Külaline

Juhtkiri. Juuli 2010

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:38:20 +0000

Suvi. Südasuvi. Et sooja lubatakse pikalt, mis on ainult hea, teeme siinkohal lühemalt. Selles mõttes, et pisut lühema numbri. Suviselt lühida. Öeldakse küll, et rege rauta suve ja vankrit korrasta talvel, sedakorda kipub vastupidi minema – persoonilugu räägib aedadest ja aiakujundusest. Lisaks lennundusgigandi Boengi saamislugu. Müük ja personalivalik. Eksootiline reisisihtkoht, mille toob Teieni reisihuviline psühholoog Anneli Salk. Ning e-õppe põhimõtted. Loomulikult lauakombed ning toit ja jook. Üks tõeliselt vajalik internetiportaal. Ja üks tõeliselt suur superstaar. Kes põhjustas Juuni hinnatõusu?

Lõppema hakkab hr. Vahur Kõrbe päevikulaadne kirjutis Gaz-21 taastamisest. Kolumnist Ton Karlos on aga suvepuhkusel. Loomulikult veebikirja koolituskalender.

Sel korral siis:

Intervjuu R &AR tegevjuhi hr. Riho Raudi`ga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. August 2010

Äri. Boeing

Majandus. EAS on toetanud Eesti firmade tootearendust 525 miljoni krooniga

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

Turundus. Müük 1.5

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 8. osa

Turism. Kuningriik maailma katusel – Ladakh

Toit. Täidetud canellonid

Jook. Drambuie

Lauakombed. Kokkusaamine restoranis

Kutse. E-õpe, 2. osa

Ettevaatust Volga! Hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutis vanaauto taastamisest

Muusika. Barbra Streisand

Internet. Petitsioon.ee

Head lugemist!

Persoon. Intervjuu aiakujundusbüroo R&AR tegevjuhi hr. Riho Raudi `ga

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:35:08 +0000

Mis tõi Teid selle eriala juurde?

Järjestatus ei vasta pingereale:
huvi looduse vastu. Kasvasin Vana-Lasnamäel, kus oli võimalik paekarjääris toksida välja ürgelukaid ning jälgida, kuidas segipaisatud pinnasel kujunevad uued taimekooslused. Ka Kadrioru park oli (ja on) selle lähedal. Sügav kummardus osale nõukasüsteemist: üle suure Liidu toimisid tulemuslikult (lastevanematele tasuta) Noorte Naturalistide (kesk)jaamad, meil hilisemalt Noorte Loodusesõprade Keskmaja. Tolleaegsed õpetajad-direktorid on enamjaolt seni meie keskel, suurimad tänud neile. Tol ajal kohustuslikke leninlikke loosungeid võis seal lugeda õnneks vaid plakateilt ning tänukirjadelt, igapäevaselt tegeleti täies mahus loodusega. Ega praegusajal viitsi isegi nii mõnedki maakoolide bioloogiaõpetajad oma õpilasi koolimajast välja viia (tean täpselt!).
Laiskus. Ei viitsinud koos oma vanematega marjametsas marju korjata, lihtsam oli öelda, et uurin looduse saladusi. (See oli osalt nali, aga siinkohal tänan neidki, et võimaldasid mul oma huvialaga tegeleda).
Ülikoolis botaanikat-ökoloogiat õppides tekkis korduvalt küsimus, mis pagana päralt on kusagil vaja palgal pidada inimesi, kes tegelevad vaid küsimustega ? A la ‘sellel liigil on tolmukaniidid sirged, aga sellel kõverdunud’ (vabandust fundamentalistide ees!). Igal asjal pidi minu jaoks olema praktiline väljund.
Vastuhakkavus. Oli aasta 1992., kui Tallinna Botaanikaaia kabinetis, mida kolleegiga jagasin, kirus pudeli taga rühm seltsimehi tolleagset direktorit (H. T.). Ütlesin, et teeme siis korrektselt ja seaduspäraselt ära. Ja järgmisel päeval oligi tehtud – olin koondatud ‘pingelise majandusliku eelarve tõttu’. Tänud koputajale! Igatahes seniajani olesklen teadlaste hulgas ärimehe kuulsusega ning ärimeeste hulgas teadusemehena. Seega ligikaudu 20 aastat erategijana. Veel enne seda aga ligi 7 aastat Tallinna Haljasalade Trustis dendrohooldusjasokonna juhatajana.

Millest algab professionaalne aia kujundamine?

Lühidalt öeldes: KOGEMUSTEST. Mis asi on professionalism? U. 15 a. tagasi kuulutas üks kunagi ERKI-st maastikukujundamise diplomi saanud tegija kõik metsameestest ja ökoloogidest (ka R. R. kuulub sinna hulka) ketseriteks. Ainult et enamik kuulutaja poolt rajatud aedadest on vajanud liigtiheda istutuse tõttu ümbertegemist, lisaks meetrikõrgused projektikuhilad on valede kõrgusmärkide jms tõttu kujunenud praktikas vanapaberiks. Müts maha ka projekteerijate ees, kes ise on elanud paneelmajades, aga oskavad kõike paika panna. Tunnen, et isegi alles nüüd, kui elan uues kohas (endised isiklikud aiad jäävad aastaisse alates 1974 ja 1988), kuhu olen 5 aasta jooksul istutanud ligi 300 puittaime-taksoni (liigid ja sordid) ning vast 600 püsilille ning neid päevast-päeva jälginud, ei suuda hoomata kõiki nende reaktsioone loodusoludele ja omavahelistele suhetele. Just 2 nädalat tagasi istutati kellegi projekti järgi minu naabri maale 3 õunapuud – 0,6, 0,7 ja 0,8 m kaugusele piirist. Mida teha? Ka muu istutus on austusavaldus naabrile: madalad kukerpuuvormid tema poole, kõrgemad kibuvitsad omanikule vaatamiseks. Vaatan siin nüüdsama Rootsis ühe eestlase kaitstavat magistritööd maastikukujunduse vallas: istuta puittünnidese vahtrad (kes ja kuidas hooldab?); pane siia-sinna värvilised torud; okste külge seotuina on kollase-punasetriibulised lindid paremad kui sinise-rohelisetriibulised (õnneks nii lasteaialik tase siiski pole, aga palju ka ei puudu). Minusuguse vanamehe ( 47 aastat puudu sajandist) jaoks on tänapäeval toimuvad asjad üsna kummalised.

Mis on viimase kümnendi trendid?

Julgen öelda, et õige suundumus on ökoloogilisus ning omamaisus. Olen süüdi, et paarkümmend aastat tagasi, Skandinaavia mõjutuste tõttu soovitasin mõnes artiklis/intervjuus elupuu-hekke. Ise olen neid planeerinud vast 3 – 4 aeda. Õnneks! Mis on nüüdseks teiste poolt seni massiliselt rajatud hekkidest saanud? Hekiomanikud elavad nagu kastis, vaated on täielikult ära lõigatud. Aastaajalist muutuvust pole…On ju paremaid mooduseid, kuidas end naabrite (õelate/valvsate) pilkude eest varjata. Ise soovitan vabakujulisi, mitmeliigilisi hekke.
Igasugused trendid teenivad paratamatult (ettekavatsetult?) tootjate-müüjate huve. Miks mitte rajada aedu, mis kestavad pikemat aega? Aed pole minu meelest koht, kus kevadel istutatu võiks moest välja vajuda juba sügiseks; tänapäevase tarbimishulluse põhisüüdlasteks tulekski tembeldada igasugused moeloojad!

Levinumad eksimused aia kujundamisel?

Liigtihe istutus; mõningate taimemüüklate valeteave istutustiheduste ning meie kliimatingimustele vastavuse osas. Vast vähemalt kümnendik pakutavast ei sobi meie kliimasse ja kasvupaikadesse. Miks mitte müüa kolm korda rohkem taimi kui tegelikult vaja oleks? Kõik taimed kasvavad aja jooksul meeletult suuremaks kui etikettidel lubatud.
Värvuste-proportsioonide kokkusobivus(sobimatus). Aga maitse üle ei vaielda.

Mõned positiivsed näited?

Üsna hea tulemus oli Tallinnas Vabaõhukooli teel arhitektide Künnapu- Padriku poolt loodud asumis. Vältisime krunte eraldavaid piirdetarasid, istutades selle asemel ‘mulle-sulle’ vabakujulisi hekilõike. Haapsalus on neli või viis aeda, mis võitnud kauni koduaia konkursi, Nõmmel Metsa tn on üks kolmanda koha võitnu ning Randveres Silva AÜ-s esikoha võitnu. Mõned siin-seal veel. Projekte on koostatud vast 300 ringis, viimasel ajal oma laiskuse tõttu üha vähem. Pea-käte-jalgadega neist rajatud umbes 2/3.

Millal on mõttekas palgata asjatundja?

MVSP (mida varem, seda parem). Kui juba hoone ehituse alguses paigutada nt vundamendikaevisest tulev pinnas aianurka, kuhu rajada istutus, muutub aia reljeef ruumiliseks ning kaovad pinnase äraveoks/tagasitoomiseks tehtavad kulutused. Kümmekond puud-põõsast, mis sobimatud tuulisele ranna-alale ning seetõttu juba järgmisel kevadel hukkunud, on asjatundja poolt loodud projektis juba eos välistatud ning väärt projekti/nõustamise hinda.

Ideaal?

Ideaalis oleks parim kujundada oma aed täielikult kodumaistest taimedest/materjalist, sest sedasi väldite igasuguste võõrhaiguste ja -parasiitide levikut. Ise pole seni sellist veel loonud.
Sooviks, et taimemüüklates oleks eranditult saadaval vaid Eestis (Soomes) paljundatud-kasvatatud taimi, sest igasugune Poola, Saksamaa või Hollandi päritolu kaup on meil külmaõrn ning langeb varem või hiljem rivist välja. See oleks paras pähkel Tarbijakaitsele puremiseks, sest müüklate põhiargument on ‘ise istutasid-hooldasid valesti’.’

Mida sooviksite veebikirja lugejatele?

Kõige parem – rajage oma aed sellisena, nagu ise seda kirjanduse ja teadjate soovitusel ette kujutate. Kõike on võimalik parandada (kuigi see maksab täiendavalt raha). Aga ise tehtud, hästi tehtud! Mis sest, et aega kulub võib-olla 10 korda rohkem kui oskajatel, aga vähemalt olete selle kulutanud värskes õhus, mitte kalli raha eest spordisaalis.

Foto: erakogu

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. August 2010

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:33:51 +0000

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 597: kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: TASUTA

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Klienditeenindus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 7400 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 6500 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Äri. Boeing

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:31:51 +0000

See oli aastal 1910, mil Yale ülikoolis õppinud tehnik, William Boeing külastas Los Angeleses õhusõidukite näitust ja sellest hullupööra vaimustusse sattus. Läks veel viis aastat, mil ta kohtas Seattle ülikoolis klubis hingesugulast George C. Westervelti, kellega koos hakati lennukeid ehitama. Viiskümmend aastat hiljem tootis ettevõte maailma suurimaid lennukeid, olles samuti Ühendriikide suurimaks relvatootjaks. Muuhulgas valmis ka kuukulgur, kuna Boeing oli NASA tähtsaimaks partneriks Apollo projektis. Tänasel päeval kuuluvad toodangu hulka nii GPS satelliidid ja lennukisisese Interneti-teenuse kandjad.

Ettevõtte ülesehitusel oli abiks kapital, mille William Boeing oma saeveskiga ja metsamaade müügiga. See on omamoodi huvitav pretsedent, kuidas tavapärasest ärimudelist pärinev kapital investeeritakse uude ja tulusasse tehnoloogiasse.

Pärast seda kui , kui Beoeng ja Westervelt olid end tehnika seisuga põhjalikult kurssi viinud, olid nad veendunud, et võivad konstrueerida parema biplaani kui konkurendid. Koostöö ei sujunud väga hästi ja 1916. aasta lõpupoole registreeris Boeng oma ettevõtte Boeing Airplane Company. Iseloomulikult lennutööstusele tuli esimene suurem tellimus mereväelt. Kompanii arengut soodustas ka esimese maailmasõja puhkemine. Sõja lõppedes kuidas ettevõtte käive jällegi kokku, seda niivõrd, et ettevõte hoidis ennast kohati veepeal mööbli ja kaupluste ehitamisega. Sellegipoolest järgnes uus ja pöördumatu tõus. Viimase põhjuseks võiks lugeda varjatud subsiidiume, mis jõuavad firmasse läbi NASA, just seetõttu kutsutakse firmat ka hellitavalt Lazy – B`ks.

Kronoloogia:
1930 Ehitatakse esimene ühe kandepinnaga lennuk
1947 Valmib maailma esimene täielikult tuulekanalis konstrueeritud lennuk
1952 Kaugpommitaja B52 esimene lend
1957 Ajaloos esimest korda stardib Boeing 707
1962 Boeing 707 – 320 B-st saab John Kennedy „Air Force One“
2003 Esimest korda ajaloos toodetakse vähem lennukeid kui Airbus

Foto: flickr.com

Majandus. EAS on toetanud Eesti firmade tootearendust 525 miljoni krooniga

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:28:34 +0000

EAS on kahe aastaga andnud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel tootearenduseks toetust 209-le Eesti ettevõttele rohkem kui 525 miljoni krooni ulatuses.
Alates toetusprogrammi avanemisest eelmise aasta juunikuus on EAS rahastanud 71 tootearendusprojekti ning 138 eeluuringut. Tootearendust on toetatud 493,8 miljoni krooniga, eeluuringuid aga 31,9 miljoni krooniga.
EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul arvatakse Eestis ekslikult, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. „Näiteks Suurbritannias panustasid aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%,” tõi Pralla näite. „Tehnoloogiliste uuenduste kõrval on samavõrd olulised ka nn. pehme innovatsiooni lahendused, näiteks nutikad ärimudelid või uuenduslikud äriprotsessid. Kutsun kõiki ettevõtteid sõltumata tegevusalast aktiivsemalt tootearenduseks toetust küsima, sest heade mõtete elluviimiseks toetusrahast puudust ei tule. Toetustaotluse esitamisega saab iga ettevõtja hakkama oma jõududega.”

Tänavu on teiste ettevõtete seas EASilt saanud 1,8 miljonit krooni tootearendustoetust Water Technology Partners OÜ uut tüüpi veepuhastusseadmete väljatöötamiseks, WebMedia AS 9,9 miljonit krooni semantiliste tehnoloogiate ja pilvandmetöötluse rakendamiseks ning Quattromed HTI Laborid OÜ 15,1 miljonit krooni biotehnoloogilistel platvormidel baseeruva kompleksdiagnostika väljaarendamiseks. Mikromasch Eesti OÜ arendab 5,17 miljoni krooni toel elektrilisele mikroskoobile ülitäpselt pinda sondeerivat teravikku, Estel Elektro AS toodab 2,45 miljoni krooni toel uue põlvkonna alaldeid lennuväljadele, Konesko AS töötab 1,15 miljoni krooni kaasabil välja uut tüüpi tuulegeneraatoreid ning Nelja Energia OÜ loob ligi 0,6 miljoni kroonise toetuse kaasabil alalispingemuundurit taastuvenergeetikas kasutamiseks.
EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute teostamist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt valdkonnast tuleb 25-60% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.
Tootearenduse toetusprogrammi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja programmi eelarve kuni aastani 2013 ulatub miljardi kroonini. Lisaks toetab EAS viie aasta jooksul miljardi krooniga innovatsiooniprojektide elluviimist tehnoloogia arenduskeskustes ning pakub ettevõtetele tuge innovatsiooniosakute toetusprogrammi kaudu.

Foto: flickr.com

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:25:11 +0000

Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes eelmise kuuga 0,4 ja aastavõrdluses 3,5 protsenti. Euroala inflatsioon oli esialgse hinnangu kohaselt 1,4 protsenti.

Enamuse tööstuskaupade ja ka teenuste (v.a side) inflatsioon on püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Kuivõrd Eesti majanduse suhteline hinnatase on jätkuvalt kõrgem kui sissetulekute tase, siis on sellise tagasihoidliku hinnatõusu jätkumine majanduse taastumise toetamisel vajalik.

Juunis toimunud hinnatõusu taga olid sideteenused, mille kallinemise tõttu tõusid tarbijahinnad 0,4 protsendipunkti. Mobiilsideteenused on viimastel kuudel põhjustanud tarbijahinnaindeksi suurt muutlikkust. Seekord avaldas mõju aprillis ja mais toimunud mobiilsideteenuste sooduskampaaniate lõppemine, mille tõttu statistikaameti hinnangul tõusid hinnad üle 15 protsendi.

Enamus hinnamuutustest olid hooajalised ning sarnased mitme eelmise kuu arengutele. Lisaks piima hinnatõusule kandus toiduainetest juunis välisturgudelt üle kohvi hüppeline kallinemine, mis Eestis ulatus 7,6 protsendini. Mootorikütuse odavnemine 1,6 protsendi võrra sai juunis võimalikuks osaliselt seetõttu, et euro nõrgenemine peatus.

Sisemaistest teguritest kallines juunis elekter 2,7 protsenti. Tallinna müügimaksu mõju oli hinnastatistikas vähemärgatav, kuid segaduste tõttu maksu rakendamisel võib osa mõjust avalduda järgmistel kuudel.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eesti hinnatase kõrgem kui sissetulekute tase. Statistika viitab hinnatasemete ühtlustumise suundumusele liikmesriikide lõikes mitmetes valdkondades. Eesti kontekstis võib oluliseks muutuseks võib pidada näiteks jalatsite hinnataseme langust Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 115 protsendilt 107 protsendini. Riiete hinnatase langes 2009. aastal 105 protsendilt 100 protsendini.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Foto: flickr.com

Turundus. Müük 1.5

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:23:37 +0000

Kui eelmises kirjutises oli mõningaselt juttu audiovisuaalse reklaami toimest, siis käesolevas prooviks temaatikat laiendada. Nimelt kanaleid, kuidas sihtrühmani jõuda on mitmeid, neist vastuoluliseim otsepostitus. Kes meist ei oleks spämmiga kokku puutunud?

Nagu iga reklaami puhul, taandub otsepostituse õnnestumine valimi ja sihtgrupi eduka määratlemisele. Utreeritult – terve reklaamikampaania eelarve võib tagasi teenida üks õigele adressaadile saadetud kiri. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne ei ole, kuid siiski, miks muidu ujutatakse elektroonilised ja tavapostkastid erinevate teadetega üle…

Sellegipoolest ei ole otstarbekas saata kirju valimatult kõigile. Asjatundjate arvates ei piisa üheksakümnel juhul sajast ei ka sellest, kui teatakse inimese nime. Mõnikord on selline agressiivne lähenemine isegi otstarbekas, kuid igal juhul peaks valimi koostamine olema hästi läbi mõeldud.

Valim koostakse kasutades avalikke andmebaase ja siin kehtib tõepoolest reegel – suurus ei ole oluline! Teisiti lahti seletades: oluline on täpsus. Küsimused, mida valimi koostamisel endale esitada:
- millistele tunnustele peaks adressaat vastama, täpsemalt: elukoht, vanus, sissetulek, haridus, perekonnaseis;
- eeldused kliendiks olemisele: meediatarbimisharjumused; spetsiifiline hobi/eriala jne.
Tõeliseks väljakutseks on leida õige inimene organisatsoonist, kellele kiri või kirjad lähetada.

Riskimomendiks otsepostituse puhul tuleb lugeda sihtgruppi kelleni ühe või teise sisuga reklaam ei peaks jõudma. Näiteks lahkunud kliendid. Siia juurde võiks lisada konkurente või olenevalt vaatenurhgast, nende kliente.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 8. osa

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:20:13 +0000

Summeerivad küsimused. Sarnanevad peegeldavatele küsimustele, kuna on samuti orienteeritus vastukajale, kuid keskenduvad faktilisele sisule, mitte enam emotsioonidele.
Kasutatakse selleks, et võtta kokku eelnev jutt või kontrollida, kas intervjueeritava poolt öeldud faktidest on õieti aru saadud.
Näiteks: “Kas ma sain õieti aru, et tegelete aktiivselt spordiga?”
Summeerivaid küsimused annavad efekti ka siis, kui soovitakse saada kinnitust mõnele faktile. Seda laadi küsimusi kasutatakse ka siis, kui tegemist väga jutuka inimesega.
Näiteks: “…soovite öelda, et kui te ise oleksite rohkem pingutanud, siis tulemused oleksid paremad…”

Suletud küsimused. Suletud küsimuste eesmärgiks on vastajalt spetsiifilise vastuse hankimine. Suletud küsimused sunnivad vastajat piiritlema oma vastust, mis võimaldab tal selgemalt oma mõtteid väljendada. Vastates peab vastuse andja vähem, küsija seevastu seda rohkem vaeva nägema, et küsida täpselt. On oht, et algajad intervjueerijad võivad suletud küsimustega liialdada, sest neid on lihte küsida (sõnastada) ja nad hoiavad aega kokku. Siiski aitavad suletud küsimused olemasolevale informatsioonile kinnitust saada, intervjuud selle lõppeesmärgile suunata või rõhutada mingit olulist teavet.

Suletud küsimusi saab liigitada kahte kategooriasse:
• küsimuse vorm = eesmärk
• jah/ei vastus = faktide või info kogumine samastamine

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Iseteenindus (andmebaas, kuulutusteleht): www.ehra.ee/arikliendile.php
Personali eelvalik ja otsing: www.ehra.ee/arikliendile1.php
Personali rent: www.ehra.ee/team.php

Foto: EHRA.ee

Turism. Kuningriik maailma katusel – Ladakh

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:18:14 +0000

Omal käel on kahtlemata palju põnevam reisile minna kui reisibürooga. Saab näha seda, mida hing igatseb, samas tuleb kõik viisad ja piletid ise sebida. Ladakhi jõudmiseks sõidisme Tallinnast Helsingisse, sealt Delhisse ja sealt Kasmiiri ja sealt tõotatud sihtpunkti Ladakhi pealinna Lehi. Kohalik asjaajaja poiss oli meil Lehi lennujaamas vastas, tervitas kohaliku kombe kohaselt pannes katakhi ( valge salli ) ümber kaela. Olime väga õnnelikud, et kohale jõudsime. Lennuilmadega vedas!
Lehi hotell oli selline, et tärne polnud, kuid see- eest oli miljardi dollari vaade Himaalaja mägedele. Suur osa Ladakhi kuningriigi territooriumist asub üle 4000 meetri merepinna ning see avaldas mõju tervisele. Esimestel päevadel aklimatiseerusime, pea valutas ja hingeldama ajas. Organism häälestas ennast ümber. Olime oma reisiplaani nii teinud, et esimestel päevadel oli piisavalt aega kõrguse ja kliimaga kohaneda.

Olime plaaninud dziibiga Ladakhis ringreisi teha, kuid poemüüja käest saime teada, et Dalai Laama annab Lehis nädal aega õpetust. See info lõi meie reisiplaanid segi, kuna otsustasime sellel üritusel osaleda. Õpetust anti pealinna külje all suurel platsil, mis meenutas meie lauluväljakut. Hommikul kuue paiku hakkasid mungad mantraid lugema, rahvas kogunes. Rahvast oli nii maakondadest kui ka pealinnast, tuhandeid inimesi. Tuldi koos perekondadega, pereisadel olid teetermosed ja riisipotid kaasas. Pered istusid koos ning õpetuse ajal joodi teed ja söödi riisi. Kaheksa paiku hakkas Dalai Laama tiibeti keeles rääkima. Väljakul oli eurooplastele eraldatud väike ala kus tõlgiti Dalai Laama jutt inglise keelde. Kaheteist paiku lõppes õpetuse jagamine ning rahvas läks laiali. Õpetus oli igati tore!

Peale õpetust läksime dziibiga ringreisile. Kuna vahemaad on seal suured siis sõitsime päevade kaupa ringi, külastades armsaid mägikülasid, kindluseid ja kloostreid. Eksootikat ja müstikat oli piisavalt.
Reisil olles puutusime kokku kohaliku rahvaga, nad on ääretult sõbralikud. Iga asja peale ütlevad – no problem. Raske on aru saada, mida nad sellega mõtlevad.

Kui on vaja midagi ära lahendada, ütlevad nad “ no problem “ ja kõik läheb vanaviisi edasi. Vahel ajas see vihale, sest kunagi ei saanud reisil olles kindel olla, kas kohalikega asjaajamine ka tegelikult edeneb või mitte. Peale selle oli kohalikel lõputult aega. Nagu tiibeti vanasõna ütleb “ Mees ütles – aeg möödus, aeg ütles – mees möödus“. Oli tükk tegu, et selles kestvas olevikus elamisega harjuda. Turismi periood on karmi mägikliima tõttu Ladakhis lühike, kõigest 3 – 4 kuud. Kohalikel on hea meel kui turistid tulevad, sest turism on seal üheks sissetuleku allikaks. Samas on kohalikel väga hea meel kui turistid lahkuvad, sest kohalikele meeldib omaette ilma turistideta elada. Reisi lõppedes saatis meid Lehist lennuki peale sama asjaajaja poiss Atsuk, pannes jälle valge salli meile kaela. Seda rituaali kasutatakse ka hüvastijätul.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoog
www.celestis.ee

Foto: erakogu

Toit. Täidetud cannellonid

Veebikiri — Sat, 10 Jul 2010 05:15:01 +0000

Canellonid ehk suured pastatorud on nagu rullikeeratud lasanjeplaadid. Nende täitmine vajab küll pisut näpuosavust, aga teelusika abil saab selle nipi päris ruttu selgeks. Täidisena võib muidugi kasutada ka nt. segahakkliha või hoopis täita neid mingi magusa täidisega ja katta magusa kastmega ning serveerida magustoiduks.

VAJA LÄHEB:
1 pk canellonisid
Hakklihatäidis:
400 g kalkunihakkliha
1 sibul
1 väiksem porgand
1 küüslauguküüs
1-1,5 dl tomatiketšupit
hakklihamaitseainet
Juustukaste:
600 ml piima
200 g riivitud juustu
1 kuhjaga spl jahu või
1 spl heledat kastmepaksendajat
soola, pipart
Pealeraputamiseks:
100 g riivitud juustu

VALMISTAMINE: Kõigepealt valmista hakklihatäidis: selle jaoks haki sibul, purusta küüslauk ja riivi porgand. Kuumuta pannil veidi õli ja pruunista seal sibul, küüslauk, porgand ja hakkliha, lisa juurde ketšup ja maitsesta hakklihamaitseainega.
Kastme valmistamiseks kuumuta piim keemiseni. Sega jahu vähese hulga külma piimaga ja lisa kuumale piimale. Kui kaste on paksenenud, lisa riivitud juust, tõsta kaste pliidilt ja sega vispliga kuni juust on sulanud.
Maitsesta soola ja pipraga. Kui juust on väga mage, siis olen lisanud ka natuke puljongimaitseainet.
Võta pakist canellonid ja täida teelusikaga abil hakklihaseguga. Aseta võitatud ahjuvormi ja kui kõik täidetud canellonid on vormi pandud , siis vala neile peale juustukaste. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit. Eemalda foolium, puista canellonidele riivjuust ja küpseta veel 5 minutit.
Allikas: Feeling24.ee
Foto: gulapagana.blogspot.com