Äri. Apple

oktoober 10, 2011 Äri. Apple kommenteerimine on välja lülitatud


Tänaste kodu-ja personaalarvutite esiisaks võib pidada 1975.aastal Edward Roberts ´i oma 397 dollarit maksva arvutblokiga Altair. Sellest sai tehnikafriikide hulgas tõeline müüt, kuigi seadmel ei olnud veel eriti palju oskusi. Arvutihaigusesse nakatusid sel ajal Atari ja Hewlett-Packardi juures töötavad Steve Jobs ja Steve Wozniak.
1976.aastal asutasid nad Palo Altos firma Apple ja ehitasid oma arvuti. Nime Apple pakkus välja Jobs, kuna ta armastas õunu. Apple´il ei ole kunagi olnud mingit seost Biitlite samanimelise plaadifirmaga, mis on asutatud juba 1967.aastal. Kuid kohtus on nad aeg-ajalt omavahel kaubamärgi üle vaielnud küll.
Kui 1976.aastal liitus Armas Clifford „Mike“ Markkula, endine Fairchild Semiconductori ja Inteli tegevjuht, sai Apple ka uute toodete arendamiseks vajalikud pangalaenud. Järgmise aasta jaanuarist muudeti Apple Computer aktsiaseltsiks. 1977.aastal toodi turule Apple II, sellest mudelist sai tööstusstandard mida toodeti 1989.aastani.
Esimest korda kandis Apple II disainer Rob Janovi´i loodud logot- kirjut hammustatud õuna.
Turustamise edasiviivaks jõuks oli Apple II juures eelkõige Daniel Bricklini ja Robert Frankstoni loodud tabelarvutusprogramm VisiCalc. See võimaldas korraldada firma raamatupidamist oma arvutiga. Apple II jaoks loodi esimene tekstitöötlusprogramm, millesse koondus tekstitöötlus, tabelarvutus ja andmehaldus, esimene joonistusprogramm ja vektor-joonestusprogramm.
Kaks järgmist Apple mudelit, 1980.aasta Apple III ja 1983 välja tulnud Lisa, mis osutusid läbikukkunuks .
Nimi Lisa sai Jobsi tütre järgi, kuid on ühtlasi akronüüm sõnadest local integrated software architecture , mille juures kasutati esimest korda hiirt.

1984.aastal tuli turule Macintosh, mis oli ka oma nime saanud õunasordi järgi. Kasutajasõbralik Macintosh sobis ka tehniliselt andetutele inimestele. Ajakirjaniku Paul Brainerd´i spetsiaalselt Macintoshile väljatöötatud programmi PageMaker, millega sai tekste, fotosid ja graafikuid integreerida tuli turule 1985.aastal ja tegi Macintoshist trükipressi. Igaüks võis nüüd reklaamibrošüüri, ajalehe või raamatu arvuti juures valmis teha ja printeri või fotoväljundiga välja trükkida. Macist sai graafikute, küljendajate, reklaamiagentuuride ja trükikodade ideaalne töövahend kui turule tulid programmid Quark-X-Press(1987), Adobe Illustrator(1987), Adobe Photoshop(1989) ja Aldus FreeHand(1989).
Macintosh ei suutnud tulutooval bürooturul kunagi päriselt läbi lüüa, ühest küljest kõrge hind ning pikka aega puudunud bürootarkvara. Kui 1985. aastal tõi Microsoft turule graafilise kasutajaliidese Windowsi, jõudsid IBM-iga ühilduvad personaalarvutid Macist ette kasutajasõbralikkuse osas.
Kuid 1998.aastal tõi Apple turule ajaloo edukaima arvuri futuristliku väljanägemisega iMaci.
Igakülgselt läbimõeldud stiilis läbipaistva all on one- korpusega arvuti mille juures tegutses esimest korda tööstusdisainer Jonathan Ive on seni üle maailma müüdud kuus miljonit.

Foto: google.com

Kommentaarium on suletud.