Eesti Panga 2013. aasta tööturu ülevaade.

oktoober 21, 2013 Eesti Panga 2013. aasta tööturu ülevaade. kommenteerimine on välja lülitatud
Eesti Panga 2013. aasta tööturu ülevaade.

Statistikaameti rahvastikustatistika andmetel elas Eestis 2013. aasta alguses 1 286 479 püsielanikku, kellest tööealisi oli 975 214. Tööealine elanikkond vähenes võrreldes 2012. aasta algusega 1,3%, sealjuures rände tõttu 0,6% ja rahvastiku vanusestruktuuri ja suremuse tõttu 0,8%. Välisrände statistika järgi suurenes tööealise elanikkonna negatiivne rändesaldo 2012. aastal eelneva aastaga võrreldes märgatavalt.

Kui 2011. aastal ületas väljaränne sisserännet 2106 inimese võrra, siis 2012. aastal oli see näitaja 5489. Rändesaldo on 2012. aastal tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud, sest pärast rahvaloendust võisid paljud inimesed soovida oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta. Ränne võis suureneda tegelikult juba mõni aasta varem, vahetult pärast majanduskriisi. Sellele viitavad Soome statistikaameti neto sisserände andmed ning Läti ja Leedu rändesaldo hüppeline suurenemine 2009.–2010. aastatel.

Tööealise elanikkonna sisse- ja väljarände järgi rändas 2007.–2012. aastatel sisse keskmiselt 3089 inimest aastas. 2012. aastal kasvas sisserändajate arv 13% 3475 inimeseni, kellest enamiku moodustasid kodumaale tagasitulijad – 50% sünniriik oli Eesti. Rändesaldo muutus oli tingitud hüppeliselt suurenenud väljarändest, mis kasvas 73% (5180-lt 8964ni).

Vanuse lõikes moodustavad 20–34-aastased nii välja- kui ka sisserändajatest enam kui poole. Naiste osakaal on väljarändajate hulgas olnud viimase 12 aasta jooksul pidevalt üle 50%, keskmiselt 54%. Naiste osakaal sisserändajate hulgas on kõikunud 40% lähedal. Naiste väljarändamise tõenäosus on seega suurem kui meestel, ning nende kodumaale tagasipöördumise tõenäosus madalam. Kui selline olukord kestab pikka aega, mõjutab see kohapealse rahvastiku soolist jaotust.

Lisaks välisrändele on avaldatud ka tööealise elanikkonna Eestisisese rände ja paiknemise täpsemad andmed. Võrreldes varasema hinnanguga on rahvastik veelgi rohkem koondunud kahte suuremasse tõmbekeskusesse, Tallinnasse ja Tartusse. Kõigi maakondade rahvaarv peale Harjumaa osutus ülehinnatuks, millesse on oma panuse andnud ka välisränne (vt joonis 2).

Maakondade siserändesaldo on eagruppide lõikes suur 20–29-aastaste seas, kes asuvad õppima ja sisenevad tööturule. Sellest rändest võidab põhiliselt Tallinn, kuhu lisandus 2012. aastal 2162 noort, kes moodustasid samas eas tallinlastest 3,1%. Tartu maakonnas oli noorte rändesaldo 2012. aastal samuti positiivne, kuid ulatus vaid 84 inimeseni. Selle vanusegrupi elanike arvu kahanemine ulatus maakondade lõikes 0,3%-st Valgamaal kuni 6,1%-ni Viljandis.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Kommentaarium on suletud.