Aeg on tõhusa tarbijakaitsega tegeleva organisatsiooni loomiseks, arvab veebikiri. Peame silmas kodanikeorganisatsiooni, sest mida suudab üks tilluke ja tubli ametkond võtta ette näiteks veidravõitu kaardihooldustasuga kusagil pangas? Või kummastava asjaoluga, et kütuse hind tõuseb täpselt enne Jaanipäeva? Eriti väikses kirjas operaatorlepinguga? Jne. Jne. Küll suudaks seda jaburat peavoolu muuta jalgadega hääletav organiseeritud tarbijaskond, sest kasumi teenimise valem on ju lihtne: tulud – miinus kulud. Ja tulusid lihtsalt ei teki – kui klientidega sigatseda.

Muus osas – käes on koolihirmukuu. Mõtleme neid tõsiste nägudega puberteedieas inimesi, kes parajagu pinaleid ostavad. Aga ei see ole nii hirmus, eriti kui koolipäev kätte jõuab ; )

Sel korral siis:

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Carl Zeiss

Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut

Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust

Kolumn. Ton Karlos ja sume suvi

Turundus. Müük 1.6

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

Eesti. Loksa Linna Päev

Toit. Maasika sabayone

Jook. Long Island Iced Tea

Lauakombed. Äpardused lauas

Kutse. E-õpe, 3. osa

Ettevaatust Volga! Viimane, 22. osa, hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutisest

Muusika. Amy McDonald

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 697 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 597: kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 870 kr. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 597 kr.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: TASUTA

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 10 200 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 8800 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Klienditeenindus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 7400 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 8800 kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 6500 kr;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Kui pikalt töötad sellel alal?
Rimi Eesti Food’is alustasin 2004.aastal. Sellel ametikohal olen töötanud viiendat aastat.

Miks just personaliala?
Inimesed on ju nii huvitavad. See töö pakub mulle igapäev erinevaid ja uudseid kohtumisi. Leida õigele tööle just õige inimene või läbi koolituste näha, kuidas inimesed muutuvad ja arenevad – see on kõik väga põnev.

Kui keeruline on personali värbamisprotsess?
Protsess iseenesest ei ole keeruline. Loomulikult on ettevõttel oma värbamisprotsess, mida kasutame ja millest kinni peame, kuid põhiliselt oleneb värbamisprotsessi etappide arv ja kasutatud meetodid erinevus sellest, millisele ametikohale töötajat valitakse. Teatavas mõttes jääb värbamine siiski õnnemänguks.

Kas kaubandusvaldkond seab teatud kindlad kriteeriumid?
Ei ütleks nii. Põhiline on, et värbamisel peab lisaks oskustele hindama ka inimese hinge ja hoiakut. Tihti tuleb usaldada oma empaatiat, esmast tunnet. Tuleb leida õige hoiakuga kandidaat. Hoiaku all pean silmas üldist ellusuhtumist, positiivsust, oma arvamust tööst ja heast klienditeenindusest. Oskused on õpetatavad ja õpitavad.

Kuidas selgitatakse välja töötaja koolitusvajadused?
Koolitusvajaduse hindamine on üks väga tähtis osa. Meetoditest võiks ehk välja tuua iga-aastase vahetu juhi ja alluva vahelise arenguvestluse, personali jälgimine töökohal, tööülesannete vaatlemist, ettevõtte probleemide analüüsimine, personali poolsete ideede ärakuulamine. Selle kõige tulemusena saame teha just õiged valikud, mis oleksid kasulikud ja tulemuslikud kõikidele osa pooltele.

Kuidas sa ennast tööst välja lülitad, puhkad?
Ma naudin oma tööd igapäev ja iga hetk ning otsest vajadust puhkuse järgi ei teki kuigi tihti. Samas tean, et aeg ajalt tuleb aeg maha võtta. Seda teen ma oma suurepärase pere seltsis, avastades ja nautides Eestimaa erinevaid paiku. Minu suureks kireks on ka lugemine, mis aitab ka vajadusel ennast tööst välja lülitada.

Mida soovid veebikirja lugejatele?
Nautige väikeseid asju ja võtke elult kõik, mis ta teile pakub!

Foto: Rimi Eesti Food AS

Ettevõtte algusloo daatumiks tuleb lugeda aastat 1846, mil peenmehhaanik Carl Zeiss avas töökoja kus ta parandas Jena ülikooli tarbeks optikariistu. Mõni aeg hiljem pühendus ta mikroskoopide valmistamisele. Algülesande tegi keeruliseks asjaolu, et matemaatikud ei olnud tasemel, ning ei suutnud ennustada valguse levimist materjalis. Alles pärast Ernst Abbe liitumist, hakkas asi liikuma, ning pani aluse nii mikroskoobi teooriale kui optikariistade valmistamisele. Saabus ka majanduslik edu. Järgmine oluline etapp algas keemiku Otto Schott`i poolt kasutuselvõetud uute optiliste omadustega klaasiliikidega. Mõned aastad hiljem loodi Carl Zeissi sihtasutus.

Kindlasti ei saa ettevõtte arengus minna mööda kahest ajajärgust, eelmise sajandi 40-nendatest ja 90-nendatest aastatest. Perioodil 1939-1945 tootis ettevõte praktiliselt relvakaupu ning 1948 pärast tehase demonteerimist venelaste poolt rajati V.E.B. Carl Zeiss Jena. Samuti taasasutati 1946 Baden Wüttembergis nime all Optische Werke Oberkochen. Ning alles 1971 lepivad mõlemad ettevõtted kokku Zeissi nime kaubamärgi kasutamise suhtes. Lõplik lõimumine toimus alles aastal 1991, mil pärast Berliini müüri langemist on võimalik Zeissi firmade piiramatu koostöö.

Esmaspäeval, 19. juulil tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul peegeldab reitinguagentuuri otsus eelkõige euroalaga liitumisest tulenevaid muutunud riskihinnanguid Eesti majandusele. “Agentuur viitas sellele, et eeskujulikus seisus riigirahandus ja paindlik majandus muudavad Eesti sobivaks eluks rahaliidus. Eesti edasine tegevus peab olema suunatud sellele, et neid tugevusi säilitada ning rahaliidu paranenud võimaluste raames tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus,” lisas Ross.

Fitch märkis oma otsuses, et euroalaga liitumine parandab Eesti riskiprofiili, kuna eurole üleminek vähendab välisvõlaga seotud riske ja välisvaluuta laenudega seotud riske. Lisaks annab liitumine euroalaga pankadele ligipääsu Euroopa Keskpanga likviidsusjuhtimise mehhanismidele.

Fitchi hinnangul jätkub keskpikas perspektiivis Eesti majanduses raske, kuid vajalik sisenemine kohanemine. Keskpikas perspektiivis prognoosib agentuur ekspordist lähtuvat majanduskasvu taastumist.

Viimati tegi tegi Fitch Eesti suhtes reitinguotsuse 30. märtsil, kui pani riigireitingu vaatluse alla, võimalusega reitingu tõstmiseks. Esmaspäevase otsusega lõpetati reitingu vaatlusperiood.

10. juunil tõstis reitinguagentuur Standard&Poor’s Eesti riigireitingu tasemele A ja jättis reitingu väljavaate stabiilseks.

31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

Reitinguagentuuri Fitch pressiteate eesti- ja ingliskeelne tekst on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.

Foto: flickr.com

Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine. Riigi toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori asutustele on möödunud aasta tasemel.

Tulusid laekus riigieelarvesse juuni lõpuks 40,1 miljardit krooni, millest 29,9 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 10,3 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 45,2 protsenti aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ning käibemaksu 9,6 miljardit krooni.

Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk 9 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ootuspärane.

Riigieelarve kulusid tehti kuue kuuga kokku 42,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit krooni. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed umbes 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49 protsenti aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 9,2 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes 7 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,7 miljardit krooni, mida on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Eleringi ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKP-st ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht. Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse Eesti Töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.

Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise kvaliteet on jätkuvalt tähelepanu all

Juuni lõpus valminud struktuurivahendite projekti valikukriteeriumide hindamise uuring toob esile, et üldjoontes on struktuurivahendite planeerimine strateegia ja rakenduskavade tasandil toimunud läbimõeldult. Struktuurivahendite rakendamise eesmärgid on kooskõlas ning projektide valikusüsteemid rahuldaval tasemel. Samas annab uuring olulisi viiteid senise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.

Hindamise aruanne on abiks nii perioodi 2007-2013 projektide valikuprotsessi parendamisel ja kehtivate õigusaktide täiustamisel kui ka eeloleva, aastal 2014 algava perioodi struktuurifondide vahendite planeerimisel. Hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Balti Uuringute Instituut. Hindamisaruanne on kättesaadav: http://www.struktuurifondid.ee/hindamisaruanded/.

Lisamaterjalid:

Kokkuvõte maksulaekumistest kuue kuu seisuga: http://www.fin.ee/index.php?id=105780
Riigieelarve täitmine I poolaastal ning majanduse ülevaade: http://www.fin.ee/?id=99173

Allikas: EV Rahandusministeerium
Foto: www.flickr.com

Muus osas, mhh, jättes kõrvale avalikus ruumis tekkivad somnabuulsed diskussioonid, suvi anno domini 2010 lausjumalik. Tuleb tõdeda.

Pärast tõeliselt, karmi, karget, maskuliinset talve on siiamaile jõudnud tuline, kirgline, femiine suvi. Mida võiks kirjeldada hinge matva terminiga – déjà vu. Teate tunnet, mille võtab ühemõtteliselt kokku kirvendus kõhus ning hurmavate lõhnade ja pilkkontakti sädelus. Kui mitte öelda turmtuli, mis nõrgestab ühteviisi nii õhkõrnadesse kingakestesse kängitsetud jalakesed kui kohalikule karutapjale kuuluvad (plätud, suurus 49 – …) jalad. Kuidas kõik see rahvastikuregistris kajastub, saame teada vast kusagil aastavahetuse paiku.

foto: naerapooleks.com
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Näib, et teemajätk on sealmaal kus müüki, käsitlev kirjutisteseeria muutub tahes tahtmata sisult turunduskommunikatsiooni kajastavaks. Oleme jõudnud murdepunkti, nimega veeb. Ainuüksi eestindatud nimekuju viitab, et viimase kümnendi jooksul on tabamatu võrguime, www, tasapisi omaks võetud. Vaevalt oleks see võimalik piisava tehnilise varustatuseta, pean silmas sobivate seadmete puudumisel. Ja, vahendid ise on muutunud nii nagu alati – võimsamaks, odavamaks, käepärasemaks. Aga ka lihtsamaks.

Küll ei ole kadunud müüdid, mis veebi ja kodulehti ümbritsema kipuvad. Esimene ja peamine neist – kodulehest endast piisab igasuguseks edukaks müügitegevuseks täiesti. Juhtub kuidagi nii, et puude taga ei nähta metsa. Lihtsat asjaolu, et tegemist on küll 7x24x365 kanaliga, kuid seda peab oskama kasutada. Niisama, pelgalt kodulehe omamisest ei juhtu suurt midagi. Küll tasub panna tähele – alati on olemas erandeid, väidan isikliku kogemuse põhjal – internetitooteid on kordades kergem müüa seal kus asuvad kliendid – võrgus.

Teine, müütilise tähtsusega teema oleks kujundus. St. isegi suured korporatsioonid teevad teinekord enam kui veidraid asju: unustades lihtsa reegli – maailma kõige ilusamad nina, kõrvad, silmad jne. ei pruugi anda sugugi kokku maailma kõige ilusamat nägu. Ei annagi. Ühesõnaga: veeb koormatakse üle liigse infoga, mida keegi ei suuda korralikult ei hallata ega ka omaks võtta. Arusaadavalt, ei ole ühtset olemas retsepti, erinevad sihtrühmad ootavad erinevat sisu, kuid otsiakna lisamine saidi esilehele lahendab tõenäoliselt rohkem kui ühe probleemi.

Nii või teisiti – jälgides suundumusi massimeedas, võib päris kindlalt väita: järgmine suurem muutus saab teoks lähiaastatel. Siis, kui piisavalt võimekaid taskutelefone enam smatrphone´deks ei nimetata ja igamees veebilehti sõna otseses mõttes taskus kaasas kannab. Siit ka küsimus: kas Sinu kodulehte saab juba täna mobiilis lugeda?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Uurivad küsimused
Uurivad küsimused tekivad tihtipeale, näiteks siis kui keegi palub kolleegilt abi, küsides: “Ma ei tea, kuidas… Uurivad küsimused on samuti sügavuti informatsiooni otsimiseks. Vahel on neid kutsutud „järelkaja” või „fokusseerivateks” küsimusteks. Nende küsimuste põhiline siht on minna üle (võimaliku) pealiskaudse vastuse ja uurida rohkem detaile. See ei tähenda, et uurimine peaks olema ülekuulamine. Kui küsija omandab ülekuulaja rolli, siis selline suhtumine kindlasti häirib ja takistab vastajat. Halvemal juhul kutsub see vastajas esile vaenulikkust. Intervjueerija peaks uurima vastaja tausta ja isikupära. Kogu intervjuu ajal peaks püsima rahulik, sõbralik atmosfäär. Head uurivad küsimused vajavad mõistmist, poolehoidu ja hoolikat kuulamist. See poole oskus, mis tuleb üleöö, vaid kogemus.
Lihtne küsimus
“Miks?” ja “Miks mitte?” on küsijale uurimiseks väga kasulikud, ent neid tuleb kasutada tundlikult. Ehkki tavaliselt ei vastata küsijale “Sellepärast, et mina nii ütlen!”, võib selline lähenemisviis tunduda vastajale üsna ähvardav. Liialdamise korral võib muutuda vestlus ülekuulamiseks. Kui intervjueeritava vastust on vaja sügavamalt uurida, siis tuleks pehmendada paljast küsimust “Miks?”.
“Mis, täpsemalt, paneb sind seda ütlema?”
“Kuidas sa mõtlesid, et see …?”
Selliste fraaside avatud ja mitteagressiivse näoilmega lausumine aitab hoida üleval sõbralikku meeleolu.
Võrdlevad küsimused
Võrdlevad küsimused on äärmiselt kasulikud mitte ainult küsitlejale, vaid ka vastajale, et panna teda mõtlema.
“Milline on see olukord olnud sulle alates…?”
“Me tutvustasime uut protseduuri 25-ndal. Kui efektiivne on see süsteem olnud alates sellest ajast?”
“Kui palju muutis see kogemus sinu eluvaadet?”
“Kui palju sinu suhtumine temasse muutunud nüüd, mil sa tead olukorra fakte?”
“Kuidas on viimase 12 kuuga muutunud tema oskused inimestega tegelemisel?”
“Millises ulatuses on uus dokumentide registreerimise süsteem täiustanud haldust osakonnas?”

Ideede arendus, voolavus kõnes ja oskus õppida kogemustest määravad selle küsimuste vormi kasutuse.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Iseteenindus (andmebaas, kuulutusteleht): www.ehra.ee/arikliendile.php
Personali eelvalik ja otsing: www.ehra.ee/arikliendile1.php
Personali rent: www.ehra.ee/team.php

Foto: EHRA.ee

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com