Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimesed Euroopas

veebruar 19, 2015 Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimesed Euroopas kommenteerimine on välja lülitatud
Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimesed Euroopas

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates välisriikides kokku ligi 60 000.

Kõige rohkem Eesti kodakondsusega elanikke elab Soomes. Viimase loenduse andmeil oli neid veidi üle 29 000. Soome statistikaameti viimaste aastate andmed näitavad, et 2011. aastal oli Eesti kodakondsusega sisserändajaid üle 5000, 2012. aastal üle 6400 ja 2013. aastal ligi 6300. Seega on tänaseks loendusaegne arv oluliselt suurenenud.

Riikide rahvaloenduste andmeil elab üle 1000 Eesti kodaniku veel Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Norras, Iirimaal ja Taanis. Paljud Eesti kodanikud on oma praegusesse elukohariiki saabunud elama hiljuti,
st 2000. aastal või hiljem (Eesti kodanik ja Eestis sündinu võis praegusesse elukohariiki saabuda elama ka mujalt riigist, mitte tingimata Eestist). Näiteks Horvaatias, Maltal, Islandil, Norras, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama saabunud Eesti kodakondsusega inimesed üle 90% kõigist seal elavatest Eesti kodanikest.

Kõikides riikides (v.a Norra) elab Eesti kodakondsusega naisi rohkem kui mehi. Vanuseline jaotus näitab, et välisriigis elavad enamasti parimas tööeas inimesed. Näiteks Itaalias, Norras, Rootsis, Saksamaal ja Soomes on üle 40% seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest vanuses 30–49. Samas leidub üksjagu riike, kus elab rohkem nooremaid inimesi. Näiteks Inglismaal, Taanis ja Prantsusmaal moodustavad just15–29-aastased 40% kõigist seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest. Võib arvata, et noorte mujal elamine on tihti seotud ka välisriigis õppimisega.

Eesti sünniriigiga inimesi loendati erinevates Euroopa riikides veidi enam kui 70 000. Eestis sündinuid elab arvuliselt enim Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Maltas, Norras ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama asunud Eesti juurtega inimesed 90% kõigist seal elavatest eestlastest.

2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.

Foto ja allikas: statistikablogi

Kommentaarium on suletud.