Persoon. Intervjuu Pirita TOP SPA Hotell personalijuhi pr Tiiu Vilms`iga

mai 10, 2008 Persoon. Intervjuu Pirita TOP SPA Hotell personalijuhi pr Tiiu Vilms`iga kommenteerimine on välja lülitatud

 

Kuigi Tallinn on merelinn, siis merevaatega restorane võib lugeda ülesse kahe, ehk isegi ühe käe sõrmedel. Pirita Top Spa avas äsja just uhiuue söögikoha “Regatta”. Kas tuliuue restorani meeskonna komplekteerimine on keeruline?

Oleme uhked, et meil on uus, ilus restoran Regatta. Restorani akendest saab imetleda panoraamvaadet – 360 kraadi – nii merd kui maad, linna ja metsa.

Sisustuses on järgitud möödunud sajandi 80-ndate stiili. Muuseas, laualambid (ja klaasist seinapannoo) ongi 1979. aastast! Veel ootan ma põnevusega meie teenindajate uut vormiriietust.

Meeskonnaga alustasime tööd varakult. Uues restoranis planeerisime a la carte toitlustamise osakaalu kasvu. Seepärast osalesime 2006. aastal SA Innove poolt organiseeritud õpipoisikoolituses, et õpetada töötajatele selgeks kelner/ettekandja kutse. Selle projekti raames saime ka juhendajate koolitust, mis on olnud kasuks uute töötajate juhendamisel. Seega, me ei komplekteerinud uut meeskonda, vaid täiendasime olemasolevat. Loomulikult on keeruline leida teenindavat personali, seda enam, et meil on a la carte teenindajatele nõudeks kelner/ettekandja kutse olemasolu. Õigem on küll veel öelda, et “väljaõppe”, mitte “kutse”, sest kelneri “kutset” omavad veel suhteliselt vähesed inimesed. Kas ma eksin?

Mida peab töötajate valikul silmas pidama?

Alustame n.ö formaalsetest andmetest – vähemalt keskharidus, eesti, vene, inglise ja soome keele oskus suhtlemistasemel, a la carte teenindajate puhul ka vastava väljaõppe läbimine. Ja siis tuleb see kõige olulisem osa – sobivus teenindaja tööks ja sobivus kollektiivi, ehk siis ühiste põhiväärtuste jagamine. Mulle meeldib väga meie loosung “Enjoy Your Life!”

– “Naudi Oma Elu!” ja selgitan seda ka töötajatele, et kui sa ise naudid oma elu ja tööd, siis sellega muudad sa nii kolleegide kui ka klientide elu nauditavaks, mis omakorda tagasisidena muudab sinu enda elu ja töö nauditavaks.

Kuidas motiveerid oma töötajaid?

Arvan, et inimene saab ennast motiveerida ainult ise, tööandja ülesandeks on luua motiveeriv keskkond. Iga inimene on enda valikutes vaba ja ennast armastav inimene valib endale südamelähedase tööandja ning tööala. Ka siis, kui inimene on mingil põhjusel sunnitud tegema tööd, mida ta eriti ei armasta, tuleks tal siiski püüda see töö endale meeldivaks mõelda. Kui see ei õnnestu, siis tuleb uus töö leida, sest ennast tappa pole mingit mõtet.

Töötajale on motiveeriv, kui ta saab enda tööga kenasti hakkama, kui ta saab enda töös areneda, kui talle antakse piisavalt otsustusõigust ja vastutust. Ka see, kui inimene on enda töö tegemiseks vajalikul määral ja pisut enam informeeritud, kui temaga räägitakse asju läbi, on motiveeriv. Meie püüame leida üles need õiged inimesed, kes tahavad meil töötada. Enamasti see ka õnnestub. Aitame uuel töötajal meie ellu sisse elada. Selleks määrame talle koolitaja. Peab küll tõdema, et uue töötaja koolitusprogramm toimib meil paremini vastuvõtuosakonnas. Ka orientatsioonikoolitus teenib eesmärki, et uus töötaja saaks hotellist tervikliku pildi. Oleme kehtestanud soodushinnad meie toodetele ja teenustele, et kõik töötajad saaksid neid ise kasutada, et siis oskaksid kliendile soovitada. Pakume töötajatele arenguvõimalusi – vabadest töökohtadest teavitame eelkõige firmasiseselt, et soovijad saaksid kandideerida. Mitmekesist koolitust oleme saanud võimaldada 2007. ja 2008. aastal tänu EAS-i koolitustoetusele.

Uues restoranis on kaasaegsed töötingimused. Samas oleme teinud tõsiseid investeeringuid kogu maja töökeskkonna parandamiseks, näiteks valmis äsja uus töötajate garderoob. Garderoobis on väga head pesemisvõimalused, föönid juuste kuivatamiseks, suured peeglid ja eraldi riietusruumid – igati kaasaegsed ruumid. Pirita TOP SPA Hotell on liitunud Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikuga. See sobib hästi meie hotelli filosoofiaga: oleme sportlik ja tervislik hotell. Oleme teinud töötajatele selgitustööd suitsetamise kahjulikkusest, õigest ja tervislikust toitumisest, südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisest, AIDS’ist jne. Kõige tähtsam on aga, et töötaja ise teadvustaks, mis on just tema jaoks tähtis, et olla õnnelik.

Kuidas suhtud töökohapõhisesse õppesse?

Suhtun väga hästi. Olen tänulik, et saime õpetada 8-le meie inimesele selgeks kelner/ettekandja ameti ESF töökohapõhise õppe projekti raames. Käisin selle projekti käigus Tallinna Teeninduskooli saadikuna Hollandis tutvumas sealse kutseharidussüsteemiga ja eriti töökohapõhise õppega. Silma ja kõrva jäi, et riik on väga huvitatud töötajate välja- ja ümberõppest. Samuti tööandjad. Kutseõppealast tööd koordineerivad piirkonnas asutused, mille töö on rahastatud riigi ja tööandjate poolt. Praktikabaaside hindamine toimub erialade kaupa nendesamade asutuste poolt. Koolipõhise õpilase praktika eest tasu ei maksta. Töökohapõhise õppe puhul sõlmib töötajaga tähtajalise töölepingu kas tulevane tööandja või siis spetsiaalne firma. Tavapärane on, et õpilane on ühe päeva koolis ja 4 tööl. Kusjuures ka selle koolipäeva eest maksab tööandja õpilasele töötasu.

Riik maksab selle koolipäeva tööandjale kinni kooli kaudu. Kohtusin hiljuti Soome kutseharidustegelastega, kes osalevad rahvusvahelises projektis, et arendada töökohapõhist õpet Euroopa Liidus. Nad tundsid huvi, kui populaarne on töökohapõhine õpe Eestis nüüd, kus sellel on seaduslik alus. Minu kogemus on, et mitte väga. Ja arvan, et küsimus on selles, et tööandjal on pingeline maksta aja eest, mil õpilane on koolis ja töötajal jääb tänu osalisele tööajale töötasu väiksemaks. Muuseas, Soomes maksab riik otse tööandjale iga töökohapõhise õppega töötaja eest, väikseim tasu on näiteks 200 € kuus. Arvan, et praeguses majanduskasvu aeglustumise olukorras tuleb just investeerida haridusse – nii tehnoloogia arenguks ja uute töötajate väljaõppeks kui ka vabaneva tööjõu ümberõppeks.

Klassikaline küsimus: keda on tööjõuturult keerulisem leida, kas head kokka või head teenindajat?

Tead, praegu on kõiki töötajaid keeruline leida. Kui räägin konkreetselt Regattast, siis heade teenindajate pool on hetkel stabiilne (hoian küll hinge kinni ja sülitan kolm korda üle vasaku õla), puudu on hoopiski headest kokkadest. Kokkade põud on kestnud juba mõnda aega. Aga samuti ka väljaõppinud kelnerite/ettekandjate oma. Tööturuametist öeldi, et kuigi ametlikult on töötuse protsent tõusnud, on töötud uute töökohtade suhtes päris valivad. Seoses elukalliduse tõusuga eelistab töötu pigem abirahasid vastu võtta kui minna madalamapalgalisele tööle.

Lõpetuseks– töö inimestega on pingeline, kuidas puhkad?

Pingeline on ainult siis, kui ei saa inimestega head kontakti, kui tekivad arusaamatused. Näiteks, kui orientatsioonikoolitusel on lahe grupp, siis on päeva lõpus endal ka tiivad seljas. Naudin aega sõprade seltsis. Reisida meeldib, eriti, kui seda saab teha mingi sihiga n.ö tööalaselt. Aga ka puhkusereis on täiesti omal kohal. Veebruarikuus käisime sõpradega Tenerifel, sealt jäi kustumatu mulje loodusest ja La Gomera saarest.


Kommentaarium on suletud.