Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Taustinfo
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise kord on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Vabariigi President teeb oma otsuse 30 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_01/pt0131a.html
Foto: flickr.com

Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil

Oma seniseid tulemusi ületas Airbus ka sõjalennukite vallas, mida anti tellijaile üle 29 tükki (20 kerget ja keskmist lahingu- ja transpordilennukit, kolm P-3 tüüpi luurelennukit ning kuus tankerit A330 MRTT).Airbusilt telliti rekordilised 1608 kommertslennukit brutomaksumusega 169 miljardit dollarit. Eelmine rekord pärines aastast 2007 (1458 tellimust). A320neo sai 1226 firmatellimust, mis kinnistab talle omistatud „läbi aegade kõige kiiremini müügiks mineva reisilennuki“ tiitlit. Rahalises väljenduses oli Airbusi  üle 100 istekohaga lennukite valdkonnas mullu 56 protsenti.Kokku on Airbusi „tellimusteraamatus“ hetkel 4437 lennukit kataloogihinna väärtusega üle 588 miljardi dollari. Nende tootmiseks kuluv aeg on 7-8 aastat.Sõjalennukite tellimusi on kokku 222.

2011. aastal palkas Airbus 4500 uut töötajat, kelle koguarv on käesolevaga 55 000. Alanud aastal on kavas värvata juurde üle 4000 töötaja. Airbusi presidendi ja tegevjuhi Tom Endersi sõnutsi on rekordilise tellimuste arvu taga strateegiline otsus luua kütusesäästlik A320neo (ingl. k. new engine option). Varem võis A320 tellija valida ostetavatele lennukitele kas CFM56- või IAE V2500-mootorid, uus mootorivalik lisas neile veel PurePoweri ja LEAPi. Kokkuhoidu vähenevatelt kütusearvetelt lubatakse 15% ulatuses.

Foto: flickr.com

1930. ja 1940. aastatel rajas Hilton hotelle San Franciscos, Los Angeleses, New Yorgis ja Chicagos. Aastaks 1945 oli tast saanud suurim hotellipidaja USA-s. Aasta hiljem asutati Hilton Hotel Corporation ja 1949 esimene välisettevõte Hilton International, mis rajas 1953 Madridi Euroopa esimese Hiltoni hotelliketi hotelli. Just 1949. aastal ostis Hilton 1931 avatud New Yorgis luksusliku Waldorf-Astoria, mis on saanud nime Saksamaalt Heidelbergi lähedalt Waldorfist päri ettevõtjate perekonna järgi. 1964 Hilton International iseseisvus ja läks 1970 USA lennukompanii TWA valdusesse. Alates 1997. aastast töötavad Hiltoni Põhja-Ameerika hotellide omanik Hilton Hotel Corporation ja Suurbnitannia Hilton International, kellel kuuluvad Hiltoni hotellid kõikides
teistes riikides, jälle koos.

Aastal 2000 asutasid Hilton Hotel ja Hilton International ühisettevõtte Conrad Hotels, mis
koordineerib mõlema ettevõtte rahvusvaheliste luksushotellidega seotud tegevust. Conrad Hotelsi haldusalasse kuulub ka Waldorf-Astoria.

Aastal 2011 opereerib Hiltoni kaubamärgi all 3,750 hotelli 84 riigis üle maailma. Hotellitube arvuliselt kokku 600 000.

Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.

Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.

Foto: flickr.com

Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid väga lühikese perioodi jooksul, mis tõi kaasa leibkondade majandusliku turvalisuse languse. 1992.–1993. aastal oli palga ostujõud säilitanud vaid 38–39% 1989. aasta ostujõust.

Sundkulutused on leibkonna eelarves vältimatud kulutused toidule ja eluasemele. Sundkulutuste osatähtsuse vähenemine leibkonna kogukulutustes on märk sellest, et elujärg paraneb ja leibkonnal on võimalik enam kulutada heaolule ja enesearendamisele (kultuurile, haridusele jms). Sundkulutuste osatähtsuse tõus aga pärsib seda.

1990. aastate algul moodustasid sundkulutused (toit ja eluase kokku) ligi 60% leibkonna kogukulutusest. 1990. aastate teises pooles hakkas leibkondade elujärg paranema, millest annab märku sundkulutuste osatähtsuse järkjärguline vähenemine. Kõige väiksem oli sundkulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes enne majanduskriisi 2007. aastal (39%). Aastal 2010 tõusis sundkulutuste osatähtsus 45%-ni ja leibkonna elujärg langes 2003.–2004. aasta tasemele.

Leibkonna kulutuste struktuuris on positiivne muutus see, et viimase ligi 20 aasta jooksul on olulist suurenenud kulutused vabale ajale ja kultuurile. Kui 1992. aastal moodustasid nad leibkonna kogukulutustest 4,5%, siis 2010. aastal 9%. Seega võrreldes 1990. algusaastatega kulutab leibkonnaliige kultuurile ja vabale ajale kaks korda enam.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/
Foto:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/

Nüüd aga teemasse. Eelmises kirjatükis jäime pidama mõiste „integreeritud turunduskommunikatsioon“ juurde. Tabavalt sajajalgseks kutsutud kommunikatsioonitehnikal on mitmeid tõsiusklikke definitsioone, näiteks:

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil.“(D.E Scultz)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on brändi ja firmat toetavate kommunikatsioonivahendite planeerimine ja teostamine ühtsel positsioonil ning kommunikatsiooni ühiseemärkide nimel. Integreeritud turunduskommunikatsiooni võti tsentraalses plaanimises ja järjekindlates sõnumites.“ (L.Percy)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate kommunikatsioonivahendite – reklaam, müügisoodustus ja suhtluskorraldus – kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assosiatsioon).

Vihalemm (2008:196)

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Esimest korda läks CNN eetrisse 1980. aasta 2. juunil. Kasvamaks kiiresti palgati rohkem kui 100 ümbruskonna ajakirjandus- ja filmitudengit, kes läbisid kuuenädalased kiirkursused. Tulemuseks sai mobiilne ja nooruslik kanal, sest kus maailmanurgas iganes midagi juhtus, olid CNN tiimid kohal ja kandsid sündmused üle otsesaatena. Suurimaks kordaminekuks loetakse 1991. aasta Lahesõda, mil telekanal ei kutsunud vaatamata Ameerika valitsuse korraldusele, oma reportereid Bagdadist tagasi. Arvukad telejaamad kasutasid CNN_i pilti ja peareporter Peter Arnett sai üleilmselt kuulsaks.

1995. aastal müüs Ted Turner oma firma meediakontsernile Time Warner.

Kui vormeli sisu lahti mõtestama hakata, siis peaks alustama arvatavalt sellest, et tänapäeval on inimesel sadu kui mitte tuhandeid võimalusi infot hankida. Ning kui nelikümmend aastat tagasi tähendas massikommunikatsioon paari-kolme ajalehte, mõnda ajakirja ning tele- ja raadiokanalit siis tänasega võib reaalajas vestelda sõpradega maailma kuklapoolel.

Praktikas tähendab see üheltpoolt, et sihtrühmani on kordades kallim ja keerulisem jõuda. Teisalt toimib aga omamoodi paradoks – kuna infot valitakse selektiivselt on huvigruppide eelistustest lihtsam aru saada, märksõnadeks: hobid, hoiakud, eelistused, sealhulgas kindlate kaubamärkide usaldamine jne. Siit omakorda saab rääkida ostujõust ning kõige eelneva korrelatsioonist sotsiaaldemograafiliste näitajatega.

Eduka kommunikeerimise võtmeküsimus seisneb seega erinevate kommunikatsioonivahendite sünergias, mille taga seisab tervet ettevõtet hõlmav protsess, mille eesmärgiks on luua tihe ja kasumlik side klientidega.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 9,9 € kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 € kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 415€;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: EDU VÕTI
Uus ja mahukas sisekoolitus mikro- ja makrotasandi ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele.
Kestvus: 3-5 päeva
Koolituspäeva hind ühe osaleja kohta alates 21,28 € per päev
Lisainfo…

Foto: Flickr.com

1984.aastal tuli turule Macintosh, mis oli ka oma nime saanud õunasordi järgi. Kasutajasõbralik Macintosh sobis ka tehniliselt andetutele inimestele. Ajakirjaniku Paul Brainerd´i spetsiaalselt Macintoshile väljatöötatud programmi PageMaker, millega sai tekste, fotosid ja graafikuid integreerida tuli turule 1985.aastal ja tegi Macintoshist trükipressi. Igaüks võis nüüd reklaamibrošüüri, ajalehe või raamatu arvuti juures valmis teha ja printeri või fotoväljundiga välja trükkida. Macist sai graafikute, küljendajate, reklaamiagentuuride ja trükikodade ideaalne töövahend kui turule tulid programmid Quark-X-Press(1987), Adobe Illustrator(1987), Adobe Photoshop(1989) ja Aldus FreeHand(1989).
Macintosh ei suutnud tulutooval bürooturul kunagi päriselt läbi lüüa, ühest küljest kõrge hind ning pikka aega puudunud bürootarkvara. Kui 1985. aastal tõi Microsoft turule graafilise kasutajaliidese Windowsi, jõudsid IBM-iga ühilduvad personaalarvutid Macist ette kasutajasõbralikkuse osas.
Kuid 1998.aastal tõi Apple turule ajaloo edukaima arvuri futuristliku väljanägemisega iMaci.
Igakülgselt läbimõeldud stiilis läbipaistva all on one- korpusega arvuti mille juures tegutses esimest korda tööstusdisainer Jonathan Ive on seni üle maailma müüdud kuus miljonit.

Foto: google.com

Praktikas tähendab see, et kommunikatsioonikanali valimisel tuleb arvestada, et inimesi on võimalik taju tüübi järgi jaotada nägemis-, kuulmis-, tunnetus- aga ka nn digitaaltüüpi (numbrid, sümbolid) inimesteks. Siia võiks lisada veel inimesed, kes selleks, et õppida, peavad esemeid käega katsuda saama.

Tõsi-tõsi, internet ületab oma multifunktisonaalsuses kõik kanalid, sh võimaluses nähtavat puudutada (touch-screen). Aga milles seisneb trükimeedia nõrkus ja tugevus?

Tugevustena saaks nimetada sõnumi usalduväärsust aga ka asjaolu, et kvaliteetsel paberil trükitud reklaam võimendab reklaamitava toote kvaliteeti. Samuti on regionaalsed ajalehed oma piirkonnas enamasti loetavamad – toimib fenomen, mille kohaselt lugejat huvitab esmalt just kodukandis toimiv.

Nõrkustena võiks märkida ära suhtelist kohmakust. Olete näiteks paberil kommenteerimise võimalust otsinud ;) ? Lisaks vähene demograafiline selektiivsus ja reklaami kaunikesti lühikene eluiga. Midagi veel?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

E-koolitus: Kuidas võita stressi?
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 9,9 € kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 € kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 415€;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: EDU VÕTI
Uus ja mahukas sisekoolitus mikro- ja makrotasandi ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele.
Kestvus: 3-5 päeva
Koolituspäeva hind ühe osaleja kohta alates 21,28 € per päev
Lisainfo…

Foto: Flickr.com

Kiievis sündinud ja isa tubakapoes, mis asus Genfis, karjääri alustanud Zino Davidoff
tegeles tubaka kasvatamise ja tootmisega. Pärast pikaleveninud õppereise Argentiinasse, Brasiiliasse ja Kuubale pöördudes tagasi Genfi, kus 1929.aastal seadis sisse isa poes esimese Euroopas sigarikeldri, mis võimaldas Havanna sigareid säilitada optimaalsetes keskkonnatingimustes. Davidoff lasi vaatamata USA 1962.aasta kehtestatud kommunistliku Kuuba vastasele majandusboikotile oma Havanna sigarid valmistada selle Kariibi mere saarel.Selle eest sai Davidoff keelu oma sigareid USA turul müüa.
1967.aastal tuli turule legendaarne Davidoff NR.1, Kuubal püstitati selleks lausa uus vabrik. Kuid juba 1970 võttis Šveitsi tubakakauplemisfirma Oettinger üle Davidoffi äri Genfis, muutes selle aktsiaseltsiks. Davidoff väljastas 1980.aastate keskel litsentse ka teistele tootjatele. Kõige rohkem kogus populaarsust parfüüm Cool Water, turuletulekust alatest 1988.aastast sai armastatuim meestelõhn.

1991.aastal kasumijaotuse ja kvaliteedi pärast tüllipööranud Davidoff lõi lahku oma Kuuba partnerist, selle tulemusena valmistatakse sigareid Dominikaani Vabariigis. Vaatamata tubakavastastele kampaaniatele muutus sigarisuitsetamine üha populaarsemaks Hollywoodi filmiladviku seas.Zino Davidoff suri 1994.aastal 87 aasta vanuselt olles oma kopsudest lasknud aastakümnete jooksul iga päev läbi mitmeid ja mitmeid sigareid.

Foto: flickr.com

Eelmisel korral lõpetasime sotsiaalsete võrgustikega, õhku jäi märksõna: sisutootmine. Et artiklite seeria on olemuselt eklektiline, sest valmib tavaliselt kaheteistkümnendal tunnil, siis astun sammu tagasi ja räägin mõne sõnaga lahti kanalite valiku.

Tänasega parimaks tegevusele üleskutsuva iseloomuga meediumiks, loetakse televisiooni. TV tugevaks plussiks tuleb märkida asjaolu, et annab kampaaniatele emotsionaalse lisaväärtuse, kuna väljundit peetakse meediumina eksklusiivseks. TV osutubki hinnaefektiivseks siis, kui eesmärgiks on mõjutada suuri masse. Praktikas tähendab see aga ka asjaolu, et lühiajalisi kampaaniaid teles läbi viia ei ole tasuv. Eelmärgitud halli tsooni platseerub tänasega aga uus tulija Interneti Televisooni näol. Kui siiani on Internetti valdavalt otseturunduskanaliks peetud, siis aeg on ka siinkohal korrektuurid teinud. Asjalikku lisalugemist Best-Marketing`i 01.06.11 uudiskirjast…

Minnes samm sammult ajas tagasi, ei saa kuidagi üle ega ümber pimeda meediumi ehk raadio olemusest. Kuigi kõigi vanade meediumite, olgu selleks siis kino, raadio, tänasel päeval aga ka televisioon, hukku ennustatakse ette iga uue tegija ( näiteks: Internet) tulekul, ei kipu nad eriti kuhugi kaduma. Pigem vastupidi – raadiot peetakse siiani parimaks kanaliks üleskutsuva ja teada-andva sõnumi edastamiseks. Pealegi ei ole reklaamiklipi tootmine teab mis kallis. Pigem ei vaevuta pahatihti klippide loomisel piisavalt pingutama ja tulemus jääb kahvatu.

Siit veel samm tagasi oleks aga trükimeedia, millest aga järgmisel korral.

1948.aastal lõi kumbki vend juba oma firma. Adi lõi Adidase ( Adi+Dassler) ja Rudolf- Puma. Sellest ajast peale olid vennad konkurendid ja võistlesid omavahel kõigi mõeldavate ja mõeldamatute vahenditega. Edukamaks osutus Adi Dassler kes võttis 1949 kasutusele kolm triipu- Adidase tunnusmärk, leiutas 1954 jalgpallijalatsitele kruvitavad korgid. Samal aastal mängis Saksa meeskond jalgpallis Adidase jalatsites ning võitis MM-i. Adi Dassler ja tema Adidase kaubamärk saatis seepeale Saksa rahvusmeeskonda peaaegu igal mängul.

Esimese jalgpalli valmistas firma 1963.aastal ning 1967 hakati tootma spordi- ja treeninguriideid. Jalgpalli MM-il 1970 oli Adidas ametlik pallidaga varustaja.

Adidase ja Puma jalgealune hakkas kõikuma 1980. aastal kuna mõlemad keskendusid üksnes professionaalsetele sportlastele, magades maha trendide liikumise kus spordiriided ja-jalatsid said vaba aja rõivastuseks. Suurtegijateks tõusid Nike ja Reebok, seevastu Adidas pidi sulgema mitmeid tehaseid ja vallandama töölisi. Pärast firma asutaja poja Horst Dassleri surma müüsid tema õed firma allesjäänud osakud prantsuse finantsmahhinaatorile, poliitikule ja jalgpalliomanikule Bernard Tapie´le , kes sattudes rahalistesse raskustesse ja müüs osakud 1993.aastal edasi prantslasele, Robert Louis Dreyfusi ja Christian Tourresi juhitavale investorgrupile. Just 1993.aastal muudeti Adidas aktsiaseltsiks ja viidi kaks aastat hiljem börsile. Pärast firma Salomon ostmist nimetati ettevõtte ümber Adidas-Salomon AG-ks.
Adidas ostis 2005.aastal Reeboki ning Adidase kaubamärgi all müüakse tänasel päeval ka kosmeetikatooteid.

Foto: flickr.com