Intervjuu Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja, pr. Margit Plakso`ga

aprill 29, 2012 Intervjuu Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja, pr. Margit Plakso`ga kommenteerimine on välja lülitatud

Mis on Ravimiamet?
Ravimiamet on asutus, mis tegeleb ravimite, sealhulgas veterinaarravimid, järelvalvega. Hindame ravimite müügilubade taotlusi ja väljastame müügilubasid. Ravimiameti ülesandeks on teha ka otsuseid apteekidele, ravimite hulgimüüjatele ja tootjatele tegutsemislubade väljastamise kohta. Samuti korraldada kontrolli nende üle. Oluline tegutsemisvaldkond on Eestis toimuvate kliiniliste uuringute ning ravimireklaami järelevalve. Kogu selle töö eesmärgiks kaitsta inimeste ja loomade tervist. Ravimiamet kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse.

Kui tihti tavakodanik ja kui üldse, Ravimiametiga kokku puutub?
Kodanike otseseid kokkupuuteid Ravimiametiga on kaunis palju. Inimesed tunnevad tihtipeale huvi konkreetsete ravimite toimete ja kõrvaltoimete vastu. Küsitaks ravimitega reisimise kohta ja palju on päringuid internetist erinevate toodete tellimise kohta. Aga ka ilma otseste kokkupuudeteta on ikka kogu meie töö suunatud ravimikasutajate turvalisusele.

Päris selge on see, et ravimite turgu peab korrastama. Lisagem siia näitena äsja ÄP Kirjastuse poolt üllitatud „Korrumpeerunud meditsiin`i“, autoriks Hans Weiss. Siiski, kas Teile ei tundu, et kohati on tegemist ülereguleerimisega?
Ravimid on peaaegu ainsad tooted, mille puhul toimub turule lubamise eel põhjalik kontroll. Eesmärgiks on, et patsientide kasutuses oleksid ainult kvaliteetsed, toimivad ja eesmärgipärasel kasutamisel piisavalt ohutud ravimid. Kindlasti ei saa väita, et see on ülereguleerimine, kuna tegemist pole tavaliste kaupadega. Ravimite omadusi ei ole võimalik inimese elu ohtu seadmata võimalik kindaks teha muul moel, kui range kontrolliga enne müügiloa andmist. Oluline aspekt on ka ravimite ohutusandmete jälgimine ja hindamine siis, kui ravim on juba turule tulnud.

Näiteks Ravimiseaduse § 25 lõike 3 alusel on ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti teenusega keelatud. Miks on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega nii ranged piirangud interneti, telefoni jne. teel tellitavatele ravimitele?
Piirang on mõeldud inimeste tervise kaitseks. Üldiselt on teada, et internetipoodides liigub väga palju võltsitud ravimeid, mis paremal juhul ei sisalda toimeainet, halvemal juhul võivad aga sisaldada aineid, mida pole pakendile märgitud. Samuti pole infot, kuidas sellist kraami toodetakse, kuidas ja kus selliseid ravimid transporditakse ja säilitatakse. Säilitustingimuste rikkumine võib samuti põhjustada toimeaine sisalduse vähenemist või ohtlike lisandite tekkimist. Selliste ravimite tarbimine on kahtlemata tervisele ohtlik.

Kui meenutada kõiki postkasti saabuvaid mitmesuguste ravimite pakkumisi (nt potentsiravimid, elustiiliravimid vms), siis ilmselt mõistab igaüks, et kirja saajal ei ole kuidagi lihtne aru saada mis on õige ja mis on vale.

Teise näitena, EU seaduste kohaselt saab inimene euroalalt tellida oma tarbeks kolme kuu ravimeid ja loodustooteid. Muudes EU maades seda seadust aktsepteeritakse. Näiteks Lätti ja Soome saab ilma piiranguteta ravimeid ja loodustooteid EU alalt tellida. Miks Ravimiamet ei luba tellida Eesti apteekides müügil olevaid tooteid nagu näiteks Aspirin? Ometi on tegemist kontrollitud tootega.
Ei saa täpselt aru, millisele seadustele Te viitate. Hetkel on menetluses ravimiseaduse muudatus, mis võimaldab edaspidi internetiapteekide tegevust ja sealt ravimite tellimist. Loodustoodete tellimisele, kui need pole ravimid, piiranguid ei seata.

Kahe eelmise näite põhjal – kas Teile ei tundu, et inimesele tänavalt võib jääda väga petlik mulje, nagu oleksid eelmärgitud piirangud koostatud maaletoojate, mitte tarbijate huve silmas pidades?
Palun vaadake eelmiseid vastuseid.

Avalikkuses on olnud palju poleemikat seoses ravimite kõrgete hindadega. Osalt on see tingitud piirangutega toodetele, mida valmistatakse endistes nö idabloki maades. Kuidas ja mille põhjal moodustub nimekiri keelatud/lubatud toodetest?
Ravimit võib Eestis müüa, kui sellele on ravimi tootja või tema esindaja taotlenud ja saanud müügiloa, tõestades, et ravim on efektiivne, ohutu ning kvaliteetne. Nõuded on kõigile ühesugused, sõltumata ravimi päritolust. Paljud ravimid, mida Eestis müüakse, on toodetud nt Poolas, Lätis, Sloveenias, Tšehhis ehk siis endistes idabloki riikides. Lubatud ravimite kohta saab infot Ravimiameti kodulehel olevast ravimiregistrist.

Ravimiturg ei ole klassikaline vabaturg, siin toimivad regulatsioonid, mida muul juhul võiks pidada turutõrkeks. Oskate öelda, kuidas kujuneb Aspirini hind?
Ravimi tootja arvestab hinna kujundamisel tehtud kulutustega ravimi väljatöötamisele, lähteainetele, tootmisele jms. Riigi poolt on kehtestatud kindlad määrad sellele osale, mida võivad tootja hinnale lisada hulgimüüjad ning apteegid. Ravimihinnale lisandub ka käibemaks.

Ravimid ja reklaam. Millisel moel sätestab, kuidas ja millal ravimeid reklaamida tohib?
Ravimite reklaaminõuded on päris ranged. Keelatud on retseptiravimite reklaam üldsusele ning ka käsimüügiravimite reklaami puhul peab kinni pidama kindlatest reeglitest – üheselt peab olema arusaadav, et tegemist on ravimiga. Alati tuleb nimetada ravimi toimeaine, reklaamis võib kasutada ainult kinnitatud näidustusi. Täpsed reeglid on erinevates meediakanalites edastatavale reklaamile. Nt reklaami ei tohi edastada lastesaadete eel ja ajal.

Mida soovite veebikirja lugejatele?
Kaunist kevadet!

Foto: erakogu

Kommentaarium on suletud.