Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt

aprill 26, 2012 Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti maksekeskkond liigub järjekindlalt tõhusamate ja mugavamate makseviiside kasutamise poole.Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3% kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt. Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.

Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.

Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks.Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.

TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Allikas ja foto: Eest Pank

Kommentaarium on suletud.