Kutse/Majandus. Kutsehariduse rollist stabiilses majanduskasvus

aprill 10, 2010 1 Comment »


Millel saab põhineda pikemas perioodis palkade, kasumitootlikkuse, elatustaseme ja tervikuna majanduse kasv Eestis? Tavapärane on, mida rikkam on riik seda suurem osa rikkuse loomisest põhineb inimkapitalil, mis on kvaliteetse ja konkurentsivõimelise tehnoloogia siirde aluseks arenenumatest välisriikidest. Pikema perioodi jooksul saab olla majanduskasvu mootoriks tootlikkuse suurenemine ühe töötaja ja teiste ressursside ühikute kohta. See saab põhineda teadmistemahukale tootmisele ja üldisele tehnoloogilisele arengule, ning sõltub tööjõu kvaliteedist ja selle kasvust. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, teadmiste mahuka ja kõrge lisandväärtusega tootmise, teenuse pakkumise käivitamine sõltub eelkõige välisinvestorite sh. väliskorporatsioonide huvist investeerida Eestisse ja huvist käivitada siin kõrge lisandväärtusega tootmine või teenuse pakkumine. Küsimus on Eesti majanduse kasvu rahastamises mis sõltub välisinvestoritest ja väliskorporatsioonidest nende vastavast põhjendatud huvist.

Välisinvestorite sh väliskorporatsioonide huvi eelduseks ja aluseks on vajatavate kõrgete tehnoloogiliste teadmiste, oskuste, kogemustega, baaskompetentsidega töötaja olemasolu Eestis.Välisinvesteeringute mahud ja kõrge tootlikusega tehnoloogia siirde kvaliteet Eestisse sõltub põhiliselt just rakenduskõrghariduse sh. insenerihariduse ja kutsehariduse õpetamise tasemest, kvaliteedist ja selle kasvust Eestis.

Elatustaseme kasv, palkade kasv ja kasumitootlikkuse kasv riigis saab põhineda eelkõige tootmissektori arengule, sest teiste sektorite tootlikkuse kasvu potentsiaal on oluliselt piiratum. Tootmissektor kompenseerib reeglina arvestatava kasvu potentsiaali puudumise teistes majandussektorites. Samas tööpuuduse kõrvaldamise seisukohalt on oluline, et ühe töökoha loomine tootmissektorisse põhjustab automaatselt keskmiselt kahe töökoha loomise teenindussektorisse, mis tagaks tööpuuduse jätkusuutliku vähenemise. Uuringute tulemusena tuleneb Eestis ligi pool majanduslikust mahajäämusest arenenud Euroopa riikidele madalast tootlikkusest tööstussektoris ja avalikus sektoris, mille hulka kuulub ka kutseharidus ja rakenduskõrgharidus.

Tööpuudus on paljuski tingitud vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega töötajate puudumisest. Kui me ei taha jääda madalatehnoloogiaga ja madalate sissetulekute ja kõrge tööpuudusega tasemele, peaksime oluliselt tõstma kutsehariduse kvaliteeti iga taseme õppes ja võtma kasutusele elukestvaõppe rakendamise kõikidel kutsehariduse tasemetel. Tehnoloogia ja teadmised sellest arenevad kiiresti ja teisiti ei ole võimalik konkurentsivõimelisena ja atraktiivsena püsida investeeringutele ja tootlikkuse kasvule Eestis.

Kõige rohkem on välisanalüütikute poolt Eestile etteheidetud tehtud töö madalat efektiivsust, silmas pidades madalat toodete, teenuste ja kasumitootlikkust ühe töötaja ja ressursiühiku kohta. Tihti on Eestis mindud teed kus ekspordi ja hinna konkurentsivõime suurendamiseks hoitud tagasi palkade kasvu, või nagu mõni aasta tagasi tõusid palgad kiiremini kui töö efektiivsus ehk tootlikuse kasv. Mõlemad kasutatud lahendid ei anna jätkusuutliku majanduskasvu.

Elatustase ja selle kasv riigis on määratud selle majanduse tootlikkusega mida mõõdetakse ühe inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega vabaturuhindades, majanduskasvu ja elatustaseme kasvu liikumapanevaks jõuks on tootlikud ja kvaliteetsed (kõrg) tehnoloogiad ja nende edukas rakendamine kõigis eluvaldkondades, kus võtme rollis on arenenud riikidega võrreldes konkurentsivõimeliste või oluliselt paremate teadmistega töötaja, mis saab põhineda ainult kõrgel kutsehariduse tasemel, selle kvaliteedil ja kasvul. Suurendama peaks madalamal töö positsioonil töötajatele elukestvaõppe, täiend ja ümberõppe kutsehariduse kättesaadavust. Seda ajal mil kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele on elukestevõpe juba küllaltki kättesaadav ja rakendatav.

Töö efektiivsuse suurendamiseks teenindus- ja tootmisprotsessides vajame tulevikus rohkem nn. projektijuhi teadmistega töötajaid erinevatel tasemetel, madalaimast tasemest alates, kes on suutelised ise lahendusi välja töötama kui neile vastav ülesanne tehakse, see tõstaks tööprotsesside paindlikust ja tootlikust. Töötajate haridus peaks olema põimunud ettevõtluse, turunduse, majandusalaste ning projektijuhi teadmistega, selleks et töötajad oleks suutelised kiiresti reageerima töö ja tööjõuturul toimuvatele muudatustele kiiresti, kulu ja kasumiefektiivselt, muutustega turul kohanema ilma olulist kahju tekitamata või saamata. Selline lähenemine suurendaks investeeringute mahtu ja tasuvust Eestis, töökohtade arvu kasvu, elatustaseme kasvu, ning kaupade, teenuste ja kasumi tootlikkuse kasvu, ning vähendaks turu pidevast ja kiirest muutumisest tulenevat võimaliku kahju. Selle abil oleks turu muutustes võimalik näha hoopis uusi, kasulike võimalusi tuluteenimiseks ja neid ka rakendada tulu teenimiseks kiiresti, mille kaudu tõuseks tulutootlikus ühe töötaja kohta.

Oluline on ka investeeringute kasv kutsehariduses kasutatavasse kvaliteetsesse ja tootlikusse tehnoloogiasse, kutsehariduses töötava personali pidev arendustöö, eriti tehnoloogiliste teadmiste osas, mis loob eeldused vastavate oskuste ja teadmistega töötajate koolitamiseks. Samuti on oluline jätkuv kulutuste kasv Eestis toimuvasse teadusarendus tegevusse, see on tegevus mis loob Eestile konkurentsieelist välisturgudel ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Kutsehariduses antavad tehnoloogilised ja muud teadmised, oskused, kogemused, baaskompetentsid peaks olema suunatud tootlikkuse kasvule kõigis töö ja elu valdkondades. Selline lähenemine tõstaks välisettevõtete ja investorite huvi Eesti vastu.

Kutsehariduse roll on luua eeldused jätkusuutlikuks majanduse kasvuks, investeeringute mahu, tootlikuse ja töökohtade arvu kasvuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et investeeringute mahu, töökohtade arvu ning töö tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, seega elatustaseme kasvu eelduseks on täna kvaliteetsema ja efektiivsema (kõrg)tehnoloogia siire arenenumatest välisriikidest Eestisse, mille eelduseks on igal tasemel töötajatele kättesaadav kvaliteetne elukestev kutseharidus ja selle kvaliteedi pidev kasv.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: http://wallofbrick.files.wordpress.com/2010/03/rubber-band.jpg

Kommentaar

  1. Klemm 12/04/2010 at 07:52 -

    Haridusest ei ole palju kasu kui töötajad ei ole kutsekindlad. Eesti ei ole Saksamaa kus saab ennast kindlal elukutsel ülesse töötada!