Külaline

Mis tõi Teid selle eriala juurde?

Järjestatus ei vasta pingereale:
huvi looduse vastu. Kasvasin Vana-Lasnamäel, kus oli võimalik paekarjääris toksida välja ürgelukaid ning jälgida, kuidas segipaisatud pinnasel kujunevad uued taimekooslused. Ka Kadrioru park oli (ja on) selle lähedal. Sügav kummardus osale nõukasüsteemist: üle suure Liidu toimisid tulemuslikult (lastevanematele tasuta) Noorte Naturalistide (kesk)jaamad, meil hilisemalt Noorte Loodusesõprade Keskmaja. Tolleaegsed õpetajad-direktorid on enamjaolt seni meie keskel, suurimad tänud neile. Tol ajal kohustuslikke leninlikke loosungeid võis seal lugeda õnneks vaid plakateilt ning tänukirjadelt, igapäevaselt tegeleti täies mahus loodusega. Ega praegusajal viitsi isegi nii mõnedki maakoolide bioloogiaõpetajad oma õpilasi koolimajast välja viia (tean täpselt!).
Laiskus. Ei viitsinud koos oma vanematega marjametsas marju korjata, lihtsam oli öelda, et uurin looduse saladusi. (See oli osalt nali, aga siinkohal tänan neidki, et võimaldasid mul oma huvialaga tegeleda).
Ülikoolis botaanikat-ökoloogiat õppides tekkis korduvalt küsimus, mis pagana päralt on kusagil vaja palgal pidada inimesi, kes tegelevad vaid küsimustega ? A la ‘sellel liigil on tolmukaniidid sirged, aga sellel kõverdunud’ (vabandust fundamentalistide ees!). Igal asjal pidi minu jaoks olema praktiline väljund.
Vastuhakkavus. Oli aasta 1992., kui Tallinna Botaanikaaia kabinetis, mida kolleegiga jagasin, kirus pudeli taga rühm seltsimehi tolleagset direktorit (H. T.). Ütlesin, et teeme siis korrektselt ja seaduspäraselt ära. Ja järgmisel päeval oligi tehtud – olin koondatud ‘pingelise majandusliku eelarve tõttu’. Tänud koputajale! Igatahes seniajani olesklen teadlaste hulgas ärimehe kuulsusega ning ärimeeste hulgas teadusemehena. Seega ligikaudu 20 aastat erategijana. Veel enne seda aga ligi 7 aastat Tallinna Haljasalade Trustis dendrohooldusjasokonna juhatajana.

Millest algab professionaalne aia kujundamine?

Lühidalt öeldes: KOGEMUSTEST. Mis asi on professionalism? U. 15 a. tagasi kuulutas üks kunagi ERKI-st maastikukujundamise diplomi saanud tegija kõik metsameestest ja ökoloogidest (ka R. R. kuulub sinna hulka) ketseriteks. Ainult et enamik kuulutaja poolt rajatud aedadest on vajanud liigtiheda istutuse tõttu ümbertegemist, lisaks meetrikõrgused projektikuhilad on valede kõrgusmärkide jms tõttu kujunenud praktikas vanapaberiks. Müts maha ka projekteerijate ees, kes ise on elanud paneelmajades, aga oskavad kõike paika panna. Tunnen, et isegi alles nüüd, kui elan uues kohas (endised isiklikud aiad jäävad aastaisse alates 1974 ja 1988), kuhu olen 5 aasta jooksul istutanud ligi 300 puittaime-taksoni (liigid ja sordid) ning vast 600 püsilille ning neid päevast-päeva jälginud, ei suuda hoomata kõiki nende reaktsioone loodusoludele ja omavahelistele suhetele. Just 2 nädalat tagasi istutati kellegi projekti järgi minu naabri maale 3 õunapuud – 0,6, 0,7 ja 0,8 m kaugusele piirist. Mida teha? Ka muu istutus on austusavaldus naabrile: madalad kukerpuuvormid tema poole, kõrgemad kibuvitsad omanikule vaatamiseks. Vaatan siin nüüdsama Rootsis ühe eestlase kaitstavat magistritööd maastikukujunduse vallas: istuta puittünnidese vahtrad (kes ja kuidas hooldab?); pane siia-sinna värvilised torud; okste külge seotuina on kollase-punasetriibulised lindid paremad kui sinise-rohelisetriibulised (õnneks nii lasteaialik tase siiski pole, aga palju ka ei puudu). Minusuguse vanamehe ( 47 aastat puudu sajandist) jaoks on tänapäeval toimuvad asjad üsna kummalised.

Mis on viimase kümnendi trendid?

Julgen öelda, et õige suundumus on ökoloogilisus ning omamaisus. Olen süüdi, et paarkümmend aastat tagasi, Skandinaavia mõjutuste tõttu soovitasin mõnes artiklis/intervjuus elupuu-hekke. Ise olen neid planeerinud vast 3 – 4 aeda. Õnneks! Mis on nüüdseks teiste poolt seni massiliselt rajatud hekkidest saanud? Hekiomanikud elavad nagu kastis, vaated on täielikult ära lõigatud. Aastaajalist muutuvust pole…On ju paremaid mooduseid, kuidas end naabrite (õelate/valvsate) pilkude eest varjata. Ise soovitan vabakujulisi, mitmeliigilisi hekke.
Igasugused trendid teenivad paratamatult (ettekavatsetult?) tootjate-müüjate huve. Miks mitte rajada aedu, mis kestavad pikemat aega? Aed pole minu meelest koht, kus kevadel istutatu võiks moest välja vajuda juba sügiseks; tänapäevase tarbimishulluse põhisüüdlasteks tulekski tembeldada igasugused moeloojad!

Levinumad eksimused aia kujundamisel?

Liigtihe istutus; mõningate taimemüüklate valeteave istutustiheduste ning meie kliimatingimustele vastavuse osas. Vast vähemalt kümnendik pakutavast ei sobi meie kliimasse ja kasvupaikadesse. Miks mitte müüa kolm korda rohkem taimi kui tegelikult vaja oleks? Kõik taimed kasvavad aja jooksul meeletult suuremaks kui etikettidel lubatud.
Värvuste-proportsioonide kokkusobivus(sobimatus). Aga maitse üle ei vaielda.

Mõned positiivsed näited?

Üsna hea tulemus oli Tallinnas Vabaõhukooli teel arhitektide Künnapu- Padriku poolt loodud asumis. Vältisime krunte eraldavaid piirdetarasid, istutades selle asemel ‘mulle-sulle’ vabakujulisi hekilõike. Haapsalus on neli või viis aeda, mis võitnud kauni koduaia konkursi, Nõmmel Metsa tn on üks kolmanda koha võitnu ning Randveres Silva AÜ-s esikoha võitnu. Mõned siin-seal veel. Projekte on koostatud vast 300 ringis, viimasel ajal oma laiskuse tõttu üha vähem. Pea-käte-jalgadega neist rajatud umbes 2/3.

Millal on mõttekas palgata asjatundja?

MVSP (mida varem, seda parem). Kui juba hoone ehituse alguses paigutada nt vundamendikaevisest tulev pinnas aianurka, kuhu rajada istutus, muutub aia reljeef ruumiliseks ning kaovad pinnase äraveoks/tagasitoomiseks tehtavad kulutused. Kümmekond puud-põõsast, mis sobimatud tuulisele ranna-alale ning seetõttu juba järgmisel kevadel hukkunud, on asjatundja poolt loodud projektis juba eos välistatud ning väärt projekti/nõustamise hinda.

Ideaal?

Ideaalis oleks parim kujundada oma aed täielikult kodumaistest taimedest/materjalist, sest sedasi väldite igasuguste võõrhaiguste ja -parasiitide levikut. Ise pole seni sellist veel loonud.
Sooviks, et taimemüüklates oleks eranditult saadaval vaid Eestis (Soomes) paljundatud-kasvatatud taimi, sest igasugune Poola, Saksamaa või Hollandi päritolu kaup on meil külmaõrn ning langeb varem või hiljem rivist välja. See oleks paras pähkel Tarbijakaitsele puremiseks, sest müüklate põhiargument on ‘ise istutasid-hooldasid valesti’.’

Mida sooviksite veebikirja lugejatele?

Kõige parem – rajage oma aed sellisena, nagu ise seda kirjanduse ja teadjate soovitusel ette kujutate. Kõike on võimalik parandada (kuigi see maksab täiendavalt raha). Aga ise tehtud, hästi tehtud! Mis sest, et aega kulub võib-olla 10 korda rohkem kui oskajatel, aga vähemalt olete selle kulutanud värskes õhus, mitte kalli raha eest spordisaalis.

Foto: erakogu