Rahandus. Märten Ross: euroala hinnastabiilsus ongi Eesti erihuvi

mai 10, 2011 Rahandus. Märten Ross: euroala hinnastabiilsus ongi Eesti erihuvi kommenteerimine on välja lülitatud


03.05.11 Riigikogus esinenud Eesti Panga asepresident Märten Ross kinnitas, et Eesti ainus erihuvi euroala rahapoliitikas kaasarääkimisel saab olla eurosüsteemi hinnastabiilsus.

“Euroala rahapoliitika teostamisel ei ole mitmetimõistetavust, selle peaeesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Ei ole ühegi liikmesriigi, sealhulgas Eesti rahvuslikes huvides, kui euroala keskpangad ehk eurosüsteem, ja see tähendab ka Eesti Pank, sellest üldeesmärgist kõrvale kalduks. See ongi meie peamine rahvuslik erihuvi,” ütles Märten Ross.

Ross kordas, et Euroopa Keskpanga nõukogu on oma rahapoliitika otsustes lähtunud just hinnastabiilsusest ning tõstis viimasel istungil aprilli alguses inflatsiooniriskide suurenemise tõttu rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. “Nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini ja ilmutab järjest enam tugevnemise märke. Kasv on küll kriisieelsest nö tavatasemest aeglasem, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Samas ei taastu kõik riigid ühtlases tempos – osas euroala riikides valitseb võlakriis, mis ohustab majandusaktiivsuse tõusu. Vaatamata sellele on maailmamajanduse olukorra paranemine (ja nii mõnedki muud aspektid) märkimisväärselt tõstnud erinevate toormete hindu maailmaturgudel. Sellest ei ole puutumata jäänud ka euroala, kus inflatsioon kerkis viimaste andmete kohaselt aprillis juba koguni 2,8%ni.”

Asepresidendi sõnul on selge, et hinnasurve oht on pärast kriisi kasvanud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. “On väga oluline, et inflatsiooni hiljutine tõus ei tooks kaasa ulatuslikku inflatsioonisurvet keskmise aja jooksul. Seetõttu peavad eurosüsteemi keskpangad praegu pöörama suurt tähelepanu hinnastabiilsust ohustavate riskide ohjeldamisele. Peamiselt nende riskide vähendamiseks Euroopa Keskpanga nõukogu intressimäärasid tõstiski, kusjuures määrad on praegu piisavalt madalad, et toetada majanduse taastumist.”

Koos toormehindadega on väga kiiresti kasvanud ka Eesti inflatsioon, mis valmistab tõsist muret, märkis Ross. “Probleem ei seisne niivõrd prognoositust ja ka euroala keskmisest kiiremas inflatsioonitempos, vaid ohus, et see võib halvendada Eesti konkurentsivõimet pikemas plaanis.” Asepresidendi hinnangul leevendab mõnevõrra ohtu asjaolu, et toormehindade tõususurve ei ole seni hoogsalt üle kandunud muudesse hindadesse või ka palkadesse. “Riik saab teise ringi mõjude ärahoidmisele majanduspoliitikat kavandades kaasa aidata, sest see võib – nagu me möödunud langusest hästi mäletame – raskematel juhtudel kaasa tuua märksa rohkem halba, kui me karta oskame.”

Riigikogu täiskogu ees peetud kõnes käsitles Eesti Panga asepresident Märten Ross nelja teemat: rahapoliitika ja hinnastabiilsus euroalal; makromajanduslik stabiilsus Eestis; Euroopa eelarveraamistiku reform rahastabiilsuse aspektist, sealhulgas eurosüsteemi positsioon; finantsstabiilsus. Kõne on leitav Eesti Panga kodulehelt.

Kommentaarium on suletud.