Äri. Nokia

aprill 10, 2010 1 Comment »

1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehasTamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, sealt saigi ettevõte oma nime, mida kasutab tänini. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saablit, keda kohalikud kutsusid “nokiaks”.

Telekomi aeg algas juba 1960 – nendatel, mil asutati kaableid tootev osakond. 1964 arendati VHF raadio, samal ajal tegi selle ka Salora OY, mis aastaks 1971 arendati välja ARP telefoniks. 1979 need kaks ettevõtet ühinesid ja 3 aastat hiljem tootsid esimese NMT telefoni. Aasta hiljem valmis esimene kaasaskantav autotelefon, mis kaalus tervelt kilo! Tegemist oli ajajärguga, mil segatüüpi kontsern tootis kõike võimalikku: kirjusid kummikuid, telefonikeskjaamu ja tualettpaberit. Loomulikult ka kaablit. Samal ajal võeti suundteleritootmisele, osteti mitu Euroopa tootjat, kuid see äri tootis üksnes kahjumit.

Aastaks 1991 vajus ära idaturg, mis andis tagasilöögi kaabliärile.1992. aasta augustis kritseldas Nokia tegevdirektor Jorma Ollila kiiruga paberile: telecom-oriented, global, focus and value-added. Sellest grammatiliselt mitte õigest lausest sai Nokia strateegia. Aastaks 1996 olid kõik paberi-, kummi-, kaabli- ja teleritehased müüdud. Nüüdseks oli firma põhisuunaks mobiilside, kuhu koondati kogu ettevõtte tähelepanu.

Nokia tootevalik on vastupidiselt Apple`le, kes iPhone näol valmistas ühe multifunktsionaalse ja kalli toote, lai. Nii tulistabki Nokia piltlikult mitmest püssitorust korraga, pakkudes lahendusi nii äri- kui põllumehele. Kas selline strateegia ennast õigustab, näitab tulevik, sest mobiiltelefonide tootjate rivisse on viimastel aastatel astunud ka Samsungi kui LG nimelised tööstushiiud.

Siin on mõtlemisainet, sest majandussurutis ei ole Põhjamaade suurtootjat räsimata jätnud. Ettevõtte aktsia odavnes eelmisel aastal 20 protsenti. Samas, The New York Times`i andmetel, kasvas firma kasum neljandas kvartalis 60%, seda kulude kärpimise ja nutitelefonide turuosa suurenemise läbi. Teadus-ja arendustegevuse kulutusi kärbiti 9 protsenti, 1,6 miljardi euroni, ning müügi-ja turunduskulud kärbe ulatub 18 protsendini, kogusummas 1.05 miljardit eurot. Üldhalduskulud vähenesid 15 protsenti, 294 miljoni euroni. Koondati 2276 töökohta, ehk 1,8 protsenti oma tööjõust.

Foto: Flickr.com

Kommentaar

  1. Klemm 23/04/2010 at 01:37 -

    nutitelefonid on neil liiga kallid. Head aga kallid, võiksid kordades odavamad olla.