Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/07/29/pohilised-rahvastikutrendid-2010/

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com

20. augustil tähistab Loksa linn Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva, Loksa esmamainimise ja Loksale linnaõiguste andmise aastapäeva Loksa linnaplatsil traditsioonilise Loksa Linna Päevaga.

Seekord tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 19. aastapäeva, Loksa esmamainimise 381. aastapäeva ning Loksa linnaõiguste andmise 17. aastapäeva terve päeva kestva kõiki linlasi ja linna külalisi kaasakutsuva programmiga. Tegevusi toimub linnas varahommikust alates kuni hiliste õhtutundideni.

Kell 09.00 avab Loksa linnapea Loksa Linna Päeva, heisates linnaplatsil linna lipu. Samal ajal avab uksed käsitöö ja looduslaat, kus saab uudistada ja ka laadamänge mängida kuni kella 17.00. Hommikul kell 10.00 avatakse Loksa Kultuurikeskuses käsitöö-ja fotonäitus, kus on üles seatud MTÜ Rannamännid käsitöö vaibad ning Anna Grigorjeva linna- ning loodusfotode näitus. Kell 11.30 on Loksa Maarja kirikus pidulik jumalateenistus, kus saab teha annetusi uue tornikella toetuseks.

Pärast lõunat algab Loksa Linna Päeva aktiivsem pool kui tehakse algust spordi- ja meelelahutusprogrammiga. Lastejooks toimub ümber linnasüdame ning suuremad (kolmes vanuseastmes). jooksevad ümber Loksa linna – distants 7 kilomeetrit. Kepikõndijad asuvad jõudu katsuma samuti 7 kilomeetrisel distantsil. Läbi päeva käivad Linnaplatsil teatevõistlused ja lastemängud ning kohal on Marek Kalmus koos Bonsuna Teamiga, kes viivad läbi rammumänge ja annavad tarka nõu uudishimulikele. Parimatele on varuks üllatused. Kuni õhtutundideni on linnaplatsil laste käsutuses batuut, kus kõik väiksemad saavad mõnusalt suvepäeval aega veeta. Kell 13.00 esitleb Kultuurikeskuses MTÜ Vana-Loksa Selts raamatut „Sinust ja Sinule, Loksa” ja Loksa Vene Gümnaasiumi direktor Galina Nikitina kolmes keeles välja antud mahuka pildimaterjaliga varustatud raamatut Loksast.

Kell 16.00 algab Loksa linnaplatsile püstitatud suurel laval mahukas ning põnev kultuuriprogramm, mille juhatavad sisse Loksa linna lauljad, tantsijad ja pillimehed ning külalisesinejad Rae vallast – meesansambel Kuldne Õhtupäike.

Kell 17.45 võtab sõna Loksa linnapea Värner Lootsmann ning avab sellega ka suure pidupäeva õhtuse osa. Linnapea annab üle konkursi „Kaunis kodu“ võitjate mastivimplid. Kell 18.00 lükkab peo käima ansambel Karavan ja Karl Madis. Kell 19.30 võtab lava üle kontsertuur „Seitse Häält“, kus astuvad üles Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu. Tegemist on kontserttuuri ainsa TASUTA! kontserdiga Eestimaal.

Kell 21.15 annab laval demonstratsioonesinemise Marek Kalmus.

Kell 21.30 algab Loksa Linna Päeva noorteprogramm, mille avaartistiks on DJ Erkki Sarapuu. Kell 22.30 võtavad puldi üle DNS project (Armada) ja Beat Service (Armada). Südaööl jääb Loksa Linna Päeva ja pidu lõpetama Hollandist pärit välisesineja DJ NENES. Pidu lõppeb kell 02.00.

Laupäeval, 21. augustil kell 12.00 antakse Loksa kivi juures start traditsioonilisele JALGRATTAMATKALE marsruudil LOKSA – TAMMISPEA – KÄSMU JÄRV – KÄSMU – VIHASOO – KASISPEA – LOKSA

Loksa Linna Päeva sündmused on kõigile tasuta ning lisainfot päeva ja kava kohta leiab Loksa linna kodulehelt www.loksa.ee ning Loksa Kultuurikeskuse leheküljelt http://www.loksakultuur.ee.

Loksa linn ootab Sind!

Rootsi-Läti ühisettevõtte Choice Hotels Baltics, mis omab hotelli nii Tallinnas kui Riias, teatab, et plaanib järgneva kolme aasta jooksul avada oma kaubamärgi all veel üheksa hotelli Eestis, Lätis ja Leedus.

„Oleme kindlad, et keerulistel aegadel tuleb tegutseda ning leida uusi viise ettevõtte arenguks,“ ütles Choice Hotels Scandinavia tegevdirektor ja kontserni juht Torgeir Silseth. „Vaatamata majanduskriisile on Baltimaad endiselt huvipakkuvaks reisisihiks nii lähinaabrite kui ka äripartneritena, mistõttu näeme siin ka enda jaoks olulist turgu,“ sõnas Silseth.

AS Choice Hotels Scandinavia koostöös Riia hotelli Clarion Collection Hotel Valdemarsiga on loonud ühisettevõtte OÜ Choice Hotels Baltics. Riias asuva Clarion Collection Hotel Valdemars hotelli juhib rootsi-läti päritolu perekond Čakste, kes liitusid hotelliketiga Choice aastal 2009. Choice Hotels Baltics tegevusstrateegia on sõlmida lepinguid juba tegutsevate hotellidega, mille alusel need liituvad Choice ketiga.

„Lähtuvalt oma kogemusest tean, et on palju hotelliomanike, kes tunnevad end kriisitingimustes mahajäetuna ja üksikuna ning sooviksid hea meelega kasutada võimalust ühineda mõne tugeva hotelliketiga,“ mainib ettevõtte tegevdirektor Baltimaades Karl Mikael Čakste. „Aastane koostöö Choice’ga näitab, et võrreldes eelnevate aastatega on tublisti suurendanud meie hotelli klientide arv ja tulu,” lisab Čakste.

Käesoleva hetke keeruline majandusolukord annab Choice’le suurepärased võimalused investeerimiseks ning soodsate koostöölepingute sõlmimiseks nii hotelliomanike kui muude tegevusalade esindajate ja pankadega. Silsteth on veendunud, et oma investeeringutega saab Choice hotellikett aidata nii Eesti, Läti kui Leedu hotelle kriisist väljumisel.

Choice loeb kõiki Balti riike oma kohaliku turu osaks, kuna sinna reisivad regulaarselt paljud hotelliketi kliendid. Ettevõte soovib pakkuda neile võimalust viibida Choice esindatud hotellides ka Balti riikides. Käesoleva hetkel on Choice Hotels Baltic alustanud läbirääkimisi juba mitmete kohalike hotellide esindajatega.

AS Choice Hotels Scandinavia on suurim Skandinaavia hotelliket, kus töötab kokku üle 9000 inimese. Kontsernil on rohkem kui 170 hotelli Skandinaavias ja Baltimaades, kuhu kuuluvad sellised kaubamärgid nagu Comfort, Quality, Quality Resort, Clarion Collection ja Clarion. Rohkem informatsiooni Choice Hotels Scandinavia kohta leiate kodulehe aadressilt www.choice.se.

Foto: choise.se

“Moody’se otsus on viide sellele, et Eesti finants- ja majandusolukord on muutunud paremaks võrreldes aastataguse ajaga,” ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Reitinguagentuuri hinnangul näitavad riigi majandus ja finantssektor märke järkjärgulisest taastumisest. Oma osa selles mängivad valitsuse eelmise aasta tugevad sammud eelarve tasakaalustamisel, mis on andnud kaude ka täiendava kindluse eurole ülemineku tagamiseks.

Asepresident Ross juhtis tähelepanu agentuuri märkusele, et Eesti peab jätkuvalt tegelema majanduse konkurentsivõime küsimusega. “Kuigi on märke sellest, et majanduse kohanemine on kandmas vilja, tuleb jätkata arutelusid struktuursete reformide ja eelarveküsimuste üle. Diskussioonide jätkuks peaksid olema otsused,” mainis Ross.

Teisipäeval pani reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu vaatluse alla, võimalusega seda tõsta.

Viimati tegi Moody’s reitinguotsuse Eesti suhtes mullu aprillis, kui kinnitas riigireitingu tasemel A1 ja jättis väljavaate negatiivseks.

Moody’se A1 riigireiting on püsinud alates 2002. novembrist.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Foto: Flickr.com

Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline, strateegiline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna. Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet.

Suurim muutuja laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.

Kõrgemate hindade tõttu väheneb Eesti krooni kasutusalas toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime. Seeläbi kaotame ekspordi võimes, mis on riigi rikastumise aluseks, kaotame põhjuses siin toota ja teenuseid pakkuda. Järelikult ka töökohtade arvus ning investeeringute mahus Eestisse. Laenude ja investeeringutega on seotud eluasemed, sõiduvahendid, tootmisvahendid, tehnoloogiad, töökohad, jms. Ühesõnaga kõik see mis aitab kvaliteetset töö- ja eraelu elada ning korraldada. Laenudelt ja investeeringutelt võetavad riskitasud mõjutavad meie elu kallidust ja elu kvaliteeti. Euro kasutuselevõtt elavdab Eesti majandust, muudab Eesti majandust stabiilsemaks ja seetõttu ka odavamaks, konkurentsivõimelisemaks.

Teisalt peab teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis majanduslikke probleeme, või nende tekkimise võimalust. Sellekohase näitena võib tuua praeguses eurokasutusalas riikide Kreeka (riigieelarve puudujääk neli korda lubatust suurem) ja Hispaania (nõrk pangandussektor, suur tööpuudus), Portugali majanduse hetkeolukorra. Euro kasutuselevõtmisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud, eriti puudutab see Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja võimet iseseisvalt atraktiivseks muutmist, näitena võib tuua praeguse ettevõtjate ja investorite jaoks atraktiivse Eesti maksusüsteemi (nt. proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud kasumi maksudest vabastus jne.). Tõenäoliselt ei õnnestu Eestil soodsat maksukeskkonda euro kasutusele võttes enam endisena säilitada, vähemalt mitte eurokasutusala poolse toeta. Ka iseseisvat rahandus- ja majanduspoliitikat on peale euro kasutuselevõttu järjest keerukam teostada. Seda näiteks olukorras kus vajame võib-olla hoopis teistsugust majandus- ja rahanduspoliitikat kui Prantsusmaa või Saksamaa. Me saame küll õiguse kaasa rääkida raha- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja langetamise protsessis, kuid tõenäoliselt jäävad nendes küsimustes domineerima suurriikide huvid. Euro kasutuselevõtuga kaotame seetõttu osast konkurentsieelisest. Konkurentsieelisest, mis baseerub eristumisalusel ja võimest eristumisalust iseseisvalt luua. Loobume euro kasutuselevõtuga vabatahtlikult ka teatud osast kontrollist rahandus- ja majanduspoliitiliste protsesside üle ja võimest siin tekkivaid probleeme iseseisvalt lahendada. Pärast euro kasutusele võtmist, seda umbes aasta jooksul, võivad hinnad ülespoole liikuda u. 20%, seda põhiliselt kaupmeeste kalduvuse tõttu Eesti krooni hindade eurodesse ümberarvestamisel, hinnad ümardada ülesse poole. Peale seda muutuvad igapäevased arveldusprotsessid, käibel oleva euro konverteerimine teistesse valuutadesse, arvepidamine, hinnavõrdluste teostamine jms. lihtsamini teostatavamaks ning seega ka odavamaks.

Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2011, kaasaarvatud inflatsiooni kriteeriumi alates novembrist 2009, kuid probleeme on veel riigieelarve puudujäägiga, mida tuleb hoida madalamal kui 3% SKP-st. Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium, arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline vastastikune poliitiline otsus, mis ei sõltu ka ainult Eesti otsusest eurole üleminekuks ja selle valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks pean ütlema, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige
http://koolitus.veebikiri.ee

Refereeritud 10.11.09 Päevalehest, otsetee artikli juurde:
http://www.arileht.ee/artikkel/482284

„Hotelliketi laiendamine naaberriikidesse on meie jaoks olnud alati üks põhieesmärkidest. Kuna meie tegevus on Läti ja Leedu turgudel olnud seniajani edukas, oleme võtnud eesmärgiks avada hotell ka Tallinnas, et pakkuda oma klientidele majutusvõimalust kõikides Balti riikides,“ ütles Europa Group Hotelsi peadirektor Romualdas Barauskas ettevõtte teates.

Laienemisplaanide tõttu otsib Europa Group Hotels, mille 2008 aasta käive oli 10,1 milj. eurot, kinnisvara valdkonnas partnereid. Samas kinnitas Romualdas Barauskas, et ettevõtte põhieesmärk ei ole kinnisvara
Europa Group Hotels omab tänaseks 10 hotelli Leedus ning Lätis. Kaubamärke, mida ettevõte haldab, on kolm: Europa Stay, Europa Royale ja Europa City.

Foto: Groupeuropa.com

Kruiisilaevadega põhiliselt Tallinna ja pealinna ümbrust külastavad turistid on väga erinevate teadmiste tasemega. Tavaline, keskmine Ameerika, Austraalia, Mehhiko turist ei ole suurt midagi kuulnud peale selle, et Eesti oli NSVL-i osa. Olengi giidina võtnud endale miinimumülesandeks teha sellistele turistidele selgeks, et me ei ole venelased, me ei räägi vene keelt , et sõna “vene(lane)” ei tähenda eestlaste kõnepruugis mõnikord, mitte niivõrd rahvust, kui viletsat ja oskamatut inimest või tegutsemist. Muud ajaloo seosed jäävad juba fantastika valda. Üks ameeriklanna kirjutas kaebuse, et giid räägib liiga keerulist juttu (too complicated) kui too seletas Tallinna jagunemist kaheks: all-linnaks ja Toompeaks. Need turistid ,kes tellivad temaatilisi ekskursioone, näiteks” Shadowes of Soviet time“. “Soviet Life” ja muud sellist, on lähiajalooga paremini kursis. Ainult need, kellel on olnud isiklikke kokkupuuteid eestlastega, teavad midagi täpsemalt. See, et keeleliselt ja ajalooliselt oleme Läti ja eriti Leeduga täiesti erinevad, on üllatuseks. Lõpeb ekskursioon ikka tavaliselt nii, et turist tuleb kallistab sind ja tänab ekskursiooni eest sõnadega: “You have very beautiful country, your Denmark here!“. Mis puutub nüüd venelaste ja venestamise probleemidesse siis on seda mõttetu selgitada marsruudi puhul “Lesure Tallinn” või “Easy Tallinn” sest nende ekskursioonide käigus viiakse turistid Toompeale Aleksander Nevski kiriku ette ja kogu lugu. Muidugi avaldab see “tordikene” turisti lihtsale meelele muljet rohkem kui päris Toompea loss. Ka minu poeg arvas nelja aastaselt, loss Toompeal on ikka see vene kirik.

Palju on räägitud korraliku konverentsikeskuse puudumisest. Kas on veel analoogseid takistusi turismi arengule?

Paljas keskus ei taga veel konverentsituristide tulva. Miks Helsingi on saavutanud sellise kõrge koha konverentse korraldatavate linnade hulgas?  Sest kõik on paigas. Turvaline ühiskond, aus ja teenindusvalmis rahvas. Oleme unustanud, et soomlased võtsid kunagi tunnuslauseks: “Palvelu pelaa!”. Teiseks puudub meil ühine kontseptsioon, mis riik me siis oleme. Neti-, spa-, või borduriik?

Pole meil ühtset arusaamist ka rahvustoidust, see peaks ikka söödav olema ja isuäratav välja nägema. Kaerakile ei ole söödav ja kama eri variantide kohta olen kuulnud turiste ütlevat:” looks like chiken shit” hiljem küll lisati “tastes OK“. Aga ega seda üle ühe teelusikatäie ei söödud. Käib ka ülepakkumine internetiga. Olen kuulnud prantslasi ütlevat, kui neile näidati, kus WIFI ala on, et meil pakutase kõigepealt külalistele klaas veini. Eestis aga internetti. Nii, et arenguruumi on küll ja veel. Ei hakka hinnatasemest rääkimagi. Kui Helsingi Spades on päeva ajal kolme tunni pilet 10 eur-i, siis sama taset Eestis ei oskagi pakkuda. jne.

Kui palju reisib eestlane ise?

Eestlane reisib minumeelest palju. Eks ole selles süüdi ka 50 nõukogude aastat kui välisreisid olid äärmiselt piiratud. Ei saa muidugi olla nõus noore müügijuhiga ühest reisikorraldusfirmast, kes oli veendunud, et puhkuse reisid Eestis on kestnud alles 4-5, maksimaalselt 6 aastat! Enne seda ta ju ei töötanud turismis ja loomulikult ei saanud siis ka midagi toimuda. Küsisin selle noore daami käest, et millega tegelesid siis Estravel ja Baltic Tours, millised mõlemad on turul juba 21 aastat? Minu meelest ei ole üheski teises riigis olemas sellist asja nagu “REISILAEN”, st. kokkulepet panga ja reisibüroo vahel, et inimene jumala pärast saaks oma reisinälja kustutatud, kuigi me teame, reisimine ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka. Ja teisest küljest,vaadake Albioni reiside hindu. Eestlane reisib palju ja kallilt.

Aga Teie ise?

Mina olen saanud päris palju reisida põhiliselt oma töö iseloomu tõttu nii, et 38 -st maast, mida olen külastanud, on 10 sellised, kuhu olen mina, Piret, ise läinud omal soovil ja tahtel. Käesoleval ajal sooviksin kindlasti rohkem reisida aga eelarvelistel kaalutlustel ei ole see võimalik.

Mis on Teie eelistatud sihtkoht?

Kui perega ja puhas puhkus – siis meeldib Türgi. Ma armastan Euroopat, lemmiklinnad on London ja Firenze.

Mida sooviksite veebikirja lugejale MASU aastal?

Olge rahulikud, KÕIK LÄHEB MÖÖDA! Ja ükskord me reisime niikuinii!

Foto: erakogu

Turismi haripunktis juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli üheksa protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 100 000 siseturisti ja 217 000 välisturisti, kusjuures majutusettevõtetes peatus 22 protsenti vähem siseturiste ja kaks protsenti vähem välisturiste kui eelmise aasta samal ajal. Langus on märgatav, sest juuli algul toimus ridamisi kultuurisündmusi, näiteks laulu- ja tantsupidu, mis tõi pealinna külastajaid nii riigist seest kui raja tagant. Võrreldes juuniga saabus juulis enim turiste – Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt ja Lätist. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 võrra enam kui juunis.

Juulis 2009 oli külastajatele avatud 975 majutusettevõtet 19 600 toa ja 44 500 voodikohaga, sealhulgas täidetud oli üle poole tubadest. Rääkides hinnast peab tuleb märkida, et ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 435 krooni ehk kuus protsenti vähem kui eelmise aasta juulis. Kallim kõigist oli ööbimine Tallinnas, keskmise hinnaga 499 krooni, mis on võrreldes 2008. aasta juuniga odavam 60 krooni.

Foto: Flickr.com

MEKK – see on Moodne Eesti Köögikunst. Mõtestamaks Eesti kööki, saame õige suuna, taibates, et eestlane on sinna koondanud parima kõigilt neilt rahvastelt, kellega on sajandite vältel koos elanud. Tulemuseks on MEKK oma parimal kujul. Tulvil kontraste, kuid olemuselt rahulik ja harmooniline – just nagu eestlane isegi.

Millest sündis kontseptsioon?

Viimased 10-15 aastat oleme palju huvi ja avastamisrõõmu kogenud erinevate maade köökide ja nende kultuuri tundma õppides, praktiseerides võõrsil töötades ja oma ala professionaalidega suheldes. Viimastel aastatel on tähelepanu ja kokandushuvi suundunud juurte juurde tagasi. Kui palume eestlasel iseloomustada oma rahvusköögi eripärasid, tulevad paratamatult teemaks kama, kaerakile ja hapukapsas. Mõeldes aga süviti, on hea meel tõdeda, et meil on palju muudki, mille üle võime uhkust tunda. Pealinna restoraniturult leiame mitmeid väga heal tasemel maailmaköökide esindajaid. Eesti kööki pakuvad vaid üksikud ja seda pigem toreda ja hea aegadetaguse tooniga. Moodne Eesti Köögikunst ja selle avastamine ning arendamine on väljakutseks kõigile MEKK hingekandjatele ehk kogu meeskonnale. Ka mujal maailmas on väga levinud ja au sees pakkuda just oma maa spetsialiteediga kööki, tunda selle üle uhkust oma külaliste ees.

Mida peaks märkima ära tehnoloogilistest erisustest?

Toitu valmistades on minu jaoks alati aukohal kulinaaria põhiväärtused. Nii ongi moodsa eesti köögikunsti aluseks meile ja meie kultuurile juba läbi aegade tuntud klassikalised toiduvalmistamise meetodid, mida vääristatakse tänapäevase tehnika ning professionaalsete oskustega (moorimine, suitsutamine jne.). Kõik moodsas eesti köögikunstis kasutatavad toorained on väga värsked ja võimalikult suur osa neist on eestimaised ning pärit mahepõllumajandusest.
Meie restoranides kasutatakse toorainena valdavalt fileed. MEKK-i arendades ja vanu retsepte uurides-katsetades, olen teadlikult kasutanud menüüs ka kooti, kõhuäärt jms. Hõrku liha ja maitset on võimalik välja tuua ka fileed kasutamata. Moodsa serveerimisviisiga paneme „I-le täpi“.
Väga oluline ja ilmselgelt liialt vähe tähelepanu on saanud eesti leib. Leiva küpsetamise meetodid ja retseptid on pärandatud meile põlvede viisi ning minu südameasjaks on MEKK-is pakkuda just seda kõige ehedamat iseküpsetatud leiba.Õige nüansi lisab soolahelvestega taluvõi, mis koos musta leivaga annavad silmad ette nii mõnelegi mujal maailmas laialt levinud paladele.

Moodne versus modernne?

MEKK on just moodne eesti köögikunst kuna moodsaks peame täna suunaks ja hästi vastuvõetavaks olevat, mis ei välista ka „vana ja hea“ taaskord kasutusele võtmist. Modernne võib olla vahel arusaamatu, jahmatavalt uuenduslik ja paljudele mõistmatu.

Kuidas kliendid uuendused vastu võtsid?

Meie külalised ja emotsioonid ning tagasiside on täna kindlasti põhilisteks motivaatoriteks kogu meeskonnale. Alustades, rahulikku ja tagasihoidlikult viisakat joont hoides, oleme saanud uskumatult palju toredaid ideid ja näinud siirast rõõmu oma külaliste silmis. Kindlasti ei saa ma öelda, et uuendused on sisse viidud ja töö on tehtud. Pigem vastupidi, oleme alles avastamas, mida meie rahvusköögil on pakkuda ja loodan, et kolleegid, kes „eesti oma köögi asja ajavad“, on sellel teel pigem partnerid kui konkurendid.

Kui tihti võib peakokka kohata restorani saalis?

Kui olen tööl, siis võimalikult palju ka saalis külaliste juures. Ja kuna MEKK on mulle väga südamelähedane ja kokandusvaldkond nii töö kui hobi, veedan päris suure osa oma ajast siin.

Peakoka laud, see tähendab…

Meie külalised otsivad vaheldust ja saame seda pakkuda viisil, korraldades peakoka lauas õhtusööke. Lihtsalt öeldes saavad inimesed tulla mulle MEKK-i külla.
Peakoka lauas süüakse enamasti toitu, mida teistele ei serveerita. Missugust nimelt, selle lepime eelnevalt kokku. Laua otsas seinal on teleriekraan, mille kaudu saab piilukaamera ülevaate köögis toimuvast. Kõikide roogade serveerimisel olen pidevalt protsessi juures ja räägin nii nende saamisloost kui nüanssidest, mis on huvipakkuvad. Kui mujal maailmas on selline formaat küllaltki levinud, siis Eestis oleme üks esimesi, kes peakoka lauda praktiseerivad.

Kes on Teile eeskujuks, õpetajaks?

Need kaks mõistet tõstaksin eraldi. Õpetajateks pean inimesi (peakokad, hotellide juhid, kolleegid), kelle kõrval on olnud võimalus aastate jooksul areneda, õppida. Kindlasti õpin ka nüüd, kuid esimesed sammud kokandusvaldkonnas tehtud ning minu ametialase käekirja ja kujunemise protsessid on jõudnud sinnamaani, kus suuri pöördepunkte vast enam ei tule.
Eeskujuks pean inimesi, kellest ja kelle tegemistest väga lugu pean ja end kursis hoian. Neid on nii eestist kui mujalt- oma ala professionaalid, kelle sõnadel on ka teod taga ja pidev suhtlemine ning koostöö nendega on vaieldamatult olulise tähtsusega.

Küsimus joogikaardi suhtes – Eesti ei ole teadupärast veinimaa, kuidas olete lahendanud olukorra?

Leiame täna, et kindlasti ei maksa kunstlikult luua MEKK-i veinikaart, mis koosneks enamjaolt kohalikest jookidest. Vein ja toit käivad käsikäes ja meie veinikaart pigem traditsiooniline.

MEKK-i veinieksperdid ja baarmenid lähtuvad moodsa eesti köögikultuuri ideoloogiast ning soovime, et nende töö tulemuseks ontulevikus terve MAJA – moodsa aja joogiaabits, mis hõlmab nii rahvuslikku – Vana Tallinna kokteili, Põltsamaa veine, Eesti vahuveini-kurgimahla tervitusjooki – kui ka suurepäraseid rahvusvahelisi jooke.

Oma osa terviku moodustamises annab majavein. Meie majaveini pakkuv ENATE veinimaja lähtub restoraniga sarnastest väärtustest. Nende veinikeldrid on alati olnud seotud Hispaania põlise kultuuri, selle üllatavate nüansside ja põnevate aktsentidega. Nii MEKK-i kui ENATE peamine eesmärk on saada parim tulemus, kasutades parimat, mida kohalik pinnas pakub, austades ajast aega edasi antud tavasid ja kombineerides neid kõrgtehnoloogia saavutustega.

Fotod: Mekk.ee

Restoran Mekk
Suur-Karja 17/19
10148 Tallinn
info@mekk.ee
Tel: 680 6688
Kohtade reserveerimine…

Ah, ja, veebikiri alustab sügisseminaride sarjaga. Soovitame soojalt!

Sel korral:
Persoon. Intervjuu restorani Mekk peakoka Rene Uusmehega;
Majandus. Coca Cola Company;
Koolitus. Veebikirja sügisseminarid;
Kolumn. Ton Karlos autoritaarsest juhtimisest;
Eesti. Setomaa;
Toit. Banana split;
Jook. Veel kolm suvist kokteili;
Teenindus. Kolmas järjestikune Wine Spectator auhind hotellile Kolm Õde;
Innovatsioon. Kuidas traditsioonid saavad olla inovaatilised;
Pisut etiketist. Joogiklaasid;
Muusika. Madonna.

Mõnusat lugemist : )

Vaatamisväärsed on traditsioonilised seto külad. Kinnised sumbkülad kus põhiliseks tunnuseks on suletud sisehoov. Seto talu on kõrgete väravate, hoonete ja vahetaradega suletud hoov kust naabrimehe õuele ei näe. Ehituslikult hästi läbimõeldud asusid hooned teineteise lähedal ning hoovi pääses läbi jalgvärava. Setomaal on külasid kus inimasustuse jälgi on leitud muinasaja lõpust ja keskajast. Üks selliseid külasid on Lossina. Külas on pidevalt elatud 5300 aastat alates. Ainus küla Setomaal kus tänaseni elavad vanausulised ehk staroverid on Beresje. Tüüpilise kalapüügiga tegelev küla oli esmakordselt mainitud 1582. aastal.

Sõites Setomaale on mitmeid võimalusi kuidas oma aega veeta, külastades vaatamisväärsusi, ravides ennast sanatooriumis ravimudaga, nautida imeilusat loodust või külastada seto tähtsamaid sündmusi. Üks huvitavam sündmus kus on võimalik seto kultuurist osa saada, leiab aset 1. augustil mil toimuvad XVI Seto Kuningriik Luhamaal Määsi mäel. Seto Kuningriigi päeval valitakse parim sõnaline, selgitatakse kes on parim pillimees, vägimees, kandlemängija, kasatski ja karguse tansijad. Valitakse parimad sõira, leiva, piiraku, veini, õlle ja hansa valmistajad ning parimad käsitööd. Näha saab seto sõjaväe paraadi. Sel päeval valitakse aastaks uus sootska, kuninga asemiku maapeal. Päeva lõpetab kirmask mis on külapidu. Eesti vaste kirmaskile on simman.

Foto: Flickr.com