Kolumn. Ton Karlos ja neverland

september 10, 2010 Kolumn. Ton Karlos ja neverland kommenteerimine on välja lülitatud

Noneh, Neverlandi all mõeldakse manalteele läinud popstaari maamaja. Aga võib ka muud, näiteks mittekunagimaad. Otsetõlkes. Siinmail näib elavat piisavalt palju pimesi järgivaid inimesi. Selliseid, kes usuvad keda & mida iganes. Kas teie usute poisi ja tüdruku sõprusse? Aga parteisse astunud anarhististi valimislubadusi? Valge laeva saabumist? Astume sammu edasi ja küsime – kas usute, et orjaturu legaliseerimine on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele? Teistmoodi tööandjate klanni manifesti tõlgendada eriti ei ole võimalik, pean silmas seda osa, mis räägib pensioniea tõusust. Iga täie aruga meesinimene peaks selle peale arvama: „Live Fast, Love Hard, Die Young“. Arvestades keskmist eluiga, sajani, õigemini 64-ni, oskab lugeda ka kõige tuhmim prole.

Või kõrghariduse läbivalt tasuliseks muutmise idee? Milleks? Kellele? Kas mõni auväärne on miski kassiülikooli aktsiaid ostnud? Tendents ju terve kümnendi vanune – minnakse õppima Eestist välja. Sinna kus õppejõud on asjatundjad. Ja tihtipeale jäädaksegi alma materi juurde. Miks peaks tulema tagasi ja neegerdma mingisugusid, kelle äriidee töötab põhimõttel, et palgatase peabki aastakümneteks jääma selliseks, nagu olid issanda aastal 1994? Tagamaks majanduslikku stabiilusust ja konkurentsivõimet !?

Muidugi võib vastupidist – uskuda kõike, mida meedia meieni toob.  Ja loomulikult maksta ise sotsiaalmaksu. Jõudes eikunagimaale, sinna kus elatustase 90% EU keskmisest ja töötabeleid tuleb täita hieroglüüfides.

Foto: dirtybutton.com

Kommentaarium on suletud.