keskkonna…

Töö. Tööpakkumine kokale

Veebikiri — Sun, 10 Jul 2011 06:26:32 +0000

Tööpakkumine kokale – lisainfo avaneb siit… Me ei väsi kinnitamast, et CV lisamine EHRA-sse, tuleb tööleidmisele ainult kasuks. Kuulutust võib lahkesti levitada :)

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 20. osa

Veebikiri — Sun, 10 Jul 2011 06:15:48 +0000

Kokkuvõtteks – millised iseloomuomadused on ideaalsel kuulajal?

Ta on avatud ja uudishimulik. Vastuvõtlik uutele ideedele, võrreldes kuuldut seniste teadmistega. Samuti on tal kõrge enesehinnang ja kuulab teisi täie tähelepanuga. Otsib ideid, argumente kuid alati tahab teada ka asjade põhi olemust. Teades, et ei ole olemas kahte inimest, kes kuulevad ja saavad aru samamoodi kui tema, jääb pidevalt vaimselt erksaks. Suhtub kriitiliselt oma väärtushinnangutesse, neid uurides teiste kogemuste, ideede valguses. Kuulab teisi tähelepanelikult, otsib jutust ideid, kuid tema kuulamises ei puudu ka tunded ja intuitsioon.

Paljud inimesed peavad kuulamist passiiveks tegevuseks. See ei ole nii. Ka ei ole kuulamine lõbus ajaviide. Et saada ja ka jääda aktiivseks kuulajaks on vaja palju pingutada. Kuid iga su pingutus selleks saab ohtralt tasutud. Sest nii annad sa endale palju uusi võimalusi arenemiseks. Oskus hinnata ja respekteerida teiste vaateid, teadmisi ja kogemusi on samuti oluline.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Iseteenindus (andmebaas, kuulutusteleht): www.ehra.ee/arikliendile.php
Personali eelvalik ja otsing: www.ehra.ee/arikliendile1.php
Personali rent: www.ehra.ee/team.php

Foto: flisckr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 18. osa

Veebikiri — Tue, 10 May 2011 06:22:56 +0000

Verbaalne kuulamine. Keskendu kesksele teemale, mitte üksikfaktidele. Kui mõttekäik jääb segaseks, siis küsi rääkijalt. Küsimine näitab samuti tähelepanu. Lisaks mõttekäigu kuulamisele püüa pidevalt mõista rääkija eesmärki (isiklik tunnustus, millegi toetamine, millegi eitamine, maandab pingeid, otsib tuge, selgitab mõtteid, paneb end proovile jne). Näiline ja tõeline eesmärk. Tõeline eesmärk võib olla väga varjatud.

Aktiivne kuulamine. Küsimine on parim viis näidata rääkijale, et sa kuulad. See mitte ainult ei anna talle võimalust arendada arutelu edasi, vaid võimaldab üle seletada juhtumit, kui kuulajale on see arusaamatuks jäänud. Kuulamisküsimused võimaldavad:
• näidata üles huvi ja julgustada Näiteks: Ja mis juhtus siis…?
• saada rohkem infot Näiteks: Kas te tooksite mõne näite?
• saada aimu intervjueeritava tunnetest Näiteks: Mis tunded teil see tekitas?
• näidata, et olete asja mõistnud Näiteks: Nii see tõesti paistab…

Küsi palju, see näitab kuulajale, et sa oled tema poolt vallutatud, temaga ühel lainel.
Reflektiivsed teated aitavad rääkijat interpreteerimisel, lasevad tal väljendada emotsionaalset pinget koos faktidega. Reflektiivseid ehk peegeldavaid teateid võib kasutada nii jutu sees kui kokkuvõtteks, selleks et selgitada, kas sa oled arusaanud faktidest ja kesksest ideest, teemast.

Seda saab teha järgmiste küsimustega:
• Nagu ma sellest aru saan…
• Niisiis te ütlesite…

Need küsimused on ka head suhtumise indikaatorid. Sellised küsimused on intervjeeritava toetamiseks, aga küsimused võivad olla ka väljakutseks. Agressiivsust tuleb vältida – see tõstab vastaja emotsionaalset pinget. Kui emotsioonid tõusevad, väljub kuulamine kontrolli alt.

Foto: flisckr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 17. osa

Veebikiri — Sun, 10 Apr 2011 06:22:58 +0000

Psühholoogiline kuulamine. See ei ole ainult vaikimine ja kuulamine, mida rääkija ütleb, vaid ka tema mitteverbaalse käitumise jälgimist. Tähelepanemine:

mida ta ütleb,
kuidas ta ütleb,
mida ta ei ütle,
milliseid emotsioone rääkija väljendab ja ei väljenda.

Puhastades oma meeled kõrvalisest, on kuulaja kõige eelpoolmainitu suhtes tähelepanelikum. Märkab ka rääkija häält, kõnekiirust jne. See ei ole kaasaminek rääkija emotsiooniga, vaid püüe mõista rääkija vaatepunkti ja märgata võimalikult paljut – seda, mida öeldakse ja seda, mida ei öelda. Kuulamisvõimet parandab ebavajaliku vahelesegamise sh ebaküpsete väidete väitmise lõpetamine.

Foto: flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 16. osa

Veebikiri — Thu, 10 Mar 2011 07:19:28 +0000

Samavõrd oluline, nagu küsimuste esitamine, on oskus kuulata. Efektiivseim viis arendada kuulamisvõimet on muuta kuulamisharjumusi – nii füüsilisi, psühholoogilisi kui verbaalseid. Füüsiline kuulamine, tähendab, et kuulaja peaks oma olekuga näitama, et ta kuulab. Paljud uuringud näitavad, et selleks on olulised järgmised tegurid:

• Rääkija vaatamine täisnurkselt;
• Hea silmside säilitamine;
• Avatud poosi säilitamine;
• Suhtelise pingevabaduse säilitamine.

Silmside ei tähenda suuresilmset silmipilgutamata jõllitamist – paljudele valmistab see piinlikkust. Avatud poos tähendab asendit, millega võetakse vastu häid uudiseid – kuulaja ei taha kaotada ühtki sõna, ta ei istu käed risti ega rääkijast liiga kaugel, ta ei jända oma riietega ega vaata oma kella ega kritselda paberile ega inspekteeri oma sõrmeküüni jne Suhteline pingevabadus ei tähenda peaaegu ümbervajumist. See tähendab rahulikku huvi. Erutumist millestki, mida kuulaja kuuleb, ei ole vaja varjata, aga ülientusiastlikkus võib viia oma mõtete kuulamiseni rääkija kuulamise asemel. See on tasakaalu küsimus. Lisaks on kuulaja käitumisel suur mõju rääkijale: kuulaja rahu rahustab ärritatud rääkija maha ja vastupidi. Kokkuvõttes on kuulajal soovitatav ainuüksi oma asendiga näidata, et teda tõesti huvitab räägitav ja et tema tähelepanu kuulub jagamatult kõnelejale. Kui harjumus füüsiliselt kuulata on omandatud, saab keskenduda sõnumi kuulamisele ehk psühholoogilisele kuulamisele.

Töö. EHRA tööpakkumised

Veebikiri — Thu, 10 Mar 2011 07:11:27 +0000

Tööpakkumine:

kelner-ettekandjale;

kokale.

Praktikapakkumine kokale.

Kandideerida soovitame läbi EHRA tööotsingukeskuse ; )

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 15. osa

Veebikiri — Thu, 10 Feb 2011 07:20:57 +0000

Sumeerides küsimuste esitamise põhimõtteid – pelgalt küsimisest ei ole kasu. Eduka intervjueerimise võtmeks on sobiv kontekst ja intervjueerija poolne aktiivne kaasamõtlemine:

• Jäta oma eesmärgid endale kindlalt meelde

• Piira suletud küsimuste küsimist

• Ära räägi liiga palju.

• Loo endale küsimuste muster, mida saaks järgida

• Selle mustris küsi avatud küsimusi

• Ära küsi vastandlikke küsimusi

• Kasuta lihtsat keelt

• Anna vastajale mõtlemisaega

• Analüüsi vastuseid

• Mida tahab vastaja sinu arvates öelda?

• Mida saab järeldada viisist, kuidas ta sinuga suhtleb ja mis sõnu ta kasutab?

• Mida ta annab edasi oma lähenemisega küsimusele?

• Jälgi ja tõlgenda vastaja mitteverbaalsete signaalide detaile (žestid, näoilmed, jäsemete liigutused, silmade pilgutamine, köhimine), mis võivad paljastada tema emotsionaalse seisu

• Säilita sõbralik ja neutraalne atmosfäär ja jälgi oma mitteverbaalseid signaale!

Foto: flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 14. osa

Veebikiri — Mon, 10 Jan 2011 07:17:44 +0000

Kriitilis-hinnaguline küsimus

Selline juhtivate küsimuste variant toetub minimaalselt vihjatud sarkasmile:

“Loomulikult ei suuda sa uskuda, et … või mis?”
“Sa ei arva ju tegelikult, et … või mis?”
“Loomulikult ei soovita sa …”
“Sa ei arva ju päriselt, et … või mis?”
“Kas sa tõesti arvad…”

Kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus on emotsionaalselt sarnane otsekohesele algusele, aga emotsioon on märksa rõhutatum, irriteerivam. Küsimuse sisu äge eitamine viitab aga ebaintelligentsusele ja mõistmatusele. Kui paljud vastajad võtavad seesuguseid soovitusi kergelt ega tee neist välja?

Paljulaidetud kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus võib tekitada süütus vastajas ootamatu hingesegaduse. Selletõttu kasutagegi selliseid küsimusi siis, kui tahate vastajat tema mõõtmiseks rööpast välja ajada. NB! Mõnikord nimetatakse kõike eelpoolräägitut surveküsitluseks või surveintervjuuks.

Foto: flickr.com

Koolitus. EDU VÕTI

Veebikiri — Fri, 10 Dec 2010 07:20:45 +0000

EHRA, SCAA, LOYAL PARTNER

Kolme konsultatsiooni- ja koolitusettevõtte koostöös loodi multifunktsionaalne sisekoolitus

Sisekoolitus EDU VÕTI on suunatud kasumitaotlusega ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele. Koolituse eesmärgiks on jagada teadmisi edukaks toimimiseks muutuvas majanduskeskkonnas. Võtmeküsimused, mida käsitletakse, on:

finantsanalüüs suhtarvude kaudu;
kliendi rahulolu ja selle mõõtmine;
turundusmeetmestiku kujundamine;
andmekaitse, IT-turvalisus ja IT-reeglistik;
teenindusjuhtimine;
kvaliteedijuhtimise põhiinstrumendid.

Koostööd põhjendavad koolitajad sünergiaefektiga. Nimelt seob loodud sisekoolitus endas tervikuks kolm peamist suunda – teadmised mikro- ja makromajandusest ning turvalisuse aspektid, st IT- ja tuleohutusturvalisuse ning teeninduskorraldusliku know-how. Teisalt tuleb kohaneda kiiresti muutuva ühiskonna vajadustega. Seetõttu ongi koolitajate sõnul valitud instrumendiks sise- ja e-koolitused, mis on oma olemuselt aja- ja rahasäästlikud. Koolituse hinnaks nimetatakse 333 EEK / 21, 28 € päevas, osaleja kohta.

Rääkides õpetatava sisust, arvab SCAA juhataja Andri Arula, et IT-turvalisus ei ole enam luksus, vaid e-teenuste ning infoühiskonnas eksisteerimise alustala. Küberturvalisuse teemad on laiad, lisab Arula. Tema sõnul ei saa enam lähtuda ainult viirustõrje olemasolust – infotehnoloogilisi ohte, sealhulgas dokumentide haldusest johtuvaid ohte peab teadma ning teadvustama. Samal seisukohal on ka Valdo Künnapas Loyal Partnerist. Künnapase arvates vajatkse taolist multifunktsionaalset koolitust eelkõige teadmiste ajakohastamiseks. Valdo Künnapas on veendunud, et loodud koondkoolitus arvestab enim muutustega Eesti mikro- ja makrotasandi ettevõtluskeskkonnas ja annab tõhusa tõuke teadmiste ja faktide põhiseks protsesside juhtimiseks ettevõtte kõigil tasanditel. EHRA tegevjuhi Valdo Vokksepa arvamuse kohaselt muutub väliskeskkond sedavõrd kiiresti, et teenindus- ja turundusalaseid teadmisi lihtsalt peab värskendama. Organisatsiooni seisukohast oleks mõttekas teha seda mitte eraldiseivalt, vaid aktuaalses majandus- ja ohutusalases kontekstis. Kindlasti on koolituse eesmärgiks panna inimesed mõtlema, anda neile võti, mida ettevõtte ja enda eduks kasutada. Sellest ka koolituse nimi – EDU VÕTI.

Lugupidavalt,
Andri Arula, Valdo Künnapas, Valdo Vokksepp

Kontakt: E-R kl. 9.00-17.00
E-post: koolitus@veebikiri.ee
Veeb:http://koolitus.veebikiri.ee
GSM: + 372 50 19 179
Fax: + 372 656 1157

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 12. osa

Veebikiri — Wed, 10 Nov 2010 07:17:48 +0000

Otsekohene küsimus

Sellist tüüpi algusega küsimusi sõnastatakse tavaliselt emotsioonide esile kutsumiseks ja seetõttu kutsustakse neid mõnikord ka “ilmselgeteks” küsimusteks. Otsekohesed algused on näiteks:

“Sa pead tunnistama, et …”
“On ju tõsi, et …”
“Sa pead möönma, et …”
“Sa pead tunnistama, et …”
“Sa ei saa eitada, et …”
“Sa ei ütleks, et …”
“Sa ei arva ometi, et …”
“Sa ei vihja ometi sellele, et …”

Igaüks neist on moodustatud nii, et vastus oleks ‘õige’. Näites toodud esimese grupi küsimuste puhul ootab intervjueerija vastust “Jah, muidugi!”. Teises küsimustegrupis on vihjamisi öeldud ja selgelt sobiv vastuv “Loomulikult ei!”. Iga küsimuse juures ütleb intervjueerija justkui “Palun ütle mulle, mida ma tahan kuulda – ma teen su jaoks vastamise nii lihtsaks kui vähegi suudan”.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Iseteenindus (andmebaas, kuulutusteleht): www.ehra.ee/arikliendile.php
Personali eelvalik ja otsing: www.ehra.ee/arikliendile1.php
Personali rent: www.ehra.ee/team.php

Foto: morguefile.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 11. osa

Veebikiri — Sun, 10 Oct 2010 06:15:43 +0000

Juhtivad küsimused

Iga TV-seebi vaataja teab, mis asi on juhtiv küsimus. Neid teatakse ka “laadivate” või “provotseerivate” küsimustena. Igal juhul on nende eesmärk selge: ergutada vastajat soovitud vastust ütlema. Ametlikumalt öeldes, juhtivad küsimused sisaldavad endas ennetavaid vastuseid, mida küsija just tahabki. Ehk teisiti, juhtiv küsimus on vihjav – ta vihjab õigele vastusele, just sellisele, mida küsija ootab. Selline küsimus paneb sõnad vastajale suhu ja just sellepärast ei tohigi neid kasutada.

Teisalt, taoline küsimuste vorm nõuab vaikivat nõusolekut. Naaber, kes sind tervitab “Ilus päev!”, palub sul nõustuda, isegi siis, kui “on ju?” jääb ütlemata. Igapäevases vestluses kasutame juhtivaid küsimusi väga sageli. Seda enam ei tohiks seesuguseid küsimusi esitada aga näiteks intervjuud tehes. Sageli tsiteeritud ja ilmselgelt juhtiv küsimus “Mitu korda sa eelmisel nädalal oma naist peksid?” on piisav, näitamaks sellisele lähenemisele omaseid ohte. Tegelikult ütleb intervjueerija ju “Kuule, ma juba tean, et sa oma naist peksad – tahan vaid täpselt teada saada, mitu korda sa teda eelmisel nädalal ikkagi peksid.”

Peamine on jätta meelde, et iga juhtiv küsimus on oma provotseeriva loomu tõttu o h t l i k. Seesugused väited nagu “Sa tõenäoliselt usud, et …”, “Sa pead tunnistama, et …”, “Fakt on see, et …” võivad luua ägeda vastureaktsiooni väljendites “Ei, ma ei pea/taha/arva!” või “Siin pole faktiga mitte mingit pistmist!”. Kriitilis-hinnangulisel juhtival küsimusel võib olla samasugune mõju. Küsimus “Sa tegelikult ju ei arva, et … või mis?”- iseenesest provotseeriv vasturääkivus – võib olla pigem tahtmatu sissejuhatus tulisele vaidlusele kui arukale mõttevahetusele.

Foto: morguefile.com