Intervjuu ettevõtja, hr. Risto Sulu`ga

mai 30, 2016 Intervjuu ettevõtja, hr. Risto Sulu`ga kommenteerimine on välja lülitatud

Risto Sulu

Mitmetahulise persoonina võiks Teid intervjueerida väga mitmest aspektist. Küsiksime sedakorda alustuseks: mis on coaching maakeeles?

Coaching`ule on välja pakutud mitmeid erinevaid definitsioone, kuid selleks, et seda lihtsustada, võib alustada järgnevalt – coaching on meetod inimese teadlikkuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Nüüd, kui vaadata, kuidas seda teha, ehk millised on peamised tööriistad coachinguks, võib esile tuua – aktiivne kuulamine ja suunatud küsimused. Tegemist on meetodiga, mis on suunatud inimese igakülgsele arengule. Coach`ides saab lahendada inimeste ja/või organisatsioonide probleeme või õppida juurde näiteks uusi vajalikke oskusi. Maakeeles: minu silmis on coaching efektiivne vahend mingisuguse konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

Mida  coaching annab üksikisikule või siis organisatsioonile?

Alustame üksikisikuga. Oletame, et inimene kardab esinemist, kuid ei tea, kuidas selle probleemiga tegeleda. Asjaolu muudab teravamaks veel näiteks asjaolu, et inimene peab nelja kuu pärast esinema suurel konverentsil sajale inimesele. Mida teha? Siinkohal on coach`i otsimine ja coaching hea valik, sest:
a) probleem on selgepiiriline ja ajaliselt mõõdetav;
b) probleemiga tegelemine ja inimese toetamine ei vaja tegelikult erialaoskusi;
c) probleemiga tuleb tegeleda kiirelt ja on vaja näidata tulemusi.

Nii nagu spordis treener, asub coach sinuga koostööle selle probleemi lahendamiseks. Kuid selle asemel, et öelda, kuidas ja mida täpselt teha, toob coach sinust parima välja, nii et sa ise pakud välja tegelikke lahendusi. Coach on peegeldaja, kuulaja ja toetaja. Tegevuskava jälgides ja kokkulepitud tegevusi sooritades märkad nelja kuu pärast esinedes, et hirm on vähenenud ja enesekindlus suurenenud.

Näiteid võib tuua veel, kuid usun, et see annab hea pildi, kuidas coaching saab üksikisikule kasulik olla. Lisaks peab mainima, et coaching`ut kasutavad veel teadlikumad inimesed, kes soovivad selles, mida nad teevad, veel paremad olla. Sellisel juhul kasutatakse coaching`ut jätkuva enesearengu tööriistana.

Organisatsioonis võimaldab coaching kaasata inimesi organisatsiooni tegevustesse sügavamalt ja välja selgitada inimeste tõelised vajadused, soovid, mured, hirmud. Kuidas coaching`ut rakendada organisatsioonis? Igapäevases vestluses töötajatega võiks ülemus kasutada coaching`u tööriistu: aktiivset kuulamist ja suunatud küsimusi. Poetades igasse vestlusesse paar sügavamat küsimust, seejärel aktiivselt kuulates, on võimalik kokku panna inimestest tervikpilt, mida saab kasutada sisendina erinevate muudatuste tegemisel organisatsioonis. Küsimus on – mida me inimesed tegelikult vajavad? Nii saab vastuse. Oluline on rakendada ja teha midagi selle sisendiga, teisisõnu viia vajalikud muudatused ellu.

Peale selle on võimalik luua näiteks väiksemaid töögruppe töötajatest, seada gruppe juhtima liidrid ja panna nad üksteist grupis coach`ima, et leida uusi ideid ja lahendusi organisatsiooni jaoks. Muidugi ei piirdu coaching`u kasutus organisatsioonides ainult eeltooduga.

Spetsiifilisemalt: Teil on väga tugev kogemus toitlustusjuhina – millal on coaching`u kui koolitusliigi valik õige ja õigustatud?

Oma kogemusest lähtuvalt võin öelda, et coaching pole imevits kõige vastu. Kui inimene või töötaja on madala sisemise motivatsioonitasemega ja ei soovi võtta vastutust selle eest, mida ta mõtleb või teeb, siis ei aita isegi coaching. Seega pole coaching mõeldud kõigile. Juht saab coaching`uga küll koguda vajalikku informatsiooni edasisteks muudatusteks, kuid coaching`ut edaspidi rakendada soovitan küll inimestega, kes on selleks valmis (võtavad vastutuse, tahavad ja soovivad areneda). Eelnev kehtib individuaalse coaching`u kohta organisatsioonis.

Vaadates coaching`ut koolitusliigi osana, saame seda rakendada näiteks koolituste grupidiskussioonide juhtimisel. Seda soovitan teha siis, kui juhina on vajalik sisend kogutud ja inimeste vajaduste tundmine parem. Endal võttis see aega pool aastat, peale mida asusin coaching`ut kasutama ka muuhulgas koolitustel. Varasemalt mainitud töögruppide näide illustreerib hästi coaching`u edasist kasutust organisatsioonides.

Nagu eelnevalt öeldud – mitmetahuliselt persoonilt võib küsida erineva sisuga küsimusi – teenuse disain see on …?

Selle aasta alguses puutusin kokku uue huvitava mõistega. Tänan Sven Lööndret ja Soomes asuvat, kuid Eestis tegutsevat Haaga-Helia ülikooli selle eest! Uudishimuliku inimesena asusin terminit teenuse disain lahti mõtestama oma kogemusest lähtuvalt. Mõistsin, et olin oma eelneva kogemuse jooksul lähenenud asjadele valest nurgast. Arvasin, et tean eksperdina, mida kliendid soovivad ja planeerisin teenuseid enda ekspertiisist lähtudes – seda nimetatakse teenuse planeerimiseks. Tegin seda pea alati lineaarselt ja ei muutnud teenustes palju aja jooksul.

Teenuse disain selle-eest hõlmab endas erinevaid meetodeid, kuidas näha teenust kliendikesksena, sest see on tegelik tuum, kuidas võita enda poole olemasolevaid ja uusi kliente. Peale selle toimub teenuse disainis pidev rühmatöö, uuesti-disainimine ja katsetamine. Minu mõtteviis on tänu teenuse disainile palju muutunud. Mis mulle meeldib selle juures kõige enam on see, et see on väga inimkeskne meetod, hõlmates endas coaching`ut (õigete küsimuste küsimist), turundust, klientidega suhtlemist ja veel muud huvitavat.

Seega on teenuse disain meetod, kuidas kaasluua koos klientide ja meeskonnaga kõigi osapoolte vajadusi ning ootusi ületav teenus.

Isiklikku laadi küsimus – miks ettevõtlus?

Viimased paar aastat ootasin, et saaksin teha „oma asja“. Ootasin õiget aega ja hetke, et oleksin selleks valmis. Kui midagi väga soovid, siis elu võib anda sulle selleks võimaluse. Niimoodi mul juhtus. Just sel hetkel mõtlesin: „Kas nüüd või mitte kunagi.“ Tegin esimese sammu ja ei kahetse otsust, kuigi polnud selleks enda arvates valmis.

Miks otsustasin ettevõtluse kasuks? Ühelt poolt varasema palgatöö piirangud, teiselt poolt kirglik soov luua võimalikult paljudele inimestele väärtust. Eelnevalt öeldus nähtuvad tüüpilised inimese motivatsiooni allikad: valu ja nauding. Soovisin minimeerida valu ja maksimeerida naudingut. Minu jaoks oli ja on siiani oluline isiklik ruumi, aja ja mõttevabadus. Soovisin töötada tegelikult võimalikult paljude erinevate inimestega erinevates töökeskkondades – ettevõtlus pakub selleks paremaid võimalusi. Ettevõtjana on võimalik oma aega paremini planeerida ja tunda ennast nii rohkem oma aja peremehena. Ilma juriidilise korrektsuseta ütlen ausalt, et paljudes organisatsioonides on liiga suur tähelepanu formaalsusel ja poliitikal. Kui enamus aega kulub firma poliitika tundmaõppimisele ja õpitu rakendamisele, siis kes tegeleb inimeste ning arendustegevusega? Soovisin luua oma firmakultuuri, kus fookus ei oleks ebavajalikul.

Viimaks loomistegevus ja väärtusloome. On elav nauding teha midagi, millest on inimestele ja organisatsioonidele reaalselt kasu. Toetades seda tehes nii sinu soovitud elustandardeid kui sihte elus.

Ja veel isiklikum küsimus – kuidas puhkate?

Eelistan aktiivset puhkust, õppimist ja inimestega koos sisukat aja veetmist. Aktiivse puhkuse all pean silmas erinevaid pallimänge (jalgpall, korvpall, võrkpall), matkamine, jooksmine. Armastan õppida uut ja tunnen huvi erinevate valdkondade vastu, selleks loen raamatuid, vaatan dokumentaalfilme, loen alternatiivmeediat, osalen erinevatel koolitustel. Meeldib veeta aega lähedaste, sõprade, tuttavate seltskonnas ning tutvuda uute huvitavate inimestega.

Mida sooviksite veebikirja lugejale?

Soovin, et iga lugeja järgiks elus oma tõelist kutsumust ja teeks seda, mis teda tegelikult õnnelikuks teeb. Soovin, et igaüks tegeleks tõsiselt ja järjepidevalt sisekaemusega. Nii saame inimesena areneda, sest areng on elu. Kui me areneme, siis tunneme ennast õnnelikuna. Õnn on seisund, mis ei alga kellestki muust kui sinust endast!

Otsetee: HTCoaching.ee kodulehele …

Foto: erakogu

 

Kommentaarium on suletud.