Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele

november 10, 2010 Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti majandusaktiivsus kasvas 2010. aasta teises kvartalis ning koos sellega jätkus ka finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid majanduses tehtud tehingute tulemusel 2,8 miljardi krooni võrra rohkem kui finantskohustused, mistõttu Eesti majanduse netovõlg välismaailma suhtes kahanes teise kvartali lõpuks 174,7 miljardi kroonini.

Enim kasvasid teises kvartalis reaalsektori ettevõtete finantsvarad. Ettevõtete finantsvarade jääk on aastaga suurenenud 3 protsendi võrra, ulatudes teise kvartali lõpus 420,7 miljardi kroonini. Põhiliselt kasvasid ettevõtete finantsvarad likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. Ka reaalsektori ettevõtete finantskohustused on aastaga kasvanud 4,5 protsendi võrra. Teises kvartalis suurenesid eelkõige kreditoorsed võlgnevused ja muud kohustused. Samuti jätkus tendents, et reaalsektori ettevõtted vähendasid kodumaist laenamist ning suurendasid samal ajal laenamist välisriikidest. Välislaenukohustuste osakaal reaalsektori ettevõtete laenukohustustes kokku kasvas 26 protsendini, mis on võrreldav Eesti ELi astumise aegse tasemega.

Ühe miljardi krooni võrra kasvasid teises kvartalis ka majapidamiste finantsvarad ning seda nii hoiuste kasvu, väärtpaberite soetamise kui ka pensionikindlustusmaksete tõttu. Aastaga on majapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 9,2 protsendi võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga kahanes finantsvarade väärtus mõnevõrra, hoolimata kvartali jooksul tehtud investeeringutest. Kahanemise tingis teises kvartalis aset leidnud väärtpaberite hinnalangus finantsturgudel. Kuna majapidamiste laenunõudlus on jäänud esimestest majanduse elavnemise ilmingutest hoolimata tagasihoidlikuks, on majapidamiste laenude maht jätkuvalt kahanenud.

Erinevalt erasektorist vähendas valitsemissektor teises kvartalis oma finantsvarasid, need kahanesid 0,3 miljardi krooni võrra. Eelkõige vähenesid kodumaised hoiused, mida muu hulgas kasutati väärtpaberite ja võlanõuete soetamiseks. Valitsemissektori laenukohustused samal ajal ei muutunud kuigivõrd, mistõttu see sektor oli teises kvartalis likviidsete varade kasutuselevõtu tõttu ainus netolaenuvõtja Eesti majanduses. Eelkõige peegeldab see keskvalitsuse eelarvedefitsiidi finantseerimist, sest kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide finantspositsioon teises kvartalis isegi paranes.

Allikas: Eesti Pank

Kommentaarium on suletud.