Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Oma seniseid tulemusi ületas Airbus ka sõjalennukite vallas, mida anti tellijaile üle 29 tükki (20 kerget ja keskmist lahingu- ja transpordilennukit, kolm P-3 tüüpi luurelennukit ning kuus tankerit A330 MRTT).Airbusilt telliti rekordilised 1608 kommertslennukit brutomaksumusega 169 miljardit dollarit. Eelmine rekord pärines aastast 2007 (1458 tellimust). A320neo sai 1226 firmatellimust, mis kinnistab talle omistatud „läbi aegade kõige kiiremini müügiks mineva reisilennuki“ tiitlit. Rahalises väljenduses oli Airbusi  üle 100 istekohaga lennukite valdkonnas mullu 56 protsenti.Kokku on Airbusi „tellimusteraamatus“ hetkel 4437 lennukit kataloogihinna väärtusega üle 588 miljardi dollari. Nende tootmiseks kuluv aeg on 7-8 aastat.Sõjalennukite tellimusi on kokku 222.

2011. aastal palkas Airbus 4500 uut töötajat, kelle koguarv on käesolevaga 55 000. Alanud aastal on kavas värvata juurde üle 4000 töötaja. Airbusi presidendi ja tegevjuhi Tom Endersi sõnutsi on rekordilise tellimuste arvu taga strateegiline otsus luua kütusesäästlik A320neo (ingl. k. new engine option). Varem võis A320 tellija valida ostetavatele lennukitele kas CFM56- või IAE V2500-mootorid, uus mootorivalik lisas neile veel PurePoweri ja LEAPi. Kokkuhoidu vähenevatelt kütusearvetelt lubatakse 15% ulatuses.

Foto: flickr.com

Peale jääskulptuuri avamist liigub suure „Draakoni“ juhtimisel õhtu edasi Kadrioru Pillapalu platsile, kus uue aasta tähistamine jätkub suurel laval hiinapärase müstilise etendusega. Külastajad saavad võimaluse nautida idamaist mustkunsti ja tantsu ning oodata on palju üllatavaid etteasteid Hiina artistide poolt.

Õhtu finaaliks on suursugune ilutulestik, mis ühendab endas traditsioonilise idamaise pürotehnika, valguse ja video. Kindlasti toob suur finaal pealtvaatajateni tükikese idamaadele omastest pidustustest.

Traditsioonilise Hiina uue aasta etenduse kõrvale on võimalik ka nautida kahes telgis hiinapärast sööki ja jooki. Kindlasti on võimalus hankida ka erinevaid sooje jooke külma ilma peletamiseks.

Kõikidele pidustustele tulijatele paneme südamele, et kogu Kadrioru piirkonnas on ääretult vähe parkimiskohti ja olemasolevad on hõivanud kohapealsed elanikud, mistõttu palume üritusele tulla ühistranspordiga. Seoses Hiina Uusaasta pidustuste toimumisega Kadrioru pargis pikendab Tallinna Transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22.00-ni.

Sõidukitega tulijatel palume oma sõidukit jätta kas Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valgele tänavale KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile Roheline-Aas tänaval.

Kadrioru piirkonnas on liikluse sujuvuse tõhustamiseks paigaldatud ajutised liiklusmärgid, samuti  palume järgida liikluse reguleerijate märguandeid.

Lisainfot: Hiina Uusaasta pidustuste kohta leiab www.tallinn.ee ja www.kadriorupark.ee

Foto: flickr.com

Veebikiri on uuenemas.  Selgituseks olgu öeldud, et lahendus on tehniliselt üksjagu keeruline, mistõttu värskendatud välimuse töösse saamine võib võtta  rohkem kui mõned tunnid.

Palume kannatlikku meelt – kõik kommentaarid ja tagasiside lahkesti oodatud.

Toimetus

Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogid, mida peab teadma!
Algus:
Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Teenindusjuhtimine
Kestvus: 20 päeva
Algus:
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 44,5 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kuidas katta ja serveerida?
Algus:

Kestvus: 30 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele 38 €.

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Kliendi 100 nägu
Algus:

Kestvus: 20 päeva
Hind: 55,5 €. Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 38 €.
Pakkumine nutikamatele; )

Lisainfo …
Registreerumine …

E-koolitus: Joogiklaasid
Algus:

Kestvus: 10 päeva
Hind, Veebikiri.ee lugejatele ja EHRA era- ja äriklientidele: 9,9 € kr.

Lisainfo …
Registreerumine …

Sisekoolitus: Keskastmejuhi vaev ja võlu
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: IT turvalisus
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 6 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 651,5 € kr;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 562 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kuluefektiivne juhtimine
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Kulude kokkuhoid ettevõttes
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 499 €;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: Täienduskoolitus teenindajatele
Algus: eelneval kokkuleppel
Kestvus: 8 akadeemilist tundi
Hind:
• rühmale, milles on 7-15 osalejat: 562 €;
• Veebikiri.ee lugejatele ning EHRA äri- ja eraklientidele: 415€;
Lisainfo ja registreerumine: koolitus.veebikiri.ee

Sisekoolitus: EDU VÕTI
Uus ja mahukas sisekoolitus mikro- ja makrotasandi ettevõtetele ja kolmanda sektori organisatsioonidele.
Kestvus: 3-5 päeva
Koolituspäeva hind ühe osaleja kohta alates 21,28 € per päev
Lisainfo…

Foto: Flickr.com

Vabalaud.ee juhatamine annab mulle hea võimaluse kasutada kõiki neid erinevaid teadmisi, mis  aastate vältel kogunenud. Lisaks armastan ma ise väga restoranis käia. Eriti aga meie Eesti restorane. Portaali juhtimine aitab olla kursis kõige uue ja huvitavaga.

Maailmas on tänasega täpselt 525 998433 veebilehte, millepoolest erineb neist kõigist Vabalaud.ee?

Vabalaud.ee on esimene omasugune Eestis, oleme ühendanud restorani reserveerimise ja sobiva toidukoha valiku, meelelahutuse ja uue erialase info. Vabalaud.ee-st leiab ju ka värsked uudised toidu-, joogi- ja restoranide vallas. Vabalaud.ee-le kirjutavad lugusid nii ajakirjanikud kui ka meie head sõbrad ja tuttavad.

Kus on konks? Kui soovin reserveerida laua, siis kui palju see mulle maksma läheb?

Absoluutselt mitte midagi – sa kaupled kasudega! Reserveerimine on tasuta. Me aitame Sinu soovidele parima võimaliku lahenduse leida!

Kas registreerumine on keerukas?  

Registreerimine ei ole keerukas – täita tuleb väga lihtne veebipõhine vorm ja edasi on kõik juba meie töö.

Täiesti isiklik küsimus – me ei saa küsida Sinu lemmikrestorani, see ei oleks antud kontekstis eetiline – aga küsiksime, mis on Su lemmiktoit? Roog, selgemalt väljendudes : )

See on raske küsimus – olen aldis  proovima  väga erinevaid asju ja maailmas ringi rännates saanud väga erilisi elamusi. Tegelikult oleneb kõik ikkagi kontekstist – jõulud on ees ja meie pere jõululaud on väga klassikaline, ikka verivorst ja sealiha ja hapukapsas. Aga tõenäoliselt 26-ndal detsembril maiustan sushiga.

Ja vein, mida siia juurde oleks sobilik serveerida?

Kui nüüd jõuludest rääkida, siis hapukapsa ja seaprae uurde piilun hoopis valge veini poole. Piirkonnaks siis Alsace ja Prantsusmaa. Kui üldisemalt rääkida, siis see võib tunduda klišeena, aga ma tõesti armastan šampanjat! Aperitiivina, toidu juurde ja tujutõstjana.

Kuidas puhkad? Veebiäris tähendab puhkus pahatihti lihtsalt seda, et avatakse mõni uus ja huvitav internetilehekülg…

…….mul on suurepärane perekond, abikaasa ja kaks last, nendega koosolemine on puhkus! Meile väga meeldib reisida – armastan Aasiat. Aga vahel on tore ka paariks päevaks mõnada Euroopa suurlinna „ära eksida“. Pigem pean ennast inimeseks, kes oskab puhata ja väärtustada aega, mis selleks on võetud.

Lõpetuseks, mida sooviksid veebikirja lugejatele?

Kauneid eelolevaid pühi ja seda et Teile kõigil oleks vähemalt üks hea sõber, kellega restorani nautima minna!

Lõpetuseks väike õpetus, kuidas kasutada Vabalaud.ee-d

Foto ja video: Vabalaud.ee

1930. ja 1940. aastatel rajas Hilton hotelle San Franciscos, Los Angeleses, New Yorgis ja Chicagos. Aastaks 1945 oli tast saanud suurim hotellipidaja USA-s. Aasta hiljem asutati Hilton Hotel Corporation ja 1949 esimene välisettevõte Hilton International, mis rajas 1953 Madridi Euroopa esimese Hiltoni hotelliketi hotelli. Just 1949. aastal ostis Hilton 1931 avatud New Yorgis luksusliku Waldorf-Astoria, mis on saanud nime Saksamaalt Heidelbergi lähedalt Waldorfist päri ettevõtjate perekonna järgi. 1964 Hilton International iseseisvus ja läks 1970 USA lennukompanii TWA valdusesse. Alates 1997. aastast töötavad Hiltoni Põhja-Ameerika hotellide omanik Hilton Hotel Corporation ja Suurbnitannia Hilton International, kellel kuuluvad Hiltoni hotellid kõikides
teistes riikides, jälle koos.

Aastal 2000 asutasid Hilton Hotel ja Hilton International ühisettevõtte Conrad Hotels, mis
koordineerib mõlema ettevõtte rahvusvaheliste luksushotellidega seotud tegevust. Conrad Hotelsi haldusalasse kuulub ka Waldorf-Astoria.

Aastal 2011 opereerib Hiltoni kaubamärgi all 3,750 hotelli 84 riigis üle maailma. Hotellitube arvuliselt kokku 600 000.

Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.

Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.

Foto: flickr.com

Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid väga lühikese perioodi jooksul, mis tõi kaasa leibkondade majandusliku turvalisuse languse. 1992.–1993. aastal oli palga ostujõud säilitanud vaid 38–39% 1989. aasta ostujõust.

Sundkulutused on leibkonna eelarves vältimatud kulutused toidule ja eluasemele. Sundkulutuste osatähtsuse vähenemine leibkonna kogukulutustes on märk sellest, et elujärg paraneb ja leibkonnal on võimalik enam kulutada heaolule ja enesearendamisele (kultuurile, haridusele jms). Sundkulutuste osatähtsuse tõus aga pärsib seda.

1990. aastate algul moodustasid sundkulutused (toit ja eluase kokku) ligi 60% leibkonna kogukulutusest. 1990. aastate teises pooles hakkas leibkondade elujärg paranema, millest annab märku sundkulutuste osatähtsuse järkjärguline vähenemine. Kõige väiksem oli sundkulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes enne majanduskriisi 2007. aastal (39%). Aastal 2010 tõusis sundkulutuste osatähtsus 45%-ni ja leibkonna elujärg langes 2003.–2004. aasta tasemele.

Leibkonna kulutuste struktuuris on positiivne muutus see, et viimase ligi 20 aasta jooksul on olulist suurenenud kulutused vabale ajale ja kultuurile. Kui 1992. aastal moodustasid nad leibkonna kogukulutustest 4,5%, siis 2010. aastal 9%. Seega võrreldes 1990. algusaastatega kulutab leibkonnaliige kultuurile ja vabale ajale kaks korda enam.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/
Foto:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/

Nüüd aga teemasse. Eelmises kirjatükis jäime pidama mõiste „integreeritud turunduskommunikatsioon“ juurde. Tabavalt sajajalgseks kutsutud kommunikatsioonitehnikal on mitmeid tõsiusklikke definitsioone, näiteks:

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil.“(D.E Scultz)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on brändi ja firmat toetavate kommunikatsioonivahendite planeerimine ja teostamine ühtsel positsioonil ning kommunikatsiooni ühiseemärkide nimel. Integreeritud turunduskommunikatsiooni võti tsentraalses plaanimises ja järjekindlates sõnumites.“ (L.Percy)

„Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate kommunikatsioonivahendite – reklaam, müügisoodustus ja suhtluskorraldus – kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assosiatsioon).

Vihalemm (2008:196)

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Suhtlemisel tuleb mängu keelekasutus. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri – prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutakse faktilisi argumente, keel on ka raskepärane, kuid argumenteeritud. Ameeriklased kasutavad palju teravmeelsust ja huumorit. Kõneldakse ka erinevas tempos.

Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Multi-aktiivsetel rahvastel on söögiajad hilisemad kui reaktiivsetel rahvastel, samuti on neil komme rääkida söögi ajal. Jaapanlaste söögirituaalid on väga detailsed. Söögikäikude arv on suurem romaani kultuurides, eriti suur on käikude arv jaapanlastel. Ka söömine on erinev – araabia kultuuris aktsepteeritakse kätega söömist. Mitmetes kultuurides on viisakas peale sööki röhitseda.

Foto: flickr.com

Kujutate ette, et olete nii tubli kolm aasta vana ja tegelete kõikvõimalike toredustega. Magate kaua. Nuiate vanaemalt kommi. Süüa võite muide, veel nii nagu Jumal loonud, see tähendab kätega. Aga näe naabritüdruk oskab ka kahvlit kasutada. Tüdrukud on ju üldse nutikamad.

Ning muidugi mänguasjad! Mida aeg edasi seda ägedamad. Saate teha torne ja tubasid. Ralliauto ongi aga selleks loodud, et kirjutuslaualt hoogu võtta. Täiega!

Ja siis lõpeb kõik kena. Ühtäkki saab teoks vastik vandenõu. Tuppa sajab TV-st tuntud Koka-Koola maskott. Kuidagi tuttavlik ja kindlasti habemega. Säherdane matsakas.

Ootusärevusest saab äkitselt õudus. „Kas Sa olid ikka hea laps?“; „“Kes sõi kollast lund !?“; „Kas vanem vend kleepis vanaema toa lakke koleda posteri?“.

Ääääh! Peas kumiseb:„Aga sina pekinägu, palju sulle maksti, et rohelise tööriide punase korporatiivdressi vastu vahetasid?“. Hing jääb kinni. Pühad on rikutud… Jälle!

Šokolaad sulatada vesivannil ja jätta jahtuma. Munadel eralda kollased ja valged üksteisest. Või vahustada suhkruga ja lisada tükeldatud martsipan ning munakollased. Segada kuni segu on segunenud (marstipani väikesed tükid jäävad sisse). Munavalged vahustada näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks. Lisada šokolaad või-munasegusse ning viimasena ettevaatlikult segades munavalged. Kallata taigen ettevalmistatud koogivormi ja küpsetada 180 kraadi juures 30-35minutit (kasutasin 28cm läbimõõduga ümmargust koogivormi, kui kasutada väiksemat vormi siis vahukoort katteks võtta 300ml).

Sisu:

140g võid
100g helepruuni suhkrut
6 muna
soola
250g šokolaadi
100g martsipani (võib asendada 100g šokolaadiga)
vanillisuhkrut
Kate:

400ml rõõska koort 35%
1tl vanillisuhkrut
2spl suhkrut
Kui kook on jahtunud vahustada rõõsk koor suhkrutega ja katta sellega kook. Ideaalselt oleks sobinud peale ka riivitud šokolaad aga kogu šokolaad läks kooki ja poodi ei viitsinud enam minna.

Foto ja retsept: http://kokkamine.wordpress.com

Tobermory viskivabrik asub Šotimaa Iäänerannikul, Herbiidide saarestikus oleval MuIt’i saarel. Saare lõunakalda! asub väike Tobermory sadamalinn, mis on Šotimaa köigi fotograafide lemmik oma maalilise ilu poolsest. Uhkusega kannab ka Tobermory linnaseviski pudel pilti oma maaliliselt kaunist kodusadamast. Tobermory on ainus viskivabrik MuIl’i saarel.

Tobermory viskivabriku ajalugu ulatub aastasse 1798 ja on lähedalt seotud Maclean’ide klanniga. Ametlikult rajati viskitööstus Mull’i saarele 1823 aastal ja siis alustati Ledaig linnaseviski tootmisega. Seoses omanike vahetusega 1979 aastal muudeti oluliselt kaasaegsemaks viskitootmist ja valikut ning 10-ne aastasele linnaseviskile anti Tobermory nimi. Vanemate aastakäikude viskid kannavad endiselt nime Ledaig.

Tobermory valmistatakse saareviskidele omaselt turbasuitsust puutumata linnastest ja on tänu sellele valmistusmeetodile oma omadustelt palju pehmem ja puuviljalisem. Mainekas ajakiri ,,Wine Spectator” valis 1998 aastal pimedegustatsioonil Tobermory Single Malt viski 39 linnaseviski hulgast viie parima hulka milledele anti Classic Status. See tiitel iseloomustab maitseomadusi, mis kuvavad klassikalised linnaseviskid. Maitseomadused: viski on heledat merevaigu tooni ja kerge suitsuse aroomiga. Maitselt poolkuiv, kergelt soolane, pehme ja mahlane, järelmaitselt pikk ja hästi balansseeritud.

Foto: flickr.com