IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

jaanuar 16, 2017 IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga kommenteerimine on välja lülitatud
IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang[2]

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia

Kommentaarium on suletud.