Majandus. Sügis 2009?

juuni 10, 2009 Majandus. Sügis 2009? kommenteerimine on välja lülitatud

Majanduslangus on veebikirjas olnud läbivaks teemaks nii mitmelgi korral. Kahjuks, ei ole lähenev suvi toonud sellesosas midagi rõõmustavat, küll toob aga loodetavasti selgust. Sampo Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul ei ole kriis veel oma põhja saavutanud. Samuti avaldab kogenud pangajuht arvamust, et raske olukord saavutab languspunkti käesoleva aasta sügiseks.

Võimalik, et see on nii, sest kui jälgida suurriikide arengusuundi, siis väidetavalt USA majanduse taastumise alguseni läheb veel kuid, sellisele järeldusel jõudsid New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ja Harvardi professor Kenneth Rogoff CNBC-le antund intervjuusNouriel Roubini sõnul oli eelmise sügise finantskriis midagi palju enamat kui usalduskriis. Samuti leiab Roubin, et tänasega pannakse erasektori kaotused valitsuse õlgadele, mis omakorda suurendab avaliku sektori võlakoormat. Viimane pärsib omakorda kasvuvõimalusi.

Rogoffi arvamuse kohaselt kaasnevad majanduslangusega suuremad riskid dollarile ja intressimääradele ning ta prognoosib, et kinnisvaraturu taastumine võtab aega viis aastat.
Pöördudes tagasi kodumaale, tuleb tõdeda: väiksel ja avatud majandusega riigil ei ole palju võimalusi, et üleilmseid majandusprotsesse oma soovikohaselt ohjata. Sotsioloog Andrus Saar, oli viimati raadio KUKU Ärataja saates kohalikku tööturgu kommenteerides, seda meelt, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks. Oma väidet põhjendas tuntud sotsioloog asjaoluga, et ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste- ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Siinkohal on veebikiri arvamusel, et eelmärgitud arvamust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. Sest olukorras kus drastiliselt väheneb riigieelarve ja kasvab tööpuudus, satuvad löögi alla just väikefirmad. Viimaseid on Eestis enamik, näiteks enne majandusbuumi harja, aastal 2005, tegutses  44 112  ettevõtet, millest 99.5%  klassifitseerus on töötajate arvu järgi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Probleemistiku kese, antud olukorras, seisneb aga selles, et  riiki sissetulev EU rahastus on tänasega suurettevõtete keskne. Mis on arusaadav, sest suured organisatsioonid suudavad täita ettenähtud rangeid kriteeriume. Vaadates aga tulevikku, oleks kasulikum kõigile, kui reeglistik lõdveneks niipalju, et neid suudaksid edukalt täita ka väike- või mikroettevõtted.

Kommentaarium on suletud.